Priit Kuusk 12. jaanuaril 2015

Noorim dirigentidest Järvidest, Neeme Järvi noorem poeg Kristjan alustab oma uut kontserdiaastat Baierimaal, juhatades kaks kontserti Baieri Riigiooperi kontsertkoosseisuga Münchenis.

Kristjan Järvi kontserdid Münchenis 2100-kohalises Rahvusteatris toimuvad 11. ja 12. jaanuaril, mõlemal päeval sama kavaga. Järvi esinemised on suurepäraselt reklaamitud, samaviisi suurepärane ja huvitav on tema koostatud kava.

Baieri Riigiooperi orkestri (Bayerische Staatsorchester) õhtu avavad kaks Leonard Bernsteini ameerikalikku teost, avamäng operetile „Candide" ning katkendid muusikalist „On the Town". Kes veel oskaks Bernsteini elurõõmu ja rütme erksamalt avada, kui mitte noor Järvi, keda on poodiumil võrreldud ka Bernsteini kui dirigendi endaga. Samas kavapooles kõlab prantslaste 20. sajandi klassiku Darius Milhaud' kolmeosaline folkloorisugemetega süit „Scaramouche", mille ta kirjutas 1937. aastal Pariisi rahvusvahelise näituse tellimusena esialgu klaveriduole.

Müncheni kava teist poolt alustab solistina kuulus ameerika saksofonivirtuoos Branford Marsalis, temaga kantakse ette hollandi nüüdisaegse helilooja Jacob ter Veldhuisi 2001. aastast pärit populaarne „Tallahatchie Concerto". Õhtu lõpetab armas süit Pjotr Tšaikovski ooperist „Lumivalgeke" op. 12, mille kui helilooja noorpõlveteose tõi omal ajal laiema avalikkuse ette Neeme Järvi. Sellest on Kristjan üksikuid osi kavasse pannud ka Läänemeremaade noorteorkestrile ning nüüd kogu süidi ka juba plaadistanud.

Baieri Riigiooperi orkestri kohta väärib värskelt meenutada, et seda kollektiivi hinnati juba teistkordselt ajakirja Opernwelt kriitikute poolt aasta parimaks saksakeelses teatriruumis. Riigiooperi Generalmusikdirektoriks on aga Siberimaaal Omskis sündinud, muuseas Kristjan Järviga ühevanune Kirill Petrenko, kes 18-aastasena asus koos perega Saksamaale. Ta on töötanud palju muusikateatris, ka Viini Volksoperis ning kunstiliselt juhtinud Berliini Koomilise Ooperi orkestrit, samas esinenud kogu maailmas kontserdidirigendina, ametis Münchenis aga 2013. aastast. Ta teab ja tunneb dirigente Järvisid juba noorukieast peale.

Laupäeval, 16. jaanuaril on Kristjan Järvi juhatamas oma Leipzigi Raadio MDR Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis. Seegi kava on eriline oma haarde poolest. Ettekandel on nüüdismuusika klassiku, itaalia meistri Luciano Berio „Quattro versioni originali della Ritirata Notturna di Madrid di Luigi Boccherini", Puerto Ricost pärit helilooja, praegu USAs kompositsiooniõppejõuna tegutseva Roberto Sierra populaarseks saanud Kontsert saksofonidele ja orkestrile (2003), kus solistiks on taas ameeriklane James Carter. Teos kõlab Euroopa esiettekandes, selle osadeks on „Concierto barocco, Carnaval", „Fandango", „Missa Latina". Seejärel mängitakse Darius Milhaud' „Provanssaali süiti" op. 152d ning Maurice Raveli „Bolérot", mis on ka kavale pealkirja andnud. Oma Leipzigi orkestriga kohtub Kristjan taas veebruari esimesel nädalal.

