- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 30 March 2014
Saatnud Kirsti Kuusk – viiuldaja, Pariis
Kevadises, aga veel talve agoonias vaevlevas Berliinis algas märtsikuu viimane nädal kahe muusikalise sündmusega, milles mõlemas Eesti dirigendid mängisid juhtivat rolli. Need olid etendus Komische Oper'is Wolfgang Amadeus Mozarti „Võluflöödist" 24. märtsil, mille muusikaline juht oli teatri 'esimene kapellmeister' Kristiina Poska, ning Šveitsi Romaani sümfooniaorkestri külaliskontsert 25. märtsil Berliini Filharmoonia Suures saalis oma peadirigendi Neeme Järvi käe all.
Kronoloogiliselt tagurpidi alustaksin viimasest, mis elamusena varjutas eelneva: maestro Järvi tegi geniaalse esituse Hector Berliozi „Fantastilisest sümfooniast". See on teos, mis kuulub mõnes mõttes nende sümfooniate hulka, mida kavalehel nähes tekib selline „ülesöömise tunne", et „nojah, jälle seesama!", või et „seda lugu tunnen liiga hästi ja tean peaaegu peast", ei – tõsiselt, ma poleks läinud seda sümfooniat kuulama, kui dirigendina poleks seisnud Neeme Järvi nimi, see on kindel! Aga teades-tundes meie unikaalselt andekat maestrot oli mul selline eelaimus, et seekord äkki saab sellest sümfooniast üks elamus. Ja saigi! Esmakordselt (vähemalt minu elus) oli Berliozi „Fantastiline sümfoonia" tõeliselt fantastiline! Seal oli kõik olemas: programmilisus, aga mitte pealetükkivalt, elegants, kontrastid, tunded... ja mis võib-olla kõige olulisem, see loomulikkus, need tempod ja tempode vahetused, mis kõik tulid kui iseenesestmõistetavad. See oli vaba muusika, mis voolas ning ujutas meid, kuulajaid, üle oma pehme lainetusega! Milline joovastav tunne!
Ja Neeme Järvi ise, tema žestid, tema miimika, tema ideaalne dirigenditehnika, mis väljastab temast valesti arusaamise võimaluse orkestrantidele, on omaette vaatamisväärsus.
Lisaksin juurde, et orkester mängis väga hästi, kõik solistid olid tipptasemel ja mis ka oluline: ei ühtegi igavlevat, muusikast küllastunud orkestrandi nägu laval!
Entusiastlik publik plaksutas välja ka lisapala: majesteetlikult ja samas kirglikult kõlas hinge ülendav põhjamaade hümn, Jean Sibeliuse „Finlandia".
Kõik see pani peaaegu unustama kontserdi esimese poole frustratsiooni, nimelt Vadim Repini esinemise Max Bruchi viiulikontserdis. Ega ei tahakski hakata sellest rääkima ja oma tuju rikkuma, aga selline küsimus surub ennast paratamatult peale: kui kaua võib üks artist ekspluateerida oma nime ja samas pakkuda publikule mängukvaliteeti, mis on allpool igasugust kriitikat?
Aga jätame selle kurva teema ning liigume ajas tagasi Mozarti „Võluflöödi" õhtule Komische Oper'is.
See etendus on Berliinis „krooniliselt" välja müüdud ja ma saan täiesti aru, miks. Teatri juhi Barrie Kosky „Võluflööt" on üks 2,5 tundi kestev andekas segu tummfilmist ja animatsioonist live-orkestri ja lauljatega. Me elame digitaalses ajastus, seda ignoreerida pole mõtet ja tegelikult avab see meile täiesti uued ning ootamatud võimalused. Ma olen kindel, et Mozart oleks olnud vaimustuses sellisest lahendusest! See fantaasialend, see kujundite kaskaad ning huumor olid igati mozartlikud.
Kahjuks olid mõned solistid (Öökuninganna ja Sarastro) pisut igavad.
Muusikaline juht Kristiina Poska viis etenduse kindlakäeliselt läbi algusest lõpuni. Mina isiklikult oleksin eelistanud pisut kiiremaid temposid päris mitmes kohas, aga ei oska öelda, kas tempode valik sõltus seekord dirigendi tahtest või lauljate soovidest ning võimalustest... Aga elamus etendusest oli kokkuvõttes ülimalt ergutav, nagu vitamiinisüst pärast pikka talve.
