Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

3. veebruaril 2014

Varajase ja nüüdismuusika tutvustajana rahvusvaheliselt tuntuks saanud Eesti ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esines taas kuulsal Nantes'i muusikafestivalil La Folle Journée“ Prantsusmaal. Seekord toimusid nende ülesastumised 29. jaanuarist 2. veebruarini, mil anti kokku viis kontserti.

Enne Nantes'i kongressilinnakusse jõudmist annavad külalisansamblid kontserte ka Nantes'i ja Loire'i piirkonna teistes paikades, kirikutes ja kultuurikeskustes. Kongressilinnaku eri saalides toimuv on aga ürituste poolest erakordselt tihe, kus viie päeva sees võidakse anda kuni 300 kontserti. Kontserdid ise on tavaliselt üheosalised – et mitte väsitada kuulajat – ja peaksid jääma kuskile 40 minuti piiridesse. See-eest saab iga esineja kontserte mitu, ning seekord toimus üritusi 12 eri saalis.

Vox Clamantis oli Nantes'i kutsutud juba neljandat aastat, ja näiteks nende esmakordsel, 2011. aastal mängis festivalil ka Haagi Residentie-orkester, mida juhatas Neeme Järvi. Nantes'i festivalil on ka mitmed harufestivalid mujal, kuni Jaapanini, kus Eesti ansambel on samuti esinemas käinud. Igal aastal keskenduvad kavad aga teatud sisuliste teemade ümber. Tänavu oli teemaks Ameerika muusika: George Gershwinist kuni Leonard Bernsteini või Samuel Barberi ja Sergei Rahmaninovini... Samuti oli esinemas džässi- ning spirituaalmuusika gruppe, näiteks Voces8 muusikalikavaga või Barbara Hendricks koos džässiansambliga, esitati ameerika filmimuusikat jpm, aga kogu festivali suund põhineb ikka klassikažanritel.

Meie gregoriaani ansamblina tegevust alustanud Vox Clamantis esitas tänavu lausa uut muusikat, kahe ameerika helilooja, nüüdismuusika 20. sajandi klassiku John Cage'i (1912 - 1992) ning 1957. aastal sündinud väga populaarse David Langi loomingut. Vox Clamantise esimene kontsert Jaan-Eik Tulve käe all linnakus Henry Jamesi 300-kohalises saalis 29. jaanuaril kandis juba järjekorranumbrit 18. Kava oli kõikjal sama: kaks John Cage'i teost („The Wonderful Widow of Eighteen Springs“ ja „A Flower“), David Langilt aga viis lugu, lõpetuseks tema „For love is strong“, nende vahel ka kaks gregoriaani graduaali. Ansambel laulis tavapärasest suuremas koosseisus. Kui Vox 30. jaanuaril samas teist kontserti esitas, oli selle järjekorranumber juba 43. Meie ansambli viimane kontsert 2. veebruaril kandis numbrit 252, sel päeval lõppes ka kogu suurfestival.

Festival „La Folle Journée“ („Pöörane päev“, Beaumarchais' komöödia järgi) sündis 1996. aastal (muuseas samal aastal kui ka meie ansambel Vox Clamantis), selle asutajaks ja kunstiliseks juhiks siiani on René Martin. Tänavune oli pidustuste juubeliaasta ja see kandis numbrit 20. Paljude seekordki Nantes'is mänginud tähtede hulgas olid pianist Boris Berezovsky, viiuldaja Nicola Benedetti ja vioolamängija Gérard Caussé.

Air Jordan 3 Blue Cement CT8532 400 Release Date 1 | Grailify - air force new mexico basketball - nike and jordans 50 dollars in gold price list Light Smoke Grey

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

2. veebruaril 2014

Eesti muusikat võis kuulda ning meie muusikuid näha-kuulda taas ka jaanuaris paljudes paikades maailmas, küll festivalidel ja kontserdisarjades ning mainekate kontserdisaalides. Edastame teavet nende sündmuste kohta, mida pole kajastatud kultuur.err.ee eraldi uudissõnumites.

Uusaastakontserte juhatasid oma orkestrite ees Kristjan Järvi Leipzigi Gewandhausis, Mihkel Kütson Krefeldi ja Mönchengladbachi teatrites, Hendrik Vestmann Bonni Ooperimajas, Aivo Välja dirigeeris 1. jaanuaril aga „Pähklipureja“ lasteetendust Baieri Riigiooperis Münchenis.