Veel kolmanda Saksa orkestri ees seisab Kristjan Järvi jaanuaris. 20. jaanuaril mängib tema käe all Berliini raadiosaalis Deutsches Symphonie-Orchester Berlin. Taas tuleb siingi põnev kava, pealkirjaga „Changing Orbits". Leipzigist toob Kristjan ka siia Detroitist pärit mustanahalise James Carteri koos Roberto Sierra saksofonikontserdiga, enne seda kõlab aga ameeriklase Aaron Jay Kernise „Musica celestis" (1990). Aaron Kernis on 1998. aasta Pulitzeri muusikapreemia ning 2002. aasta Louisville'i Grawemeyeri kompositsioonipreemia laureaat. Kosmilise, taevaorbiidil libiseva kava jätkuteoseks on õhtu teises pooles Kristjani New Yorgi ansamblikaaslase, kitarristi ja helilooja Gene Pritskeri oopus „40 Changing Orbits". Ka Berliini kava viimane teos on ameerika muusikast. Autoriks New Yorkist pärit ja praegu Juilliardi koolis õpetav helilooja ja muusikateoreetik, European American Musical Alliance'i president Philip Lasser, kõlab tema klaverikontsert „Circle and the Child". Selle solistiks on nii Kristjan Järvi kui Philip Lasseriga palju koostööd teinud suurepärane ameerika pianist Simone Dinnerstein. 20. jaanuari kontsert leiab aset nüüdismuusikafestivali „Ultraschall Berlin" programmis.

Vaadates Kristjan Järvi jaanuarikuiseidki kavasid, märkame tema valitud muusika haaret ja suundumusi folkloorist džässi, pop- ja rockmuusika poole, rütmiliselt pulbitsevaid helikanvaasid, erksust ja elurõõmu itaalia, hispaania, prantsuse, brasiilia, ameerika, ladina-ameerika, hollandi, vene jmt rahvaste muusika pinnalt. Kevadsuve poole võivad Kristjani kavad veel „tulisemaks" minna, ja kui ta peatselt taas ka Hiinas dirigeerimas ära käib!

Kristjan Järvi uuenenud, „sini-must-valge kaelasidemega" kodulehelt võib leida mitutpidi huvitavat teavet. Eriti ilmekalt tutvustab koduleht Kristjani heliplaadistusi ja sellealaseid projekte. Nimetagem paari neist. Sarjas „The Kristjan Järvi Sound Project" (prantsuse firma Naïve) on ilmunud neljas CD „Passacaglia" Arvo Pärdi loomingust, viiuldaja Anne Akiko Meyers solistiks, mängib MDRi sümfooniaorkester. Järgmine CD sellest sarjast tuleb pühendus Steve Reichile tema loomingust meistri tänavuse 80. sünnipäeva puhul. Tuleb ka tsükkel Tšaikovski teatrimuusikast (firma Sony Classical) ning selle esimene osa on plaadina olemas – muusika ooperist „Lumivalgeke". Järgmisena ilmub „Luikede järv", tulemas veel „Uinuv kaunitar" ja „Pähklipureja".

Upcoming 2021 Nike Dunk Release Dates - nike tiempo ii jersey green black friday specials - CopperbridgemediaShops | nike roshe jacquard print shoes , Kids Air Jordan — IetpShops

Priit Kuusk 11. jaanuar 2016

Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulab oma selle aasta esimesel välisreisil taas Hollandis, kaasas ka kaks teost Arvo Pärdilt. Kontserte juhatab koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdid leiavad aset 14. jaanuaril Heerleni teatri Limburgzaalis, 15. jaanuaril Rotterdamis mainekas Laurenskerk'is ning 16. jaanuaril Amsterdamis uue kontserdimaja Muziekgebouw' suures saalis.

Koori seekordne kava Hollandis, mille peadirigent Kaspars Putniņš on valinud, hõlmab olulisi pidepunkte meile lähedaste aegade muusikaloost kolmelt nimekalt autorilt.

