- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 23 June 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 23. juunil 2014
Laulupeoaasta on toonud taas tagasi sünnimaale Põhja-Ameerika eestlaste kooritraditsiooni elava legendi, helilooja ja organisti Roman Toi Torontost. Maestrot võttis vastu otse tema sünnipäeval, 18. juunil Tallinna lennujaamas väike laulupeo tervituskoor.
Maestro Roman Toi sai 18. juunil juba 98-aastaseks. Ta võeti Eesti Heliloojate Liidu liikmeks 1998. aastal ning ta on vanim eesti helilooja üle kogu maailma.
Roman Toi sündis Viljandimaal Kõo vallas 1916. aastal. 1944. aastal põgenes pere Eestist nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse Torontosse. 2007. aastal ilmutas nimekas muusikategelane oma mälestusteraamatu „Kaunimad laulud pühendan sull'" (Toronto-Viljandi).
Imekspandav on, et Roman Toi võttis reisi Eestisse laulupeole ette nii kõrges eas, broneerides juba aegsasti Tallinnas hotelli ja laulupeopiletid. Peale selle korraldatakse 1. juulil algusega kl 19 Von Krahli teatris Rataskaevu 10 ka Kanada päev Tallinnas.
Meie seekordse üldlaulupeo aukülaline Roman Toi viibis 22. juunil ka oma sünnimaakonnas Suure-Jaani muusikafestivali raames korraldatud vaimulikul laulupeol. Ta küll ei tõtanud enam ratastoolist juhatama, oli aga suuresti oodatud külaline juba sellelgi muusikapeol. Laulupeo kavas kõlas ka maestro enda laul „Laota armutiivad", mida ühendkooride ees juhatas Piret Aidulo. Ja Roman Toi laul tuli siin kordamisele. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu kinkis Roman Toile Suure-Jaani festivalide kuldraamatu, tehti palju mälestusfotosid. Suure-Jaani kalmistule on maetud ka Roman Toi ema, lauljatar Anni Toi-Puskar (1897 - 1990).
Kui Eesti oli nõukogude okupatsioonist taas vabanemas, tuli Roman Toi meie laulupidudele ning juba 1990. ja 1995. aastal oli ta selle üks üldjuhte. Ta on Eesti Muusikaakadeemia (1989) ning Viljandi Kultuuriakadeemia (2004) audoktor, Viljandi linna aukodanik, pälvinud sünnimaalt Valgetähe IV klassi teenetemärgi 1996. ning EELK teenetemärgi 2006. aastal. Maestro heliloominguline pärand on samuti arvukas, kus Chicago ülikooli kompositsiooniklassis loodud Sümfoonia (1952) kõrval on viis kantaati, hulgaliselt koorimuusikat ning kammermuusikateoseid.
nike court royale mens white hair style chart , Botas Beige | IetpShops , New Balance 327 Moonbeam Leopard , cheap invisible air jordans , 4011496719 , Where To Buy- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 22 June 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 22. juunil 2014
Eesti dirigentidel on neil päevil olnud ja veel ees põnevaid esinemisi mitmel maal ja koguni mitmel mandril, kus on mängimas ka Eesti orkestrimuusikud.
Eriti põnevad on viimased nädalad olnud Tallinna Kammerorkestrile, kes astus üles maikuu lõpul kahel olulisel esinemisel Washingtonis Kennedy keskuses ja New Yorgis Carnegie Hallis Arvo Pärdi autorikontsertidel, dirigendiks Tõnu Kaljuste. Nüüd aga mängisid meie muusikud oma peadirigendi Risto Joosti juhatusel edukalt Hiina Rahvavabariigis.
