Priit Kuusk, ERP uudised 2. novembril 2015

Täna, 2. novembril tähistab oma kaalukat juubelipäeva Rahvusooper Estonia kauaaegne solist metsosopran Urve Tauts.

Urve Tauts on sündinud Pärnus 1935. aastal. Pärnus algasid ka ta lauluõpingud, mis jätkusid edukalt Tallinna Muusikakoolis 1954-1958 ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1958-1963, mõlemas lõpetas ta Alice Roolaiu klassi. Juba 1955. aastal sai temast Estonia teatri ooperikoori laulja ning enam kui neli aastakümmet, 1960.-2001. aastail oli ta teatri solist. Pole siis imestada, et konservatooriumi lõpetamisel Carmeni osaga Georges Bizet' ooperis „Carmen" 1963. aasta kevadel sensatsiooniliselt koos Hendrik Krummiga oli see tal teatris juba 16. osatäitmine.

Pedagoogitööd alustas Urve Tauts Tallinna Muusikakoolis, 1978-2002 oli ta konservatooriumi, praeguse muusikaakadeemia lauluklassi õppejõud. 2001. aastal oli tal lõppenud ka pidev lepinguline töö Estonia koosseisulise solistina.

Eesti kõigi aegade ühe silmapaistvama metsosopranina nii teatris kui ka kontserdilaval laulis Urve Tauts paljudes maades ka Eestist väljaspool, aga tema kõige olulisemad esinemised möödusid ikkagi Estonia laval ja kontserdisaalis ning raadio- ja telestuudios. Teatritöö kõrval oli ta väga menukas ka oratoriaalžanris teoste solistina ning kammerlaulu repertuaari esitajana.

Kui Urve Tautsi kaugelt enam kui viiekümne ooperirolli hulgast vaid mõnda olulisemat nimetada, siis kindlasti on need Carmen Bizet' ooperis, Azucena Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur", Amneris Verdi „Aidas" ning Eboli Verdi ooperis „Don Carlo". Oratoriaalžanri umbes neljakümnest solistipartiist tuuakse välja esinemisi Mozarti ja Verdi Reekviemides, Bachi „Johannese passioonis", Rudolf Tobiase „Joonase lähetamises", Stravinski „Kuningas Oidipuses" ning Gustav Mahleri sümfooniates nr 2, nr 4 ja nr 8, väga silmapaistev esitus on temalt ka Edward Elgari „Mere piltidest" jt. Ta oli alati oodatud solist oreli- ja soolokontsertidel.

Oma repertuaarieelistustelt on Urve Tauts olnud ikka aateline Eesti muusika interpreet ja selle tutvustaja, nii kontserdilaval kui stuudios ja heliplaatidel. Ta sai ka vabariigi rahvakunstniku tiitli, mille auga välja teenis.

Toreda ülevaate lauljatari muusikuteest saab 2014. aastal üllitatud duubelplaadi kaudu, mille andis välja firma Baltic Disc. Esimene CD sisaldab Eesti heliloojate soololaule, autoriteks kava järjekorras Jaan Koha, Mihkel Lüdig, Kuldar Sink, Raimond Lätte, Mart Saar, Ester Mägi, Eino Tamberg, Gustav Ernesaks, Konstantin Türnpu, iga helilooja enam kui ühe soololauluga. Ta on saanud pühendusi mitmelt meie nimekalt heliloojalt. Siin on varaseim salvestus koos Kuldar Singi endaga klaveril aastast 1964. Teisel plaadil on ooperinumbrid, lisaks kolm osa Elgari „Mere piltidest" ning kaks Berliozi „Suveöödest", kõik orkestri saatel – autoreiks Evald Aav, Villem Kapp, Hector Berlioz, Pietro Mascagni, Georges Bizet („Carmen"), Giuseppe Verdi („Trubaduur", „Don Carlo"). Salvestused on aastailt 1964-1988. Need helisalvestused on valminud kokku üheteistkümne helirežissööri käe all, kellest mitmed meie hulgast lahkunud, koostöös kuue pianisti või organistiga ning nende dirigentide hulgas on Peeter Lilje, Vello Pähn, Vallo Järvi, Neeme Järvi. Oli meil aegu, kus Eesti Raadio suutis tänuväärse järjepidevusega salvestada Estonia teatri terveid ooperietendusi.

Salvestatud helidokument, kui see on plaadil või videos kättesaadav, on parim kultuurilooline meenutus meie lauljate eelmise põlvkonna suurepärastest saavutustest, kus üks väljapaistvam kogu oma muusikutegevusega on ka juubilarist maestra Urve Tauts.

 

adidas heliopolis hotel in dubai , adidas concord ankle fur sneakers boys running Release Date Info , MysneakersShops | Jordan 1 Retro High OG University Blue (PS) - 134 - AQ2664 - nike shox pet print pages for kids free dinosaur