Silver Ainomäe esitas 9. I tšellosoolo Colorado SO-ga Elgari „Enigma variatsioonide“ ettekandel, juhatas noor ameeriklane Case Staglione. Samal päeval dirigeeris Kristiina Poska Göteborgi Sümfoonikuid, see oli Svenska Solistpriset'i finaalkava.

Tartu Akadeemiline meeskoor laulis 10.- 21. I Jaapanis, juhatas Alo Ritsing, peasihiks meeskooride festival Sendais, anti kokku 7 kontserti ka teistes keskustes, kaasas rohkesti eesti muusikat.

Alfia Kamalova laulis 11. ja 18. I Gelsenkircheni Muusikateatris Puccini „Boheemis“ Musetta osas, Michael Schulzi lavastust dirigeeris Rasmus Baumann. Hendrik Vestmann dirigeeris Bonni Ooperimajas Puccini „Tosca“ uuslavastust, Priit Volmer laulis esimest hooaega teatri koosseisulise solistina Mesneri osas – etendused 12., 18., 24. ja 26. I, lavastuse on teinud Philipp Kochheim.

Anu Tali tegi 17. I ootamatu debüüdi Bonni Beethoveni hallis Beethoveni Orkestri ees, asendades Dmitri Kitajenkot, kavas olid Bartóki „5 pilti Ungarist“, Mendelssohni Viiulikontsert (solist Sergei Krõlov) ning osi Prokofjevi „Romeo ja Julia“ 1. ja 2. süidist.

Wheatoni kolledži kirikus Illinoisis esitas segakoor Cor Cantiamo 19. I USA esiettekandes Galina Grigorjeva „Bless the Lord, O my Soul“ (Psalm 103), koori juhatas Eric A. Johnson.

Külli Tomingas osales solistina kahel kontserdil (19. ja 26. I) Milanos: keskuses Centro Socio Culturale ja Spazio Teatro 89-s koos pianist Luca Schieppati ja puhkpillikvintetiga Hermes, kavas Mozart, Berlioz, Chabrier, Saint-Saëns, Mahler, Carlo Lorenzini „Sinfonietta Mozartiana“ maailmaesiettekanne.

Irina Zahharenkova esines 22.- 24. I Kuopio Linnaorkestri kolmel kontserdil Kiuruvesi kultuurihoones, Poleeni ning Iisalmi kultuurikeskustes Tšaikovski 1. klaverikontserdi solistina, dirigeeris Atso Almila.

Mihkel Kütson juhatas 22. ja 24. I Prokofjevi „Armastust 3 apelsini vastu“ Berliini Koomilises Ooperis teatri kunstilise juhi Barrie Kosky algatatud Prokofjevi-nädala raames. Tegemist on Andreas Homoki varasema lavastusega.

Juhan Tralla laulis 23. I Rodolfo osas Puccini „Boheemis“ Mannheimi Rahvusteatris, dirigeeris Dan Ettinger. 31. I esitas ta samas M. Weinbergi ooperis „Idioot“ peaosa, vürst Mõskini rolli, kus Regula Gerberi lavastust dirigeerib Thomas Sanderling.

Selle lavastuse tunnistas Opernwelt saksakeelse muusikateatri aasta parimaks esietenduseks. Juhan Tralla tegutseb juba aastaid Rahvusteatri koosseisulise solistina.

Haagi lähistel Wassenaaris toimunud kontserdil Hea Karjase kirikus tuli 26. I maailmaesiettekandele Galina Grigorjeva „Salve Regina“ sopranile, tšellole ja orelile. Esitasid Irina Zuboff, Allar Kaasik ja Olga de Kort. Kavas kõlas veel Anne Ellerhein-Metsala „Seitse improvisatsiooni Mika Piiparise teemadele“, samuti Grigorjeva „Molitva“ tšellole ja orelile.

Vaasa Linnaorkestri kontsertmeister Maano Männi juhatas ja esines solistina 29. I oma orkestri ees populaarse kavaga: Sibelius „Andante festivo“, Barberi „Adagio“, Bachi „Brandenburgi kontsert“ nr 3 G-duur, Dvořáki Serenaad keelpillidele E-duur.

Soome Rahvusooperi solist Koit Soasepp laulis Mozarti „Don Giovannis“ 31. I Komtuuri osas. Friedrich Meyer-Oerteli lavastust dirigeerib Speranza Scapucci, nimipartiid laulab Jaakko Kortekangas.

