Priit Kuusk, ERP uudised 11. novembril 2015

Eeloleval nädalavahetusel juhatab eesti dirigent Anu Tali esmakordselt Rootsis Helsingborgi Sümfooniaorkestrit, tal on kavas kaks kontserti.

Helsingborgi Sümfooniaorkester (HSO) on Lõuna-Rootsi piirkonna Skåne üks tuntumaid muusikakollektiive. 1912. aastal tegevust alustanud, on orkester samal ajal Rootsi üks vanemaid. HSO peadirigent on teist hooaega ungari juurtega Stefan Solyom (36) Rootsist. Kui Olari Elts võitis 2000. aastal Sibeliuse konkursi Helsingis, oli ka Stefan Solyom laureaatide hulgas. Solyom juhatab neil päevil Weimaris rahvusteatris „Nahkhiirt" ja „Võluflööti".

Anu Tali on esmakordselt HSO ees ja tal on orkestriga kaks kontserti, 14. novembril väljasõiduga Kristianstadi kontserdimajas ning 15. novembril orkestri omas, Helsingborgi kontserdimajas (Helsingborgs Konserthus). Anu Tali juhatatavas kavas on orkestri kontsertmeistriks eesti viiuldaja Kirsti Kuusk, kes on HSOga seotud ühe kontsertmeistri ametis alates 1995. aastast.

Anu Tali kava on mõlemaal õhtul sama: Arvo Pärdi „Silouan's Song" ("Silvanuse laul") keelpilliorkestrile, rootsi tänapäeva helilooja Rolf Martinssoni Viiulikontsert nr 1, kus soleerib Dan Almgren, ja Ludwig van Beethoveni neljaosaline Sümfoonia nr 5 c-moll. Beethoveni teos on andnud ka kontserdile pealkirja.

Helsingborgi Sümfooniaorkesteri ees on varemgi esinenud eesti dirigente: mitmel korral Arvo Volmer, samuti Kaisa Roose ja Risto Joost; orkestriga on autorina koostööd teinud ka Erkki-Sven Tüür, kui tema Tšellokontsert oli Rootsi ja Taani ühise huvitava festivali „Music Around" kavas.

On huvipakkuv, et eeloleval nädalavahetusel on teineteisele päris lähekuti ja samadel päevadel juhatamas kaks Eestist pärit naisdirigenti – Anu Tali Rootsis ning Kaisa Roose Taanis, 14. novembril Nærumis ning 15. novembril Espergærdes. Kaisa Roosel on aga kaasas ka ta teine, 2-kuune tütar Luisa ja tema kavas on Anton Bruckneri Sümfoonia nr 7.

Just nädal tagasi, 6., 7. ja 8. novembril olid Anu Talil Sarasota Sümfooniaorkestri peadirigendina kontserdid USAs Sarasota Van Wezeli hallis, kus kavas olid Dmitri Šostakovitši „Pidulik avamäng" ja tema Sümfoonia nr 5 ning nende vahel Beethoveni Klaverikontsert nr 5, solistiks kuulus kanadalane Marc-André Hamelin. Ja jaanuari alguseks on Anu Sarasotasse kutsunud Rahmaninovi klaverikontserdi solistiks Mihkel Polli.

Priit Kuusk 10. novembril 2015

Paavo Järvi esinemised toimuvad sel kuul vaid Euroopas ja koos kahe oma orkestriga väga mainekates kontserdisaalides.

Juhatanud Pariisi uue filharmoonia suures saalis oktoobri viimasel päeval kahe orkestri ühiskontserti, on Paavo Järvi peadirigendina viinud oma Orchestre de Paris' kodusaalist välja ratastele, külaliskontsertidele Euroopa suurtes muusikakeskustes, kus üks saal kuulsam kui teine.

Orchestre de Paris' turnee kestab 6. novembrist kuni 14. novembrini, mil antakse kokku seitse kontserti. Kolm esimest õhtut on olnud sama kavaga, vahetati vaid soliste.