Avateosteks on kaks oopust Arvo Pärdilt, 1996. aastal loodud kantaat „Dopo la vittoria" ja 2001. aastal Edinburgh'is esiettekandele tulnud kooriteos „Nunc dimittis". Kava avapooles on veel nimeka inglase, kahjuks juba manalateele läinud Jonathan Harvey muusikat, kõlab meistri 1980. aastal valminud ja Pariisi Pompidou keskuse elektronmuusikastuudio tellitud teos „Mortuos Plango, Vivos Voco". Lugu esitatakse magnetlindiga, mille sünteesitud algallikaiks on Winchesteri katedraali tenorkella kõla koos helilooja poja poisihäälega.

Arvo Pärdi teoste kavvapanek on igati põhjendatud – on ju Eesti esinduskoor silmapaistvamaid meistri loomingu esitajaid, aga Hollandi muusikud ise olid ja on edasigi Pärdi muusika tõeliselt innustunumad tutvustajad. Seda tehakse pidevalt, rääkimata üritustest, mis kõik toimusid Arvo Pärdi äsjase juubeli puhul sealmail. Ja nüüd lähevad sinna ka peadirigent Kaspars Putniņši silmapaistvad ettekanded Pärdi muusikast.

Seekordse kava teine pool tutvustab Alfred Schnittke 1988. aastal valminud, ligi tund aega kestvat suurepärast tsüklit „12 patukahetsuse psalmi", mida koor laulis ka novembrikuisel turneel Eestis. Schnittke sellest oopusest on tuntumaid Rootsi Raadio koori salvestus Tõnu Kaljuste juhatusel. „12 patukahetsuse psalmi" jäi helilooja viimaseks ulatuslikuks kooriteoseks.

Alfred Schnittke (1934–1998) kirjutas oma maailma kooriklassikasse kuuluva tähtteose ristiusu 1000. aastapäeva tähistamiseks Venemaal. Selle aluseks kasutas ta 16. sajandist pärit tekste patust ja igatsusest lunastuse järele, luues originaalse, virtuoosse ja haarava heliteose, mis on läbi imbunud helilooja enda isiklikust kogemusest ja sügavast veendumusest. Tegemist on ka vokaalselt ja tehniliselt väga keeruka repertuaariga, mis jääb paljudele kooridele kättesaamatuks, kuna esitab lauljatele suuri nõudmisi.

Kaspars Putniņši sõnul on Alfred Schnittke „12 patukahetsuse psalmi" tohutult ilus ja ääretult sügav teos, mida võiks oma tähenduselt võrrelda Gustav Mahleri sümfooniatega. „See on kahtlemata 20. sajandi üks olulisemaid kooriteoseid, mis kasvab välja vene koorikontserdi traditsioonist, kuid tegemist on siiski väga kaasaegse muusikaga. Selles väljenduvad helilooja maailmatunnetus ning tema seosed oma kodumaaga."

Veebruaris annab Eesti Filharmoonia Kammerkoor kaks kontserti kodumail tsüklist „Vitraažid", märtsis ollakse aga taas Hollandis lihavõtte aegu Johann Sebastian Bachi „Matteuse passiooniga", siis koguni viie kontserdiga ning koos Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestriga. Enne Hollandit esitatakse „Matteuse passiooni" Tallinnas ja Tartus Risto Joosti juhatusel ning Lembit Petersoni lavastuses.

nike foamposite 2000 black women shoes heels - Blanco - 991 - DJ3180 - Nike Air Max 97 By You Zapatillas personalizables | adidas xplr womens white sneakers shoes sandals - Black - MnjeShops , Adidas G Shmoo Hoodie

Priit Kuusk 5. jaanuaril 2015

Ansambel Vox Clamantis esines Jaan-Eik Tulve käe all Moskva Rooma-katoliku kiriku katedraalis rahvusvahelisel jõulufestivalil, kaasas nelja eesti helilooja teosed.