Sellised olid need kaks õhtut Berliinis, mis täitsid hinge positiivsete emotsioonidega. Kontrastina päevasele linnatuurile, kus igal sammul komistad Teise maailmasõja jubedusi meenutavate monumentide otsa...
Ja hing on seetõttu konfliktis: ühelt poolt vaimustud Berliini kaasaegse arhitektuuri ilust, naudid linnas pulbitsevat energiat, ja samas mõtled, et kuidas ikkagi see kõik oli võimalik – Hitleri võimuletulek, gestaapo, SS, see hullumeelsus, see kuritegu inimkonna vastu, siinsamas linnas, nendel samadel tänavatel... ?
Aga selline linn on Berliin – kontrastide linn.
P. S. Kirjavahetuse käigus siinse uudissõnumi toimetaja Priit Kuusega Berliini muusikaõhtute eel ja järel sai viimane samuti positiivsed tervitussõnad siiapoole nii Kristiina Poskalt kui maestro Neeme Järvilt – tõepoolest on Priit Kuusk olnud Kristiina Poska esimene 'maaletooja' Eestisse rohkem kui seitse aastat tagasi, Neeme Järvist teinud muusikatoimetaja ja autorina neli raamatut, ning nüüd on tal valmis ka esmakordse raamatu käsikiri Neeme vanemat vennast dirigent Vallo Järvist.
adidas team water bottles for sale craigslist 2017 | Jordan 1 Retro High OG University Blue (PS) - 134 - AQ2664 - gray nike sneakers dual fusion- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 30 March 2014
4. aprillil 2014 toimub Tartus Eduard Tubina päev, kus Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing esitleb Tubina „Kogutud teoste" värskelt ilmunud III köidet helilooja 5. ja 6. sümfoonia partituuridest. Seega on Tubina Ühingu väljaandel ilmunud trükist kõik kümme Tubina sümfooniat.
Lisaks toimub H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis konverents ja kammerkontsert Tubina helitöödest. Seejärel esitletakse dirigent Peeter Lilje mälestuseks 2013. a. Tubina Ühingu väljaandel ilmunud DVD videosalvestust Tubina 2. ja 5. sümfoonia ettekandega. Õhtul toimub Vanemuise teatri väikeses majas Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja" esietendus Paul Mägi juhatusel. Kohapeal on võimalik soodushinnaga osta heliplaate ja noote Tubina loomingust. Ootame kõigi Eduard Tubina loomingu huviliste rohket osavõttu.
Eduard Tubina päev Tartus 4. aprillil 2014
12.00 Konverents Tartu H. Elleri nim Muusikakoolis
Vardo Rumessen – Eduard Tubina „Kogutud teoste" saamislugu.
Kerri Kotta – Tubina „Kogutud teoste" toimetamispõhimõtted.
Sonja Lehtonen – Mõningaid vaateid Eduard Tubina ooperile Reigi õpetaja.
Mart Humal – Tubina 1. klaverisonaadi esiettekande eelloost.
Mari Niitra – Tubina muuseumi minevik, olevik ja tulevik.
Eino Tubin – Tubina muuseumi arendamine.
14.00 Kontsert Tubina kammermuusikast
Esinevad Sigrid Kuulmann, Vardo Rumessen, Sten Lassmann.
Kavas: Eduard Tubina 2 prelüüdi ETW 30, Ballaad klaverile M. Saare teemale ETW 40,
Meditatsioon viiulile ja klaverile ETW 5, Viiulisonaat nr. 2 „Früügia laadis" ETW 56 ja Klaverisonaat nr. 2 („Virmaliste sonaat") ETW 44
15.00 Eduard Tubina „Kogutud teoste" III köite esitlus
15.15 Tubina 2. ja 5. sümfoonia ettekannete DVD videosalvestuse vaatamine
19.00 Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja" esietendus Vanemuise väikeses majas. Juhatab Paul Mägi. Osades: Jassi Zahharov (RO Estonia), Mati Turi, Karmen Puis, Pirjo Püvi, Annaliisa Pillak, Merle Silmato (Soome RO) jmt.
Eduard Tubina „Kogutud teoste" väljaanne on ainulaadne ettevõtmine mitte ainult Eestis või Baltimaades vaid ka Põhjamaades, kus väljapaistvate heliloojate „Kogutud teoste" kirjastamine on riigi kultuuripoliitika oluline osa.