Reis algas Ungarist Budapesti Béla Bartóki nimelisest rahvuslikust kontserdisaalist 6. novembril, järgnesid 7. novembril Viini Kontserdimaja ja 9. novembril Esseni filharmoonia Saksamaal. Kavas Arvo Pärdi „Silhouette" ning Camille Saint-Saënsi Tšellokontsert nr 1 a-moll, mille solistiks 6. ja 7. novembril oli noor kuulus argentiinlanna Sol Gabetta ning 9. novembril prantslaste virtuoos Gautier Capuçon. Õhtu teine pool sisustati kõikjal ja veel ka edasi Hector Berliozi aegumatu „Fantastilise sümfooniaga".

10., 11., 13. ja 14. novembril esineb Pariisi orkester peaaegu sama programmiga Müncheni Gasteigis, Berliini Filharmoonia suures saalis, Frankfurti Alte Operis ja Brüsseli Kaunite Kunstide palees (Palais des Beaux-Arts). Neil kolmel õhtul on kava avanumbriks Berliozi avamäng „Korsaar", viimasel õhtul Brüsselis alustatakse aga taas Arvo Pärdi teosega „Silhouette", tšellosolistiks on kõikjal Sol Gabetta. Vaadates kogu reisi esinemispaiku: kas saab ühel dirigendil olla veel uhkemaid saale, üks teise järel! Nii tutvustab Paavo Järvi muusikamaailmale, mis tasemele ta on orkestri oma kunstilise juhtimise viiel aastal viinud. Ka Wiener Zeitung on Paavo kontserte hinnanud juba „sensatsioonilisteks".

Siia juurde võiks ettevaatavalt lisada, et Orchestre de Paris'd juhatab nende uues kodusaalis Pariisi Filharmoonias esmakordselt ka maestro Neeme Järvi, mängides muusikat Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja". Need kaks õhtut leiavad aset 27. ja 28. novembril.

Paavo Järvi dirigeerib neljapäeval, 19. novembil vahepeal ühe kontserdi ka Londoni kuninglikus Festival Hallis oma kauaaegse koostööpartneri Philharmonia Orchestra ees, kavas on Franz Joseph Haydni Sümfoonia nr 100, Carl Nielseni Flöödikontsert (solist Samuel Coles) ja tema Sümfoonia nr 5.

Seejärel asub Paavo Järvi oma kauaaegse saksa orkestri Deutsche Kammerphilharmonie Bremen ette ja juhatab seda novembri lõpuni. 25.-27. novembril mängitakse orkestri kodusaalis Bremeni Die Glockes, ja siin on kava avapalaks Arvo Pärdi „Silouan's Song", mida muuseas Anu Tali juhatab selle nädala lõpul ka Rootsis Helsingborgis. Bremenis kõlab ka Ludwig van Beethoveni Viiulikontsert, solistiks Janine Jansen, ja Johannes Brahmsi Sümfoonia nr 4. 30. novembril esinetakse Berliini Kontserdimajas, kava alustab Brahmsi „Traagiline avamäng". Järvi jätkab sama kontserdireisi Euroopas Hamburgis, Viinis, Amsterdamis, Pariisis ka detsembri algul, minnes siis koos saksa orkestriga lõpuks veel kaheks kontserdiks Koreasse, Daejeoni ja Söuli. Nüüd on tal kavad saksa muusikast, nagu ta enne Pariisi orkestriga prantsuse muusikat tutvustas.

 

Priit Kuusk, ERP uudised 5. novembril 2015

Rahvusooper Estonia veteransolistide hulgas on sel nädalal kaks kaalukat juubelit – 2. novembril metsospran Urve Tautsil ja 4. novembril sopran Anu Kaalul. Mõlemad nad on teenekate lauljatena meie rahvakunstnikud.

Anu Kaal on sündinud Tallinnas 1940. aastal. Ta lõpetas laulu erialal Tallinna Muusikakooli 1963. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Viktor Gurjevi klassis 1968. aastal.

1963. aastast alates kutsuti Anu Kaal laulma Estonia teatri koori ja seejärel tegutses ta meie esindusteatri särava solistina aastail 1967 kuni 1996. 1971-1972 õnnestus Anu Kaalul end täiendada Milano La Scala laulukoolis Itaalias. Lisaks koduvabariigi kõrgetele tiitlitle vääris ta 1981. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse.