Rahvusvaheline jõulufestival Moskva Rooma-katolikus katedraalis Malaja Gruzinskaja tänaval toimub nüüd kaheksandat korda ja kestab 10. jaanuarini. Eesti ansambel Vox Clamantis esines selle programmis pühapäeva, 3. jaanuari õhtul. Eesti muusikute esinemine oli kenasti reklaamitud ning sai sisuka järelkajastuse veebis 4. jaanuaril programmis „TV kultura" koos videoga. 4. jaanuari artiklis on avaldatud ka Jaan-Eik Tulve kommentaare esitatava muusika kohta, kus ta muuhulgas ütleb: „Kui laulda koos, peab tunnetama teksti, peame tunnetama üksteist. See on nagu keel, mida peab praktiseerima väga palju ja iga päev...".

Festivalil kõlab veel Baselis asuva Šveitsi firma „Kuhn" orel, mis on ehitatud 60 aastat tagasi ja mis tähistas nüüd oma kümneaastast kohalolekut rooma-katoliku katedraalis. Nii sai tänavune festival pillide kuninga auks nime „Kuninglikud jõulud" („Korolevskoje roždestvo") ning selle kunstiliseks juhiks on katedraali titulaarorganist Marina Omeltšenko. Marina Omeltšenko tegi kaasa ka Vox Clamantise kontserdil. Kõlasid gregoriaani jõululaulud, selle kõrval gregooriuse koraali orelitöötlused ning harukordsena teosed valdavalt eesti heliloojatelt.

Lisaks Eesti muusikutele osaleb pidustustel tänavu muusikuid veel Šveitsist, Itaaliast, Hispaaniast ja Rootsist. Festivali 'peategelaseks' peetakse aga 'Kuhni' orelit, mis oma 74 registri, 4 manuaali ja 5563 vilega on suuremaid kogu Venemaal.

Vox Clamantise kava Jaan-Eik Tulve juhatusel kandis nimetust „Gregoriaani müsteerium. Ave Maria". Ettekandel koos organistiga olid: Cyrillus Kreegi rahvakoraali seade „Ma tulen taevast ülevelt", Jeanne Demessieux' (1921-1968) oreliprelüüd „Rorate caeli", gregooriuse hümn „Christe redemptor omnium", Arvo Pärdi „Alleluia-Tropus", gregooriuse laul „Dominus dixit ad me", „Kyrie eleison", magister Perotinuse (1160-1230) „Viderunt omnes", gregooriuse hümni „Puer natus in Bethlehem" oreliseade, gregooriuse laul „Amo Christum", Arvo Pärdi „And One of the Pharisees...", gregooriuse offertoorium „Ave Maria", Perotinuse „Beata viscera", gregooriuse antifon „Hodie Christus natus est", tundmatult autorilt 18. sajandist „Veni, veni Emmanuel" oreliseades, Arvo Pärdi „The Deer's Cry", Helena Tulve „Ole tervitatud, Maarja!", Tõnis Kaumanni „Ave Maria" ning Arvo Pärdi „Virgencita". Lisapalana lauldi Arvo Pärdi uut teost „Kleine Litanei" Venemaa esiettekandes.

Võime olla uhked, et meil on Arvo Pärt koos meie teiste heade heliloojatega, et meil on tema muusika head tundjad-esitajad, ja et meie kultuuripanus ka suure idanaabri jõulude jaoks nii hästi korda läks.

new nike football boots 2012 2017 - 002 - Nike Air Max 270 ESS Ανδρικά Παπούτσια Γκρι / Λευκό DM2462 | nike sb prod high tower price

Priit Kuusk 8. jaanuaril 2015

Maestro Neeme Järvi on kutsutud taaskord juhatama külalisena Ameerika Ühendriikide Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit. Kontserdid Washingtonis Kennedy keskuses toimuvad 14., 15. ja 16. jaanuaril, solistiks lätlanna Baiba Skride.