Tubina „Kogutud teoste" ettevalmistused algasid juba 1997.aastal. Selleks loodi Tartus 21. oktoobril 2000. a. Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing, kes sõlmis 22. oktoobril 2002 kultuuriministeeriumiga generaallepingu iga-aastase rahalise toetuse kohta kuni projekti lõpuni. Kuna Tubina autoriõigused kuulusid mitmetele Rootsi kirjastusele, siis sõlmis Tubina Ühingu esimees Vardo Rumessen Tubina helitööde kirjastusõiguste saamiseks 29. aprillil 2005. a. Stockholmis Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias Tubina Ühingu ja erinevate Rootsi kirjastuste vahel lepingu Tubina „Kogutud teoste" väljaandmiseks.
Seega on E. Tubina „Kogutud teoste" väljaanne rahvusvaheline projekt, mille levitamist korraldab üle maailma Rootsi kirjastus Gehrmans Musikförlag.
Väljaande aluseks on Vardo Rumesseni koostatud eesti- ja ingliskeelne "Tubina Helitööde Temaatilis-bibliograafiline Kataloog", mis ilmus Tubina Ühingu ja Gehrmans Musikförlagi väljaandel ja Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia toetusel 2003. aastal.
E. Tubina "Kogutud teosed" koosnevad 33 köitest, kus on avaldatud kõik Tubina lõpetatud helitööd. Igas köites on avaldatud helilooja portree ja käsikirjade faksiimiled koos eessõnadega, milles on selgitatud väljaandmise põhimõtteid ja kirjeldatud teoste saamislugu ning ülesehitust. Kommentaarides on toodud üksikasjalised viited käsikirjadele ja helilooja eluajal ilmunud trükistele.
Kümme aastat kestnud ettevalmistuse tulemusel ilmus 15. jaanuaril 2008 Tubina „Kogutud teoste" 1. köide. Nüüdseks on Tubina „Kogutud teostest" avaldatud 12 köidet, mille trükiks ettevalmistamisega on tegelenud 20 inimest. Lisaks on trükitud ka orkestriteoste orkestrihääled. Väljaannet on toetanud Eesti Vabariigi kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Estonian American Fund, Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia ja Tubina Ühingu välisliikmed. Kõige selle juures on olnud väga suure tähtsusega Tubina Ühingu presidendi Neeme Järvi pühendumus ja toetus.
Kaasaegses maailmas, kus muusika sisulised väärtused on üha enam asendumas muusikaliste eksperimentidega ja kommertsiaalsete eesmärkidega, on iga rahvuskultuuri peamine probleem suuta ennast laiemalt teadvustada eelkõige suuremate ja tõsisemate muusikaliste ettevõtmiste läbi. Nüüd, kui Tubina sünnist on möödunud ligi 110 aastat, on saanud üha selgemaks ka tema loomingu suur kunstiline väärtus. Tubin on meie rahvuslik uhkus ning tema näol on meil kahtlemata tegemist Eesti kõige silmapaistvama heliloojaga. Kuigi Tubin elas üle poole oma elust Rootsist, jäi ta Eesti heliloojaks ja tema looming on ületanud kitsalt rahvuslikud piirid. Tubin on ainuke Eesti helilooja, keda on sageli võrreldud XX sajandi suurimate heliloojatega. Tubina tasemega heliloojat on meie hilisemas heliloomingus raske leida. Tubina loomingut peaks meie muusikapublik palju rohkem tundma, sest see peaks olema iga haritud inimese puhul iseenesestmõistetav. See on väärtuslik osa meie rahvuskultuurilisest varamust, samuti nagu Tammsaare romaanid, Marie Underi luuletused või Viiralti graafika. Selles mõttes on tema „Kogutud teoste" ilmumine väga oluline, mis aitab kaasa tema teoste laiemale levikule, sest Tubina muusika on seda väärt.
Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu esimees Vardo Rumessen
tegevdirektor Kerri Kotta
- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 29 March 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 29. märtsil 2014
Täna tähistab oma juubelisünnipäeva paljude lastelaulude ja koorilaulude looja, muusikapedagoog ja koorijuht Raivo Kõrgemägi.
Raivo Kõrgemägi on sündinud 1944. aastal Amblas, kust on pärit ka meie tuntud helilooja-klassiku Enn Võrgu suguselts. Esimesed tõsisemad teadmised muusika alal sai ta Ambla Keskkoolist, kuhu oli muusikaõpetajaks tulnud pärast konservatooriumi lõpetamist tema tulevane abikaasa Eda Kõrgemägi, tollal Eda Aulis.