Kuigi Anu Kaal tegi debüüdi Öökuninganna raskes osas Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Võluflööt", on tema kui Estonia teatri primadonna olulisemateks rollideks laval olnud Violetta Giuseppe Verdi ooperis „La traviata", Gilda roll Verdi „Rigolettos" ja Lucia osa Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor". Gilda osas tegi ta konservatooriumi diplomietenduse 1968. aastal, olles juba enne olnud teatri koosseisuline solist. Violettat laulis meie koloratuursopran kodulaval juba 100. korda 1985. aastal.

1984. aastast alates on Anu Kaal töötanud ka lauluõppejõuna meie muusikaakadeemias. Tema õpilaste hulgast on Alfia Kamalova praegu juba mitmendat aastat Saksamaal Gelsenkircheni Muusikateatri koosseisuline solist.

Anu Kaal on olnud tegev samuti ühiskondlikes ametites, Estonia Seltsi juhatuse sekretärina ja Eesti Teatriliidu veteranide liidu esinaisena.

Eesti Teatriliit tähistas Urve Tautsi juubelit oma kodumajas eile. Rahvusooper Estonia etendab Anu Kaalu juubeli puhul Verdi ooperit „La traviata" 5. novembril. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pühendab oma kontserdi sarjas „Jubilate!" mõlemale lauljatarile-juubilarile, Urve Tautsile ja Anu Kaalule, see toimub akadeemia kammersaalis pühapäeval 8. novembril kell 17.

 

Priit Kuusk, ERP uudised 7. novembril 2015

Maailma mainekatel muusikalavadel jätkuvad ka novembris Arvo Pärdi loomingu kontserdid tema äsjase juubeli sildi all, küll USAs, Euroopa riikides ning loomulikult ka Eestis.

Novembrikuu meiepoolsed esitused Arvo Pärdist avas kammerkoor Collegium Musicale läinud pühapäeval, 1. novembril Soomes Kauniaise muusikafestivalil sealses kirikus: Endrik Üksvärava juhatusel kõlasid „Alleluia-Tropus", „Zwei slawische Psalmen", „Most Holy Mother of God" ja „Vater unser" dirigendiga solistina, kõrval veel Veljo Tormise ja Erkki-Sven Tüüri muusikat.

Tallinnas on toimunud kaks hingejäävat ja suure mõjujõuga pühenduskontserti, Risto Joosti juhatusel hingedepäeva kavaga 2. novembril ning Kristjan Järvi harukordse külastusena Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees 6. novembril.

Hingedepäeva tasuta kontsert toimus Jaani kirikus, kus esinesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos solistidega. Väga ilus kava valituna Risto Joostilt: „Da pacem Domine", „Es sang vor langen Jahren", „Trivium", „Fratres", „Vater unser", „De profundis", „Spiegel im Spiegel" ja „Salve Regina".

Noor maailmamees Kristjan Järvi teeb oma asju nii suurelt, et neist peab märgatavam jälg jääma. Kui võimsa ja otse tänapäevasena mõjus Arvo Pärdi Esimese sümfoonia esitus – sellest juba 52 aastat tagasi valminud suurteosest, tookord just konservatooriumi lõpetanud 28-aastaselt heliloojalt! Nüüd, 6. novembril olid ettekandel veel „La Sindone" ning „Swansong. Littlemore Tractus". Kristjan Järvi selle kavaga saab ERSO esmakordselt ka Mezzo TV kaudu maailmas nähtavaks.

Novembri alguse ettekandeist on veel nimetada „Berliini missa" USAs Lynnwoodis ja „Missa brevis" Liszti Akadeemias Budapestis. 5. novembril tehti taas üks Arvo Pärdi juubelikontsert ka Helsingis Temppeliaukios, peategelaseks Sibeliuse Akadeemia kammerkoor ja juhatamas Jani Sivén: „Trivium", „Magnificat", „Berliner Messe", „My Heart's in the Highlands", „Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler".

Eesti Filharmoonia Kammerkoori eelmine dirigent Daniel Reuss on Arvo Pärdi juubelit tähistanud paljude kontsertidega koos Cappella Amsterdam'iga Hollandis. Reedel, 6. novembril esitati Amsterdami Concertgebouw's kolm osa suurteosest „Kanon pokajanen": „Ode 6", „Ode 9" ning „Prayer after the Canon". Sel päeval mängis „Fratrest" mainekas duo koosseisus viiuldaja Viktoria Mullova ja pianist Katia Labèque, olles naasnud sama muusikaga pikalt Lõuna-Ameerika reisilt. Ettekanne toimus Londonis väga kuulsas St. John's Smith Square'i kiriku kontserdisaalis.