Washingtonis resideeriva Rahvusliku Sümfooniaorkestri (National Symphony Orchestra, NSO) kodusaaliks on Kennedy keskuse (John F. Kennedy Center for Performing Arts) kontserdisaal. Orkestri muusikadirektoriks on viiendat ja viimast hooaega nimekas saksa muusik, dirigent ja pianist Christoph Eschenbach. Eschenbach juhatab NSO jooksvaid kavu järjepidevalt.

Neeme Järvi, kes on Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit dirigeerinud juba palju kordi, on kavasse selle saali publiku jaoks pannud esmakordselt eesti klassiku Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile". Ka viiuldaja Baiba Skridele, kes mängib Stradivariuse viiulil, mille talle on laenanud Gidon Kremer, on nüüdsed esinemised debüüdiks NSOga. Neeme Järvi debüteeris NSO ees aga 1981. aastal, oma emigratsiooni teisel aastal Mstislav Rostropovitši kutsel.

Järvi alustabki kava Heino Elleri „Viie palaga", seejärel kõlab Sergei Prokofjevi noorpõlveteos, Kontsert viiulile orkestriga nr 1 D-duur op. 19. Jean Sibeliuse hiljutist juubelitähtpäeva märgib õhtu teises osas meistri Sümfoonia nr 2 D-duur op. 49 ettekanne. Nii 14. jaanuaril, 15. jaanuaril kui ka 16. jaanuaril kõlab Kennedy keskuses sama kava.

Baiba Skride sai tuntuks pärast võitu Brüsselis toimunud kuninganna Elisabethi konkursil 2001. aastal. Esinenud kogu maailmas koos väga nimekate dirigentide ja kuulsate orkestritega, on ta korduvalt olnud solistiks ka dirigentide Järvide kavades. Alates 21. jaanuarist soleerib Baiba aga kolmel õhtul USAs Seattle'i Sümfooniaorkestri ees Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontserdi nr 3 G-duur ettekandel, kui dirigendiks on Olari Elts. Hiljaaegu oli Baiba Skride ka Paavo Järvi solistiks Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie' Euroopa-reisil. Enne Washingtoni, 9. jaanuaril, mängib ta Napoli Filharmooniaorkestriga Itaalias, kus dirigeerib Andrei Boreiko.

Rahvusliku Sümfooniaorkestriga Washingtonis on seotud ka üks huvitav muusikalooline ja poliitilinegi seik. NSO muusikadirektoriks ja dirigendiks oli aastail 1977 – 1994 nimekas tšellist ja muusikategelane Mstislav Rostropovitš. Olles lahkunud poliitilistel põhjustel Nõukogude Liidust, ilma jäetud nõukogude kodakondsusest, asus ta perega elama USAsse, ja sai seal Nõukogude Liidule vaenuliku riigi USA rahvusorkestri peadirigendiks(!). Neil aastail, aga ka hiljem, käis NSO ees juhatamas samuti Ühendriikidesse asunud eesti dirigent Neeme Järvi.

Ajakiri Kennedy Center News teatab, et on nüüdsest loetav ka veebis – ja ka Neeme Järvi ning Baiba Skride kontserdist on jaanuari-veebruari numbris juttu.

Women's shoes - adidas hermosa mesh backpack purple and blue color , GiftofvisionShops - Fitness - adidas nite jogger kids - Sports shoes | Grailify - white nike air force mid mens 9.5 sandals size - nike sky hi dunk on people youtube Light Smoke Grey

Priit Kuusk 4. jaanuaril 2016

Alanud aasta esimesel kuupoolel on Eesti dirigendid päevast päeva publiku ees nähtaval Saksamaast kuni Ühendriikide ja Venemaani, samuti Soomes ja Rootsis, ning muidugi Eestis.

Enim tuleb esinemisi Saksamaalt, kus juhatavad Mihkel Kütson, Kristiina Poska ja Kristjan Järvi.