Ta õppis koorijuhtimist Tallinna Muusikakoolis, seejärel lõpetas muusikapedagoogika erialal Talinna Pedagoogilise Instituudi. Samal ajal oli huvi heliloomingu vastu viinud teda Heliloojate Liidu juures töötavasse nn. noortesektsiooni, ja ta lõpetas ka sealsed kursused Veljo Tormise ja Heino Jürisalu käe all.
Pikka aega, 1971. kuni 1991. aastani, töötas Raivo Kõrgemägi pedagoogina Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta õpilasteks on olnud mitmed meie praegused tuntud muusikud. 1991. aastal mindi koos abikaasa Edaga prooviks tööle koorijuhi ja muusikaõpetajana Soome, jäädi sinna ametisse aga kaheks aastakümneks, kuni 2011. aastani. Raivo Kõrgemägi oli kõik need aastad Pihtipuda rahvaülikooli väga hinnatud muusikaõpetaja ja koorijuht, juhatades seal nii laste-, nais-, mees- kui segakoori.
Raivo Kõrgemägi on loonud enam kui 300 lastelaulu, millest paljud on saavutanud laialdase tuntuse. Just laste lauluvõistlustel võis ja võib tänaseni sageli kuulda väikestelt solistidelt tema loodud laule, neid on ilmunud kooli muusikaõpikutes, aga ka enam kui kümnes autorikogumikus. Lisaks on ta kirjutanud rohkem kui 50 koorilaulu, mudilaskooridest kuni segakoorideni. Heliloomingu konkurssidel on samuti mitmeid tema teoseid preemiatega pärjatud, nt on viimaste hulgas konkursil „Lastelaul 2005" mudilaskoorile loodud lugu „Sipelgatee".
Saan ka oma pere kandist teha toreda meenutuse, et Eesti Televisiooni laste laulukonkursil „Laulujütsid" 1982. aastal tuli Tallinna tollal väga suure elanikkonnaga Mererajooni laste lauluvõistluse võitjaks minu noorim tütar Pirjo Raivo Kõrgemäe „Jänkude lauluga".
Mitmed Raivo Kõrgemäe laulud on olnud aga ka meie üldlaulupidude kavas, olgu näiteks „Meie laagri poisid" ja „Laulud saatku meid" Neeme Laanepõllu sõnadel, „Lõoke" Julius Oro tekstil, „Lapsed tulid" Maimu Linnamäe sõnadel või „Kui tuju mõnus", mille sõnade autoriks on Leelo Tungal. Tema laule laulavad siiani meie mudilased, suuremad lapsed ja koolijütsid, nii ka eelmise kevadelõpu Suure-Jaani muusikafestivali lastelaulupäeval.
Raivo Kõrgemäe kahest tütrest on vanem Külli Kõrgemägi-Toomast õppinud Eesti muusikaakadeemias koorijuhtimist, praegu töötab aga Euroopa Liidu ametnikuna Saksamaal Münchenis.
تسوق ماست اند هاربر السعودية أونلاين مع تخفيضات 25 - charles barkley nike shoes for sale cheap jordan , نمشي - 75% | Air Jordan 4 Retro "Metallic Red" - nike air lightning low shoes - CT8527 - 112- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 29 March 2014
Priit Kuusk, Sirp online 28. märtsil 2014
Kui küsida, kui palju ja millal me võime, kas praegu ja ka tulevikus teha koostööd Venemaa muusikutega, pole sellele loomulikult ühest vastust. Alljärgnev meenutab põgusalt Eesti kunstnike viimaste aegade
muusikakontakte idanaabritega.
Vardo Rumesseni teatel on nüüd lõpuks meilgi (Eesti Rahvusraamatukogus ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus) kättesaadav 2012. aasta aprillis Moskvas toimunud Aleksandr Skrjabini rahvusvahelise konverentsi ettekannete kogumik, milles on ka Vardo Rumesseni ettekanne „Skrjabini mõjutused eesti heliloojate loomingus". Konverentsil esines 55 muusikateadlast üheksast riigist, Rumessen esitles seal ka oma neljast CDst koosnevat Skrjabini heliplaadikogumikku „Tähtede kutse", mille ta andis välja Estonian Record Productions'i firmamärgi all. Ta andis veel eraldi kontserdi Skrjabini muuseumis, mängides nii Skrjabini kui eesti heliloojate Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina klaveriteoseid.