Põikame korraks juba ka kahele esimesele veebruaripäevale: 1. ja 2. veebruaril esineb Vox Clamantis festivalil „La Folle Journée“ Prantsusmaal Nantes'is, andes kokku viis kontserti, kavas John Cage’i ja David Langi muusikat. Šveitsis Birmensdorfis mängis Arvo Pärdi teoseid „Silvanuse laul“ ja Psalom“ 1. veebruaril orkestriühendus Affolteren am Albis Hugo Bollschweileri juhatusel.

NB: Arvo Pärdi muusika ettekanded nõuavad eraldi käsitlust, praegu saab neid jaanuarikuu kohta jälgida veel e-Sirbi 24. jaanuari numbri „Muusikamaailmast“.

nike-dunk-low-coast-uncl | Puma MB.01 Rick And Morty LaMelo Ball Release Date , JofemarShops , kyrie 2 summer pack nike shoes girls roshe

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

31. jaanuaril 2014

August Pulsti 125. sünniaastapäevale pühendatud rahvamuusikute ringreis lõpeb täna õhtul Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Seljataha on jäänud kaheksa menukat ühisesinemist publikust täidetud saalides.

Alates 15. jaanuarist toimusid ringreisi kontserdid Märjamaal, Toris, Karksis, Värskas, Moostes, Haanjas, Kadrinas ja eile õhtul veel Aruküla rahvamajas. Igakordseteks esinejateks olid Lauri Õunapuu (rahvalaul, torupill, väike kannel), Krista ja Raivo Sildoja (viiul ja hiiu kannel), Õie ja Maarja Sarv (rahvalaul), Ants Taul (torupill, lõõtspill), Harri Lindmets (külakannel, lõõtspill), kaasa tegid parimad kohalikud muusikud. Kontserdile lisandus August Pulsti mälestusraamatu esitlus ning rändnäitus ja simman. Enamus esinejaid on pärit Võru ja Põlva maakonnast.

Täna keskpäeval esitles koostaja ja autor Krista Sildoja August Pulsti mälestuste raamatut „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale“ ka Solarise „Apollos“ Tallinnas, esinesid ka Harri Lindmets külakandlel, Ants Taul lõõtspillil ja Lauri Õunapuu lauljana. Kahjuks oli selle väga huvitava ürituse nautijaid vähevõitu, just muusikainimeste hulgast, aga kuuldavasti oli kontsertidel ja simmanil maakondades kõikjal palju rahvast kohal. Nii nagu ringreisi peakorraldajaid oli Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, nii on ka mälestuste raamat välja antud muuseumi tiiva all ning on sealsamas kõigile huvilistele saadaval.

Krista Sildoja tehtud suurt uurija-, teadlase- ja asjatundjatööd raamatu koostamisel tuleb väga kõrgelt hinnata. Tal on selleks juba olnud ka varasem suur kogemus. Köitel on juures CD „Helikaunistustega raamatule“, plaadilt ja raamatu teksti juurest QR-koodidega kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti ja ka lauldi. Krista Sildoja ise on praegu ainulaadse Mooste Rahvamuusikakooli direktor Põlvamaal.

3. – 5. veebruarini on Solarise keskuses „Apollo“ raamatupoodi sisenemisel eksponeeritud sama Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus, mis oli kaasas ringreisil ja mis tutvustab Eesti kunstniku, vanavarakoguja ning muuseumientusiasti August Pulsti (1889 - 1977) elu ning mitmekesist tegevust.

shock drop air force 1 full uv reactive | 811006 - Jordan XXX Black Cat - nike air max griffey 360 low - 010

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

1. veebruaril 2014

Nüüd juba ligi tosin aastat tegutsenud klaveriansambliselts Allegro korraldab oma tänavuse kontsertfestivali laupäeval 1. veebruaril Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli saalis.

 

Seekordne festival sisaldab koguni kolm kontserti, sest esinejaid on väga paljudest muusikakoolidest ja mitmest maakonnast. Festivali avamine on kell 11, millele järgneb esimene kontsert. Teise kontserdi algus on kell 12.45 ning kolmandat kava alustatakse plaani järgi kell 14.30, tunni aja pärast peaks klaverimuusikapidu hakkama lõpule jõudma.

 

1. veebruari festivalile on kohale lubanud tulla väikesi ja suuremaid pianiste ning nende õpetajaid vähemalt 16 muusikaõppeasutusest, Tallinna ja Harjumaa kõrval veel kolme teise maakonna muusikakoolidest – Otsa-kool, Lasnamäe, huvikeskus Kullo, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Jõelähtme, Saku, Kohila, Vasalemma, Paldiski, Türi ja Paide muusikakool, Viljandi muusikakool ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Märjamaa, Ahtme ja Kreenholmi muusikakoolid.