Laupäeval, 7. novembril ja 8. novembril jätkab Tõnu Kaljuste Madalmaade Kammerkooriga Arvo Pärdi juubelile pühendatud sarja kontserte Hollandis Hertogenboschis ja Groningenis. Ettekandel on seitse teost: „Alleluia-Tropus", „Dopo la vittoria", „Solfeggio", „The Deer's Cry", „The Woman with the Alabaster Box", „Tribute to Caesar" ja „Virgencita" ning õnnestunud lisana kava lõpus ka Veljo Tormise „Sügismaastikud" ja „Raua needmine". Pärast seda on Kaljustel veel kolm kontserti Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestriga alates 11. novembrist.

Laupäeval, 7. novembril mängivad Pärti ka New Philharmonia Orchestra USAs Newtonis ja Amsterdami Tšellooktett Hollandis Hertogenboschis. Eesti Filharmoonia Kammerkoori veel varasem juht ja suur Pärdi asjatundja Paul Hillier toob 7. novembril Belfastis ja 8. novembril Dublinis Iiri Kammerkooriga publiku ette ilusa ülevaatekava, mida lauldakse veel mujalgi Iirimaal. Ka see kava väärib eeskujuna avamist: esimeses osas „Morning Star", „Virgencita", „Solfeggio", „I am the True Vine", „The Deer's Cry" ning „Alleluia-Tropus", teises õhtupooles kõlavad Paul Hillieri käe all katkendid suurteosest „Kanon pokajanen".

Paavo Järvi juhatab Arvo Pärdi orkestripala „Silhouette" Orchestre de Paris' Euroopa-reisil, 6. novembril Budapestis Bartóki-nimelises kontserdisaalis, 7. novembril Viini Kontserdimajas ja 9. novembril Saksamaal Esseni Filharmoonias, 14. novembril veel ka Brüsselis.

 

Priit Kuusk, ERP uudised 3. novembril 2015

Malta saarel toimunud 22. rahvusvahelise koorifestivali konkursilt saabus eile hilisõhtul võiduga koju Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel.

Eesti poistekoor tegi festivali konkurssidel kaasa kahes kategoorias – klassikalise
poistesegakoorina 43-liikmelises koosseisus vaimuliku muusika kategoorias Lydia Rahula juhatusel ning poistekoori meeskoor eraldi ilmaliku muusika kategoorias Tomi Rahula käe all.

Malta koorikonkursil võistles kokku 26 koori, kes olid tulnud 15 riigist. Vaimuliku muusika kategoorias osales 15 koori, ilmalikus kategoorias 20 koori. Eestist käisid konkursil veel lastekoor Mariel Maire Eliste juhatusel, Kaarli kiriku segakoor Canorus Piret Aidulo ning Euroopa Kultuuripealinna segakoor Veronika Portsmuthi juhatusel.

Konkursilaulmised toimusid 30. ja 31. oktoobril Florianas St. Publiuse kirikus. Tallinna poistesegakoor tuli oma kategoorias võitjaks 94,33 punktiga ning pääses edasi pühapäeval 1. novembril toimunud Grand Prix' vooru, kuhu lubati vaid neli koori, sh ka Veronika Portsmuthi koor. Lydia Rahula juhatusel lauldi konkursikavas Georg Friedrich Händeli kooriteost „Jauchzet dem Herrn alle Welt", Sergei Rahmaninovi pala „Bogoroditse djevo" ja Urmas Sisaski laulu „Kiitkem südamest Mariat". Grand Prix' voorus oli kavas Nigeeria jõululaul „Betelehemu", mil koori saatis djembel Tomi Rahula. Poistesegakoor tunnistati kogu konkursi parimaks ning pälvis Grand Prix.

Konkursiesitusi hindas rahvusvaheline žürii, kus oli asjatundjaid Slovakkiast, Leedust, Austriast, Inglismaalt, Poolast ja Maltalt, Eestist oli žüriisse kutsutud Aarne Saluveer.