Tallinna Kammerorkester andis Risto Joosti käe all kaks menukat kontserti Hiinas: 17. juunil oli esinemispaigaks Wuhan Qintai 1600-kohaline kontserdihall Hubei provintsis, 19. juunil aga Keelatud Linna 1400-kohaline kontserdisaal Pekingis. Meie muusikutele oli oluline seal Arvo Pärdi muusika tutvustamine ja nii olid mõlemas kavas Pärdi „Orient & Occident" ning „Tabula rasa". Lisaks oli ettekandel nii Jaapanis kui Hiinas väga armastatud Pjotr Tšaikovski muusika, tema „Andante cantabile" ja Serenaad keelpillidele C-duur op. 48. „Tabula rasa" solistideks olid viiuldajad Arvo Leibur ja Soomes töötav Lasse Joamets, Tšaikovskis tšellist Leho Karin. Lisapalana meeldis publikule eriti Joonas Tarmi lugu „Kollane meedia".
Paavo Järvi kontsertidest Orchestre de Paris'ga Pariisis 18.-19. ja 21. juunil on juttu eraldi uudissõnumis (vt).
Arvo Volmer juhatas peadirigendina 20. ja 21. juunil taas Adelaide'i Sümfooniaorkestrit Austraalias. Ta oli kokku pannud euroopaliku kava nimetuse all „Bella Italia": Franz Schuberti „Avamäng itaalia stiilis", Felix Mendelssohni IV sümfoonia („Itaalia") ja Hector Berliozi „Harold Itaalias", viimases vioolasolistiks nimekas ukraina-briti muusik Maksim Rõssanov. Kontserdid toimusid Adelaide'i Raesaalis. Teatavasti ootab ka dirigenti ennast peatselt uus töökoht just Itaalias.
Tasmaania saarel Hobarti Federation Concert Hallis dirigeeris Anu Tali eile, 21. juunil Tasmaania Sümfooniaorkestrit ja orkestri koori. Kavas oli koguni kolm Arvo Pärdi teost – „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", „Kui Bach oleks mesilasi pidanud..." ja „Fratres", kus viiulisolistiks oli hiina muusik, Tasmaania SO praegune kontsertmeister Jun Yi Ma. Solistina tegi kaasa veel austraalia sopran Merlyn Quaife. Populaarse kava teised teosed olid gregooriuse laul „Dominus illuminatio mea", John Taveneri „Song of the Angel", Morten Lauridseni „O magnum mysterium", Pēteris Vasksi „Lonely Angel" ja Brett Deani „Carlo". Kontsert oli ammu enne selle toimumist välja müüdud.
Kristjan Järvi dirigeerib täna, 22. juunil Leipzigi kuulsas Gewandhausis Leipzigi MDR Sinfonieorchesteri uut kava hooaja lõpetuseks, mis on Ameerikas sündinud muusikast. Ettekandel on Aaron Coplandi Klarnetikontsert, Leonard Bernsteini kolm tantsu muusikalist „On the Town" ning tema „Prelude, Fugue and Riffs", Darius Milhaud' „Maailma loomine", Igor Stravinski „Preludium for Jazz Ensemble" ja Duke Ellingtoni „Harlem", solistiks on legendaarse kuulsusega ameerika džässiklarnetist Eddie Daniels. Kontsert kannab nimetust „Spagaat klassika ja džässi vahel". Kristjan Järvi juhatusel mängib MDR SO veel 27. juunil Erfurti Messihallis, kus kõlab USA kuulsa džässitrompetisti Winton Marsalise 12-osaline džässisüit „All Rise", ettekandel on kaastegevad MDR raadiokoor ja hr-Bigband (dirigent Thomas Kiemle).
Otse meie jaanipäeval, 24. juunil alustab Mihkel Kütson peadirigendina oma orkestri Niederrheinische Sinfoniker ees neljakontserdilist sarja Saksamaal. Õhtud toimuvad 24. ja 27. juunil Krefeldis ning 25. ja 26. juunil Mönchengladbachis. Kavas on Wolfgang Amadeus Mozarti Serenaad nr 10 „Gran Partita", Richard Straussi sümfooniline poeem „Itaaliast", kontsertidel esinevad ka noortekonkursi „Bühne frei" (klaver ja harf) peatsed laureaadid.
FW0663 - adidas samba ireland live score last night - adidas Futurenatural Shoes Vivid Red Mens | nike sneakers in kickstreamtv feet chart- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 21 June 2014
Priit Kuusk,
ERP uudised 20. juunil 2014
Suure-Jaani festivali üks omapära mitmete meie teiste pidustuste hulgas on muusikakonkursside korraldamine. Noorte lauljate võistlusega on nüüd toime tuldud juba viiendat korda, heliloomingu konkurss toimus aga alles teistkordselt.