Juba kahel korral on Moskvas roomakatoliku katedraalis kõlanud Andres Uibo sümfoonia „Uus Jeruusalemm" (algse pealkirjaga „Apokalüptiline sümfoonia"). Autori sõnul need tõeliselt suurepärased ettekanded teinud nii 7. jaanuaril 2013 (festivali „Euroopa jõulud" lõppkontsert) kui 22. novembril 2013 Moskva raadio „Orfei" sümfooniaorkester ja vaimuliku muusika ainulaadne segakoor Blagovest, mõlemat ettekannet dirigeeris Andrei Jakovlev. Jaanuaris salvestati Andres Uibo uudisteosest 45-minutiline saade RTR teleprogrammi jaoks ning jäädvustati see ka DVD-le, teine ettekanne novembris tehti vahetult enne Uibo sümfoonia plaadistamist. Kontserti toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie Inimesed" (MISA). 15. märtsil andis „Radio Rossija" eetrisse saate „Kaotatud paradiis" (toimetaja Irina Zimina), kus Palestrina ja Mozarti kõrval oli kolmanda teemana Andres Uibo ja tema sümfoonia „Apokalüpsis". Saade oli kuulatav ka raadiojaama online'is.
Ka teistest äsjastest koostöödest vene muusikutega. 20. märtsil esines Anna-Liisa Bezrodny Eestist solistina Tambovis koos Tambovi Sümfooniaorkestriga Mihhail Leontjevi juhatusel. See oli Sergei Rahmaninovile pühendatud järjekordse festivali avakontsert. Kuna Rahmaninovil Viiulikontserti pole, mängis Anna-Liisa festivalil Pjotr Tšaikovski Viiulikontserti.
15. märtsil oli meie varajase muusika ansambel Cantores Vagantes kutsutud kaasa mängima Peterburi vanamuusika-ansambli Novaja Gollandija 25. aastapäeva kontserdile Peterburi filharmoonia väikeses saalis. Nad olid kaastegevad Jean-Philippe Rameau' „Pygmalioni" (1748) Venemaa esiettekandel ning mängisid koos ka Antonio Vivaldi kontserti. Kahte ansamblit seob pikemaaegsem koostöö.
Peterburi festivali „Stereozima" kutsel tegi 28. veebruaril oma Venemaa-debüüdi rockgrupp Ewert and The Two Dragons. Eesti ansamblit esitles Peterburi festivalil Tallinn Music Week, kel oli juba päev varem mitmeid edukaid kohtumisi Peterburi kontserdikorraldajatega.
15. veebruaril dirigeeris Moskvas Tšaikovski-nimelises kontserdisaalis Vene Rahvusorkestrit Paavo Järvi. Just Eesti dirigent oli kutsutud juhatama Leningradi blokaadi lõpu 70. aastapäeva meenutuseks Dmitri Šostakovitši „Leningradi sümfooniat" (sümfoonia nr 7, 1942).
Jõulupühade künnisel esines koos ansambliga Moskvas korraldatud festivalil „Retro FMi legendid" nii publiku suure menu kui ka kriitikute kõrge hinnangu saatel Tõnis Mägi. Ilmekaim oli olnud artikkel temast ajalehes Komsomolskaja pravda.
Varasemaid meenutusi oleks küllap rohkemgi, nt on kõik dirigendid Järvid Valeri Gergijevi kutsel juhatanud Peterburis „Valgete ööde" festivalil, Klaaspärlimäng Sinfonietta mängis huviäratanud kava Peterburi Filharmoonia Suures saalis Andres Mustoneni käe all, Campanelli Inna Lai juhatusel või Tallinna Poistekoor Lydia Rahula käe all jmt on olnud väga menukad Peterburi Jaani kirikus... jne, jne.
Mõned koostööd vene muusikutega, nagu ka Paavo Järvi esinemine Moskvas, toimusid enne Venemaa-Ukraina konflikti. Aga Anna-Liisa Bezrodny käis Tambovis ja Cantores Vagantes mängimas Peterburi muusikute kutsel juba konflikti ajal, nagu oli eetris ka Andres Uibo saade Moskvas ... Anne Veski järjekordsed soolokontserdid toimuvad 5. ja 11. aprillil Moskvas kontserdisaalis „Mir" ning 9. aprillil Peterburis Akadeemilise Kapella saalis.