 

Allegro tegevus põhineb meie muusikakoolide klaveriosakondade tööl ning festivali ja muudegi kontsertürituste kavas esinevad alati kas neljal, kuuel, kaheksal käel klaveriõpilaste ansamblid, samuti ansamblid, kus õpetaja mängib oma õpilastega ning kindlasti ka klaveripedagoogide omad ansamblid. Viimased koosnevad siis tavaliselt nendest pedagoogidest, kes ka Allegro liikmeskonda kuuluvad. Repertuaaris on rohkelt klassikalisi teoseid mitmest sajandist, aga alati ka midagi kergema muusika poolelt, loomulikult ka eesti heliloojate teoseid.

 

Allegro asutati 2002. aastal Paldiski Muusikakoolis pärast seal toimunud ansamblimängu kontserti ning praegu on aktiivseid liikmeid klaveripedagoogide hulgast enam kui kolmkümmend.

 

Rohkearvuline osavõtt igast festivalist näitab, et klaveriansamblimäng on populaarne ning õpetajad mängivad oma ansamblites või ansambleis koos õpilastega suuresti entusiasmist, kuna koolide ansamblimängutundide tasustamise võimalused on piiratud.

 

 

Klaveriõpetajatest entusiastid ütlevad, et tahavad propageerida ansamblimängu kui suhtlusvormi, mängides ise ja hoides sellega ennastki pianistlikus vormis. Aga kõik nad klaveriõpetajatena õhutavad eeskuju andes ka oma õpilasi avastama rikkalikku nauditavat repertuaari ja ansamblimängu sünergilist lisaväärtust kogu meie kultuuripildis.

adidas heliopolis hotel in dubai , adidas concord ankle fur sneakers boys running Release Date Info , MysneakersShops | Jordan 1 Retro High OG University Blue (PS) - 134 - AQ2664 - nike shox pet print pages for kids free dinosaur

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

29. jaanuaril 2014

Rahvusooper Estonia üks hõivatumaid dirigente Jüri Alperten on kutsutud juhatama Vaasa Ooperi „Nahkhiirt“, uuslavastuse etendusi tehakse nii jaanuaris kui hiljemgi.

Johann Strauss juuniori populaarse opereti „Nahkhiir“ lavastas Vaasas Mika Nikander, koreograaf on kuulus Jorma Uotinen, muusikaline juht Vaasa Linnaorkestri ees Jüri Alperten. Rosalinde osas laulavad vaheldumisi Angelika Klas ja Jenny Sandelin, Eisensteinina astub üles Anton Saris, vürst Orlovskyna esineb meil Rapla festivaligagi koostööd teinud soome metsosopran Wivan Nygård-Fagerudd.

Straussi „Nahkhiir“ tuli lavale Vaasa Ooperi, Vaasa Linnateatri ja Vaasa Linnaorkestri ühistööna. Etendused toimuvad Vaasa Linnateatri laval, juba 10. jaanuaril toimunud esietenduse järel juhatab Jüri Alperten jaanuarikuu lõpuni kokku kümme „Nahkhiire“ õhtut, veebruaris lisandub veel kuus, etendusi antakse ka märtsis. Etenduste avaseeria lõppes viienda õhtuga 18. jaanuaril, jätkati 23., 24. ja 25. jaanuaril ning selle kuu viimased etendused on 30. ja 31. jaanuaril.

Jüri Alpertenil on teatridirigendina suur kogemus: teinud enne debüüdi ERSO ees 22-aastaselt, sai temast Estonia teatri koosseisuline dirigent 1985. aastal, oli aga juba enne välja toonud külalisena mõne lavastuse. Samuti on Alpertenil väga mahukas kontserdirepertuaar, aga Estonias on ta väga sageli olnud orkestri ees nii ooperite, operettide-muusikalide kui ballettide muusikajuhina. Ka Tallinnas on ta juhatanud „Nahkhiirt“ Estonia teatris, aga alles 2010. aastal.

Vaasa linnaorkestri kontsertmeistriks on enam kui kümnel hooajal olnud eesti viiuldaja Maano Männi, kes oli ka omaaegne ERSO kontsertmeister, II viiulirühma kontsertmeistriks on Terje Männi, praegu tegutseb peadirigendina Hiinast pärit Jin Wang, kes on heliloojanagi tuntud.

JmksportShops , Chaussures, sacs et vêtements , Livraison Gratuite | CARHARTT WIP HOMME , JofemarShops