Festivali konkursid toimusid 18. ja 19. juunil Suure-Jaani gümnaasiumi aulas, lauljate võistlus kahevoorulisena. Sümboolselt kannab lauljate konkurss Mart Saare nime, kelle loomingust leiab ju väga palju vokaalmuusikat ning suurepäraseid, aegumatuid soololaule, loomingukonkurss on aga helilooja Villem Kapi nimeline. Mõlemad võistlused toimuvad rahvusvahelise Artur Kapi ühingu tiiva all.
Kui festival Suure-Jaanis leiab praegu aset juba 17. korda, siis konkursid on palju nooremad ning nende ellutoomine polnud sugugi lihtne, tõdes konkursikuulamisi avades festivali kunstiline juht Andres Uibo. Eriti keerukas oli olnud loomingukonkursi algatamine ja korraldamine.
Suure-Jaani festivalile omaselt on ka selle konkursid Eesti-meelsed, s.t pööratud meie rahvuskultuuri poole oma eeskirjade ja korraldusega. Lauljate võistluse reglement nägi repertuaarivalikul ette I voorus Mart Saare soololaulu või rahvaviisitöötluse, II voorus sellele lisaks veel ühe eesti helilooja soololaulu, samas avavoorus barokkaaria ning II voorus ooperiaaria ja veel saksa-, prantsuse- või venekeelsele tekstile loodud soololaule.
Heliloomingu konkurss „Uus laul" nägi ette aga soololaulu loomist klaveri saatel Hando Runneli tekstile(!). Siin toimus võistlus kahes vanuserühmas, kuni 18- aastastele autoritele ja vanemas kategoorias enam kui 18 aasta vanustele heliloojatele. Esitatud laulude hulgast valis žürii välja teise vooru avalikuks ettekandeks seekord kuus laulu nooremas ja kümme laulu vanemas kategoorias. Valik tehti juba 15. maiks ning seejärel pidid autorid oma lauludele otsima esitajad.
Žürii esimees oli Soome Rahvusooperi solist, nimekas bariton Jaakko Kortekangas, liikmeteks meie tuntud laulja ja professor Mati Palm, noorema põlve helilooja Ülo Krigul ning pianist Martti Raide, kes ohjas ühtlasi konkursi programme. Jaakko Kortekangas korraldas Suure-Jaani noortekeskuses ka lauljate meistrikursuse. Samal keskpäeval toimus laululaval teistkordne festivali lastepäev, kus ansambli saatel esinesid valla laululapsed.
Lauljate konkursil osalejatel vanusepiirangut polnud, aga loomulikuna osalesid siin noore põlvkonna lauljad, ka need, kel alles õpingud käsil. Osavõtjad olid valdavalt Eestist, vaid üks lauljatar Soomest, kus ta töötab rahvusooperis Helsingis. II vooru lubati seitsmest neli lauljat. Žürii jagas preemiad alljärgnevalt: I preemia - Ka Bo Chan, II preemia - Natalia Vinogradova (Soome), III preemia - Tuuri Viik.
Eripreemia Mart Saare soololaulu parima tõlgitsuse eest sai Anastassia Tsubina-Aleksejeva ning eripreemia parimale klaverisaatjale Aleksandra Tarassenko. Suure-Jaani valla eripreemia sai Anastassia Tsubina-Aleksejeva.