Kas peaksime, Anne Veski ehk välja arvatud(!), hakkama hoiduma koostööst suurepäraste vene muusikutega, esinemistest suurepärase vene publiku ees? Mõned näited nii idast kui läänest on olemas – eks põhjuseks ikka muusikute poliitilises mõttes mitteprofessionaalsed, või sunnitud avaldused: Lvivi muusikaakadeemia võttis Juri Bašmetilt ära seal talle omistatud auprofessori tiitli, Kiievis on ära jäetud vene pianistide (sh Deniss Matsujevi sooloõhtu) kontserte, Münchenis on tõstatatud probleem Valeri Gergijevi sobivusest dirigentide poolt Euroopa ühe ihaldatuma orkestri Müncheni Filharmoonikute peadirigendi ametisse alates 2015. aastast...
75% - تسوق أونلاين في السعودية مع خصم 25 , أحذية ازياء رياضية الجري للرجال , adidas copa mundials in color today schedule 2016 , نمشي | Asics Gel-Lyte XXX Shoe Palace Japan - 1201A209-400- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 27 March 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 27. märtsil 2014
Viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti viiuldajaid praegushetkel. Sellegi hooaja sisse on tal mahtunud päris kaalukaid esinemisi mitmel maal, mainekates saalides ja festivalidel nii soolokavadega kui orkestrite ja ansamblitega mängides.
Kui jaanuarikuu lõpupooolel toimus Londonis Barbicani keskuses Eesti Muusika Arenduskeskuse eestvõtmisel Eesti klassikalise muusika kontaktüritus, esindas Anna-Liisa Bezrodny meie muusikuid ka seal. Tema alalisemaks klaveripartneriks on olnud meie pianistidest kõige enam rahvusvaheliste konkursside tiitleid võitnud Irina Zahharenkova, tema kõrval ka Marko Martin.
6. märtsil oli Anna-Liisa Bezrodny Londoni uues mainekas Cadogan Hallis kaassolistiks kuulsale gruusia viiulikunstnikule Liana Issakadzele, esineti koos World Chamber Orchestra'ga „Virtuosis" Antonio Vivaldi, Johann Sebastian Bachi, Wolfgang Amadeus Mozarti jt teoste ettekandel.
14. märtsil mängis Anna-Liisa kammermuusikakontserdil Inglismaal Ringwoodis, kus kavas olid Mozarti Keelpillikvintett G-duur, Frank Bridge'i Keelpillikvintett e-moll ja Ludwig van Beethoveni Keelpillikvintett „Torm".
Nädal tagasi, 20. märtsil käis Anna-Liisa Bezrodny esinemas aga Venemaal – ta oli kutsutud Sergei Rahmaninovi eluga seotud paika Tambovisse. Ta mängis Pjotr Tšaikovski Viiulikontserti koos Tambovi Sümfooniaorkestriga seal taas korraldatava Rahmaninovi festivali avaõhtul, mida juhatas orkestri noor Peterburist pärit peadirigent Mihhail Leontjev. Mihhail Leontjev on ka Eestis esinenud ning koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga salvestanud ERP firmamärgi all (2013) Anna-Liisa Bezrodnyga Mozarti Viiulikontserdi nr 3 G-duur.
Täna õhtul mängib Anna-Liisa Bezrodny koos pianiat Marko Martiniga lühikava mitmete eesti muusikute hulgas Tallinn Music Weeki esitlusel Nokia kontserdimajas.
Teist aastat võtab Anna-Liisa osa ka Liana Issakadze enda festivalist Georgias Batumis, esinedes seal peamiselt kammeransamblites koos Liana Issakadze ja teiste nimekate muusikutega.
13.- 15. aprillil on meie viiuldaja oodatud mängima kammerkontsertidele liikuva asupaigaga SoNoRo festivalile, mille kontserdid toimuvad Bulgaarias Sofias. Tema ansamblipartneriteks on teiste hulgas viiuldaja Aleksandr Sitkovetsky, vioolamängija Răzvan Popovici ja tšellist Jan-Erik Gustafsson. Ja kohe järgneb sellele kammerkontsertide sari 16.- 21. aprillil Rumeenias Bukarestis. Kevade lõpul mängib Anna-Liisa kammermuusikat veel ka Briti saartel Oxfordis ning suve algul juba Lofoteni kammermuusikafestivalil Norras.
75% - تسوق أونلاين في السعودية مع خصم 25 , أحذية ازياء رياضية الجري للرجال , adidas copa mundials in color today schedule 2016 , نمشي | DH1301 , nike mens woven bonded pants sets made , nike mens woven bonded pants sets made G NRG 'Leopard' , 800 - FitforhealthShops