Uusaasta esimesel päeval dirigeeris kaks kontserti Saksamaal Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri peadirigent Mihkel Kütson, üks kontsert ennelõunal Krefeldi teatris ja teine õhtul Mönchengladbachis. Mängimas teatri kontsertorkester Niederrheinische Sinfoniker, solistiks saksofonil Asja Fatejeva, esitati nüüd juba neljandat aastat järjest populaarset kava „Uusaastatervitus kogu maailmast", autoriteks Arthur Sullivan, Miklós Rózsa, Zdeněk Fibich, Johann Strauss, Camille Saint-Saëns ja Roberto Molinelli. Viimane, Itaalia helilooja Molinelli on meil pisut vähem tuntud, temalt kanti ette „Tango Club" ja „Broadway Night" saksofonisüidist „Four Pictures from New York". 9. jaanuaril on Kütsonil oma teatris veel Giuseppe Verdi „Maskiballi" etendus ning 15. jaanuaril dirigeerib ta Dresdeni Semperoperis külalisena taas Carl Maria von Weberi ooperit „Nõidkütt".

Uusaastapäeval juhatas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri atraktiivset kahe välissolistiga kava Estonias Tõnu Kaljuste, millest saime osa ka Eesti Televisiooni vahendusel. Koguni viiel uue aasta alguspäeval on, ka koos oma kooriga Collegium Musicale, kammerorkestri Klaaspärlimäng Sinfonietta ees hõivatud Endrik Üksvärav, juhatades erinevaid kavu Tallinna Niguliste kirikus toimuval Bachi-festivalil ning festivali galakontserti Estonia kontserdisaalis.

Pühapäeval, 3. jaanuaril andis tähendusrikka kontserdi Moskvas Rooma-katoliku katedraalis ansambel Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve dirigeerimas. Tegemist oli Moskvas korraldatava VIII rahvusvahelise jõulufestivali üritusega. Kava kandis pealkirja „Gregoriaani müsteerium. Ave Maria". Samas tähistati katedraali Kuhni firma oreli aastapäeva ning õhtul osales katedraali titulaarorganist Marina Omeltšenko. Nii kõlasid gregoriaani jõululaulud, selle kõrval gregooriuse koraali orelitöötlused ning Perotinusele lisaks harukordsena teosed kõik eesti heliloojatelt – Cyrillus Kreek, Arvo Pärt (temalt „Väikese litaania" Venemaa esiettekanne), Helena Tulve ja Tõnis Kaumann.

Teisipäeval, 5. jaanuaril dirigeerib Rootsis Uppsala kontserdi- ja kongressimajas Uppsala Kammerorkestrit Paul Mägi. See on kolmekuningapäeva kontsert populaarsetest ooperi- ja operetinumbritest, aariate-duettidega Giacomo Puccini ooperist „La bohème", Imre Kálmáni operetist „Silva" ja Ferenc Lehári operetist „Naeratuste maa". Solistideks tulevad kaks rootsi lauljat, sopran Agneta Eichenholz Malmöst ja tenor Michael Weinius Stockholmist.

Alates 7. jaanuarist dirigeerib nelja kontserti vene muusikast USAs oma Sarasota Orkestri ees Floridas selle peadirigent Anu Tali. Ka see kava on populaarsetest teostest, aga põhirõhuga suurel klassikal. Ühendriikide publik kuuleb siin esmakordselt noore Eesti pianisti Mihkel Polli solistiesinemist, kes neljal korral mängib Sergei Rahmaninovi Klaverikontserti nr 3. Õhtu avab Issaak Dunajevski avamäng filmi „Kapten Granti lapsed" muusikast ning teine suurteos, mis kõlab, on Pjotr Tšaikovski Esimene sümfoonia „Talveunelmad". 7. jaanuari õhtu toimub Sarasotas Neel Performing Arts Center's, kolm järgmist, 8., 9. ja 10. jaanuaril sama kavaga orkestri residentsis, Sarasota Van Wesel Performing Arts Hallis. Anu Tali populaarsus ja tema huvitav repertuaar peavad tooma Van Weselisse kolm täissaali.