Konkursil „Uus laul" kõlas Hando Runneli luulest inspireerituna üllatavalt omanäolisi ja huvitavaid palu, mille esitajaiks olid osadel autorid ise, kas klaveril või solistina. Nooremas rühmas sai I preemia Richard Mägari laul „Jälle hakkab", II preemia väärilisteks tunnistati Martin Kirsiste „Nüüd sajab" ja Eugen Linde „Süda on mul vaevas". Vanemas rühmas kuulutati välja kaks võitjat: juba tunnustatud helilooja Liis Viira huvitav soololaul „Mu tuba täis on väikseid ingleid", mille esitas võluvalt helilooja noorem õde Kati Jürgens autori klaverisaatel, ning kitarristina tuntud Robert Jürjendali „Kevade algus", esitajaiks Tuuri Viik ja Kristi Kapten. II preemiaid anti välja kolm: Rein Kalmuse „Ma tean, et ma tulen", Piret Pajusaare „Pilli tasa puhumisest" ja Maria Rostovtseva „Vastus". Liis Viira sai ka Suure-Jaani valla eripreemia.
Preemiad anti laululaureaatidele kätte ooperiõhtul Olustvere lossis. Ühevaatuselise etenduse tegi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Gaetano Donizetti koomilisest ooperist „Öökell" („Il campanello di notte"), kus soliste saatis klaveril nende juhendaja ja ettevõtmise hing Ene Rindesalu. Sama ooperit etendati kahel korral Rahvusooper Estonia kammersaalis maikuu lõpul tudengite eksamina ja see oli nii edukas, et leidis avalikkuse suure tähelepanu. Meie autoriteetne laulu- ja muusikateatri asjatundja ning -pedagoog Tiiu Levald kirjutas Sirbis („Meeliülendav Donizetti", 30. mai), kuidas ta „koges rõõmuga, et Eesti ooperimaastikul on näha päris tõhusat lauljate juurdekasvu" ning et „tänase päeva võimalused on lisaväärtusena tõstnud praegu õppivate ja juba magistrikraadi kaitsvate lauljate oskused paljutõotavale tasemele." Etenduste eel oli ka kontserteksam, kus Ksenia Kutšukova, kes ühes etenduses laulis ka „Öökellas" ning nüüd festivalil astus üles avakontserdil, laulis eksami naelaks kujunenud duetis R. Straussi ooperist „Arabella": „Tema talent on mitmekülgne: omapärase tämbririkkusega ülemine register, puhas intoneerimine, plastiline kehavaldamine, väga kaunis füüsis..." Olustvere õhtu kohta ütleb Martti Raide: „Ooperietendus oli menukas, rahvast palju, ühtegi vaba kohta ei olnud, mõned seisid ka püsti."
Enne konkursse toimus 17. juunil meeldejääv kontsert Mart Saare maja-muuseumis Hüpassaares, kus kogu õhtu oli „estraadil" Kanadast tulnud dirigent-helilooja-pianist Norman-Illis Reintamm tšellist Aare Tammesalu ning lauljatar Arete Teemetsa klaveripartnerina. See kava köitis oma erandliku pühendumisega eesti muusikale, ja kui just polnud kavas Mart Saart ennast, siis oli tema auväärne õpilane Ester Mägi, kellele festival tegi ja teeb mitmeid kummardusi. Samas rääkis Martti Raide põnevalt heliloojale kuulunud klaveri äsjasest restaureerimisest, mis nüüd kontserdil taas kõlas.
Veelkord oli festivalikavas Johann Sebastian Bachi humoorikas „Kohvikantaat", ja seda sai kuulda Klaaspärlimäng Sinfonietta väikese koosseisu saatel esmakordselt vaimustavaks festivalipaigaks saanud Vanaõue puhkekeskuses, Toomas Vavilovi käe all ja köitvate solistidega, kelleks olid Arete Teemets, Pavlo Balakin ja Anto Õnnis. Bachi viiulikontserdis a-moll soleeris taas haaravalt aga Mari-Liis Uibo. Orkestri mängijad ei saanud ütlemata jätta, kui hästi neid kontserdi eel vastu võttis Suure-Jaani vald. Ja puhkekeskuse kammerlik saal olevat väga sobiv kontserdipaik.
Juba küllap kümnendat korda on Suure-Jaani muusikafestivali mainekaimaks külaliseks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, eelmisel aastal Neeme Järvi, seekord 20. juunil Olari Eltsi käe all. Kui läinud aastal kõlas siin Artur ja Villem Kapi kõrval ka Eduard Tubina Viies sümfoonia, siis seekord Artur Kapi, Heino Elleri ja Mihkel Lüdigi orkestrimuusika, ning siis Mussorgski populaarne „Pildid näituselt". Peab tõdema, kui suurepärane kontserdipaik meie ERSO jaoks on Suure-Jaani gümnaasiumi suur saal, kus avar ruum, vaade, ja isegi naisorkestrantide kaunid tualetid kuulajate silma hellitama pääsevad, heast akustikast rääkimata. Midagi sellist ei sünni kunagi ERSO kodusaalis Estonias.
Suure-Jaani muusikapäevad jätkuvad:
20. VI oli lõunatund Voldemar Kuslapiga; flöödi-, mandoliini- ja kitarrikontsert Energia talus; ERSO Olari Eltsi juhatusel; laululaval Rock Hotel.
21. VI on lõunatund Margus Lepaga; operetikava V. Kuslapiga Sürgaveres; „Põhjahoovus" Tääksi vesiveskis; Moskva meeskoor Peresvet õigeusu kirikus.
22. VI vaimulik laulupäev; Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja käe all; laulupäeva peakontsert kell 18; lõunatund Erik Nobeliga.
23. VI Mati Palm ja Martti Raide Mart Saare majamuuseumis; Päikesetõusukontsert; Jaanipäevakontsert kirikus; Dagö ja Lauri Saatpalu laululaval; jaanitule süütamine koos jaanipeoga.
www.muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA
- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 22 June 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 21. juunil 2014
Dirigent Paavo Järvil on juunikuu tavapäraselt pingeline – ta juhatab kuu jooksul kokku tosinat kontserti kolme erineva orkestri ees ja neljal maal, mõnedki neist kavadest kuuluvad mainekate rahvusvaheliste festivalide programmi.
Juunikuu esimesel nädalal dirigeeris Paavo Järvi oma endist Saksa orkestrit Frankfurti Raadio Sümfooniaorkestrit (FRSO) ja viis orkestri kõigepealt välisreisile Tšehhimaale, lõpetama idapoolse Euroopa üht mainekamat ja traditsiooniderikkamat festivali „Praha kevad". See kontsert toimus 3. juunil Praha Smetana-nimelises saalis, kavas vaid kaks suurt klassikateost, Johannes Brahmsi Viiulikontsert kuulsa ameeriklanna Hilary Hahniga solistina ja Antonín Dvořáki VIII sümfoonia. Meenutagem, et läinud suvel esinesid Paavo ja Hilary koos ka Pärnu muusikafestivalil, ja see oli meile suur sündmus.
Tšehhimaalt tuldi tagasi kolmeks kontserdiks Saksamaale, tšehhi klassiku Dvořáki asemel mängiti aga Anton Bruckneri III sümfooniat 1889. aasta versioonis. Kõigil kolmel õhtul oli nüüdki Brahmsi Viiulikontserdi solistiks ameeriklaste viiulitäht Hilary Hahn. Kontserdid toimusid Dresdeni Riigiooperis (ehk Semperoperis) Dresdeni muusikafestivali programmis, seejärel Freiburgi Kontserdimajas ja Mannheimi kontserdisaalis Rosengartenis.
Paavo Järvi tihedasse töögraafikusse oma (või oma endiste) orkestritega ei mahu kuigi sageli esinemisi külalisdirigendina. Londoni kuulus orkester Philharmonia kuulub nende väheste valitute hulka, kus Paavo ikka aegajalt käib. 11.-13. juunil dirigeeris ta nende ees kolmel kontserdil ühte ja sama vene muusika kava: Mihhail Glinka avamäng „Ruslan ja Ljudmila", Sergei Rahmaninovi III klaverikontsert (solistiks Kirill Gerstein) ja Dmitri Šostakovitši V sümfoonia. Kontserdipaikadeks olid Leicesteri Montfort Hall, Londoni Royal Festival Hall ning Canterbury Marlow Theatre.