Berliini Koomilise Ooperi esimesel kapellmeistril Kristiina Poskal on koduteatris jaanuari alguspoolel kolm etendust. 9. ja 14. jaanuaril dirigeerib ta Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story" ning 15. jaanuaril Frederick Loewe'i muusikali „Minu veetlev leedi".

Oma esimest kontserti uuel aastal juhatab järgmisel esmaspäeval 11. jaanuaril Kristjan Järvi, aga mitte koduses Leipzigis, vaid hoopis Baieri Riigiooperi orkestri (Bayerische Staatsorchester) ees Münchenis Rahvusteatris. See on orkester, mille peadirigent on praegu Kirill Petrenko, kes koos orkestriga hinnati juba teistkordselt ajakirja Opernwelt kriitikute poolt aasta parimaks. Kristjan Järvi kontsert on Münchenis suurepäraselt reklaamitud, ta juhatab seda sama kavaga 11. ja 12. jaanuaril. See on noorele Järvile tüüpiline särisev, rütmikas ja hoogne programm, mis algab Leonard Bernsteini kahe teosega, avamänguga operetile „Candide" ning muusikalile „On the Town". Samas kavapooles kõlab Darius Milhaud' balletisüit „Scaramouche". Kava solistiks on kuulus ameerika saksofonivirtuoos Branford Marsalis, temaga kantakse ette hollandi meistri Jacob ter Veldhuisi „Tallahatchie Concerto". Ja kava lõpuks süit Pjotr Tšaikovski ooperist „Lumivalgeke" op. 12, mille tõi omal ajal laiema avalikkuse ette Neeme Järvi ja millest osi on Kristjan kavasse pannud ka Läänemeremaade noorteorkestrile. 16. jaanuari pühapäeval on Kristjan oma Leipzigi Raadio MDR Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis. Seegi kava on erilise haardega, sest ettekandel on Luciano Berio „Quattro versioni originali della Ritirata...", Puerto Rico helilooja Roberto Sierra Saksofonikontsert (2003), kus solistiks ameeriklane James Carter (Euroopa esiettekanne), siis Darius Milhaud' „Provanssaali süit" op. 152d ning Maurice Raveli „Boléro".

Olari Elts avab Soomes 13. jaanuaril Kymi Sinfonietta uusaasta hooajapoole, kontserdid 13. jaanuaril Kotka kontserdimajas ja 14. jaanuaril Kuusankoskitalos. Kaval on pealkiri „Tähesadu", sest tõepoolest on selle solistideks Eesti tuntumaid viiuldajaid Anna-Liisa Bezrodny ning soomlaste tipptšellist Jan-Erik Gustafsson, kes mõlemad on sagedasti koos mitmel maal ka kammeransambleis üles astunud. Õhtu avab Ferruccio Busoni meeleolukas „Lustspielouvertüre", seejärel Johannes Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole orkestriga a-moll op. 102. Kava teises pooles kõlavad Franz Joseph Haydni „Kuningliku Muusikuteühingu marss" ning meistri Sümfoonia nr 104 („Londoni sümfoonia" D-duur). Nädal hiljem on Eltsil kolm kontserti Ühendriikides Seattle'i Sümfooniaorkestri ees koos läti viiuldaja Baiba Skridega.

Rahvusooper Estonias dirigeerivad Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Mihhail Gerts, Jüri Alperten, peadirigent Vello Pähn, Arvo Volmer, Risto Joost, Vanemuise teatris Lauri Sirp, Erki Pehk, Martin Sildos, Taavi Kull ning peadirigent Paul Mägi.

nike foamposite 2000 black women shoes heels - Blanco - 991 - DJ3180 - Nike Air Max 97 By You Zapatillas personalizables | Grailify - air force new mexico basketball - nike and jordans 50 dollars in gold price list Light Smoke Grey