Selle kuu esimene töö oma praeguse orkestriga möödus Paavo Järvil just Pariisis. 18. ja 19. juunil oli Orchestre de Paris' kavas orkestri residentsis Salle Pleyelis üleni Ludwig van Beethoven: avamäng „Leonore" nr 3, tema viiulikontserdi klaveriversioon (solistiks soomlane Olli Mustonen) ning VII sümfoonia. 21. VI mängis orkester üheosalise kava Pariisis muusikafestivalil Louvre'i püramiidis, ettekandel Beethoveni „Leonore" nr 3 ja Modest Mussorgski „Pildid näituselt" Maurice Raveli orkestratsioonis, sama teos, mida päev varem dirigeeris ERSO ees Suure-Jaani festivalil Olari Elts. Teatavasti on Mussorgski teose „piltidest" vähemalt paar pärit just Prantsusmaalt.
Juunikuu lõpus seisab Paavo veelkord Frankfurti RSO ees, ta viib orkestri 28. ja 29. juunil avama Rheingau muusikafestivali Saksamaal, läbinisti Felix Mendelssohni kavas kõlavad Eberbachi kloostri basiilikas kontsertavamäng „Kaunis Melusine",
seejärel I sümfoonia ning siis võluv „Suveöö unenäo" muusika, mille avamängu komponeeris imelapsest autor juba 17-aastasena. Solistideks on Golda Schultz (sopran) ja Miah Persson (sopran), kaasa teeb aga ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori naiskoosseis. Seekordne avakava pühendatakse William Shakespeare'i 450. sünniaastapäevale. Kontserdid on sündmusena publiku poolt väga oodatud, Paavo on seal juhatanud aastaid festivali avaõhtuid, ja sageli ka lõppkontserti. 29. juuni kontserti on võimalik otse (kell 19) ja hiljem salvestatuna näha ka Arte TV veebilehelt aadressil <concert.arte.tv>.
- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 15 June 2014
Priit Kuusk, ERP uudised 16. juunil 2014
Suure-Jaani tänavune, juba XVII muusikafestival alustab esmaspäevase 16. juuni esitlusega ajakirjanikele kell 14 Olustvere leivakojas, kust minnakse edasi juba muusikapidustuste pealinna Suure-Jaani.
Olustvere leivakoda ja mõis, Tääksi vesiveski, Mart Saare majamuuseum, Heliloojate Kappide majamuuseum, Energia talu teemaja, Vanaõue puhkekeskus, Johann Köleri muuseum, Hüpassaare rabasaar, Suure-Jaani laululava ja mõlemad kirikud, kohvik „Arturi Juures" – ainuüksi muusikafestivali ürituste peamiste paikade loetelu näitab, kuidas Suure-Jaani muusikapidu end aina eestimeelsena rahva poole hoiab, rääkimata ürituste sisust sagedaste ettekannetega ja kohtumistega Eesti klassikalise ja uuemagi muusika ja selle tegijatega.
Esitlusel Olustveres tutvustatakse täna muusikafestivali kogu kava ning veel Suure-Jaani Andekoja projekti, mille arhitektuurse lahenduse on teinud nimekas Taani arhitekt Erik Nobel ja projektlahenduse projekteerimisbüroo EA Reng AS.
Muusikaga sisustavad pressikonverentsi viiuldaja Mari-Liis Uibo ja Kristi Mühling kandlel, kes on juba mitmendat korda festivali kunstnikeks. Kõlavad Heino Elleri ja Ester Mägi teosed. Ajakirjanikud viiakse ka Suure-Jaani, kus tutvutakse kohapeal järve ääres asuva Artur Kapi Ühingu majaga ehk tulevase Andekojaga, mis on praegugi muusikafestivali teabepunktiks.
Ja muusikapidu ise algab täpselt 17. juuni keskpäeval Artur Kapi Ühingu majas, kus on üleval Jaanus Siimu fotonäitus eelmise aasta festivali põnevamatest hetkedest. Siin musitseerib muusikaakadeemia saksofoniprofessor Olavi Kasemaa.
Tervelt kolm kontserti mahutab veel festivali esimene pärispäev. Kell 14 esinevad Heliloojate Kappide majamuuseumis Suure-Jaani festivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kuchukova (sopran), Marcel Johannes Kits (tšello) ning koos nendega klaveril Auli Lonks ja Martti Raide. See on ka muusikapäevade avakontserdiks, ja siingi kõlab muu klassika kõrval eesti muusikast Hugo Lepnurme, Cyrillus Kreegi, Artur Kapi, Mart Saare, Ester Mägi ja Erkki-Sven Tüüri teoseid.
Kell 18 on kontsert valdavalt eesti muusika kavaga Mart Saare majamuuseumis Hüpassaares. Kahjuks ei saa perekondlikel põhjustel siia esinema tulla väliseesti praeguse põlvkonna lauljatest tuntuim – bariton Avo Kittask Kanadast. See oleks meile olnud suur sündmus. Aga astuvad üles sopran Arete Teemets ning Aare Tammesalu koos väliseesti dirigendi, pianisti ja helilooja Norman-Illis Reintammega klaveril Kanadast. Viimased kaks on juba ka Torontos varem koos esinenud, Normanil valmis äsja kodumail aga tema esimene balletižanris muusikateos „Unwritten Ballet" Kanada Rahvusballetile ja tema orkestrile, mille esietendus toimus 24. mail Torontos.
17. juunil kell 21 kõlab kontsert „Väike öömuusika" Köleri muuseumis Lubjassaares: mängib Tobiase Keelpillikvartett, kus viiuliteks on Maano Männi ja Terje Männi, kes igapäevaselt tegutsevad praegu Soomes Vaasa Linnaorkestris mängides, siis Toomas Nestor vioolal ja Aare Tammesalu tšellol ning kahes teoses ühineb nendega Tiit Pärtna kontrabassil. Mängitakse Beethoveni Keelpillikvartetti op. 18 nr 4, Villem Kapi „Eleegiat" A. Tammesalu seades ning Mozarti viieosalist kuulsat „Väikest öömuusikat" (Serenaad nr 13 G-duur).
Kolmapäeval, 18. juunil alustavad päeva kaks vooru konkursse Suure-Jaani gümnaasiumi aulas: kell 12 Mart Saare nimeline lauljate konkurss, kus osaleb kaheksa noort lauljat, konkursi žüriid juhib Jaakko Kortekangas Soome Rahvusooperist. Kell 17 on samas Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss „Uus laul", kus lõppvooru on valitud nooremas vanuserühmas kuus tööd ning vanemas vanuserühmas kümme tööd.
18. juunil kell 21 jõuab Suure-Jaani festival esmakordselt Vanaõue puhkekeskusessel. Kava tehakse koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Toomas Vavilovi juhatusel. Kõlavad Vivaldi ja Bachi viiulikontserdid, kus soleerib Mari-Liis Uibo, ning Johann Sebastian Bachi populaarne „Kohvikantaat", solistideks sopran Arete Teemets, tenor Anto Õnnis ja Rahvusooper Estonia bass Pavlo Balakin. See teos kogus suurt menu juba ka eelmisel Suure-Jaani festivalil, aga esituspaik oli teine.
Lühim pilk aga järgnevale:
19. VI lauljate meistrikursus (Soome RO bariton Jaakko Kortekangas); lastepäev laululaval; M. Saare konkursi II voor; Tallinnaski kiidetud Donizetti „Öökell" EMTA ooperistuudiolt Olustvere lossis.
20. VI lõunatund Voldemar Kuslapiga; flöödi-, mandoliini- ja kitarrikontsert Energia talus; ERSO Olari Eltsi juhatusel; laululaval Rock Hotel.
21. VI lõunatund Margus Lepaga; operetikava V. Kuslapiga Sürgaveres; „Põhjahoovus" Tääksi vesiveskis; Moskva meeskoor Peresvet.
22. VI Vaimulik laulupäev; Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja käe all; peakontsert kell 18; lõunatund Erik Nobeliga.
23. VI Mati Palm ja Martti Raide M. Saare majamuuseumis; Päikesetõusukontsert; Jaanipäevakontsert kirikus; Dagö ja Lauri Saatpalu laululaval; jaanitule süütamine koos jaanipeoga.
www.muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA
