Details

Written by Priit Kuusk

Published: 05 August 2015

Priit Kuusk, ERP uudised 5. augustil 2015

Eesti metsosopran Monika-Evelin Liiv on kutsutud laulma Baugé ooperifestivalile ja ta teeb kaasa uuslavastuses inglaste uusklassiku William Waltoni ooperist "Karu", mis põhineb Anton Tšehhovi näidendil.

Mitmed proovid seljataga, laulab Monika-Evelin Liiv täna õhtul William Waltoni (1902 – 1983) koomilise ooperi „Karu" esimese etenduse. „Karu" teine etendus seekordsel festivalil toimub ülehomme.

Meie lauljatar astub üles ooperi peaosalise, M-me Popova rollis, etendus läheb siiski inglise keeles, millisena helilooja selle 1967. aastal esietendusele tõi. Ooperis on ainult kolm tegelast ning väike orkestrikoosseis. Monika-Evelini partneriks on Smirnovi osas Stephen Kennedy ning väiksemas teener Luka osas laulab Peter Brooke. Õhtu teises pooles esitatakse William Waltoni noorpõlvest, tema 1923. aastast pärit läbilöögiteos, divertisment „Façade", mis on loodud Edith Sitwelli luuletuste aineil ja kus astuvad üles retsitaatoritena Stephen Kennedy ja Bernadette Grimmett.

Ooperi „Karu" tellis Waltonilt Sergei Koussevitsky, ja helilooja pühendas selle valmides tema mälestusele, esietendus leidis aset juunis 1967 Aldeburgh'i festivalil. Anton Tšehhov kirjutas oma näidendi farsi-vodevillina.

Opéra de Baugé mängukavas on tänavu veel ka Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper „Così fan tutte", mille etendusi tuleb kokku neli. Festival, mis kestab 2. kuni 8. augustini, toimub nüüd juba 13. korda ning on saavutamas suurt populaarsust. Kõik etendused algavad kell 18.

Monika-Evelin Liiv on samas ooperis ja samas rollis laulnud varem ka Londoni Kuninglikus Ooperis 2008. aasta oktoobris, kui ta oli seal kahel hooajal end täiendamas harukordse Jette Parkeri Fondi stipendiaadi-kursandina. Baugé ooperifestivalil on ta varasematel aastatelgi üles astunud.

Sel suvel esines Monika-Evelin solistina ka Eestis Hiiumaa kammermuusikapäevadel ning Saaremaa ooperipäevade äsjasel galakontserdil.

001 - DC4091 - NikesneakersShops , nike air chromeposite for sale california cheap - Jordan Jordan 1 Mid MMD (Black) | boys nike jordan retro flyknit shoes women High OG Panda - air max 95 cool grey neon yellow - Grailify

Details

Written by Priit Kuusk

Published: 29 July 2015

Priit Kuusk, ERP uudised 29. juulil 2015

Täna on juba kolmas päev Halliste orelifestivalil, mis toimub 27. juulist kuni 2. augustini seitsme kontserdiga Mulgimaa seitsmes erinevas kirikus.

„Toome oreli südameisse – orel ei ole enam kõrgel ja kaugel, vaid meile väga ligidal," ütlevad Halliste festivali korraldajad.

Möödas on avapäeva kontsert 27. juulil Kõpu kirikus, mille sisustas meie rahvusvaheliselt tuntum organist Ines Maidre. Alles olid tal soolokontserdid Saksamaal ja Hollandis ning ilmus tema plaat Rudolf Tobiase oreliteostega. Kõpu kava pealkirjastas ta pühendusena „Peegel peeglis – Arvo Pärt 80". Kaastegevad olid Iris Maidre-Aarvik vioolal ja Ingmar Simson-Valtin viiulil. Arvo Pärdi kõrval olid eesti muusikast kavas ka Artur Kapp, Artur Lemba ja Rudolf Tobias.

Eileõhtune kava „Suveaeg muusikas" toimus Halliste kirikus ja see oli kergema muusika poolelt – esinesid Margus Kappel ja Andranik Kechek elektriorelil, klaveril ja süntesaatoril ning Anne Liis Puhk džässilauljatarina. Eesti muusikast olid kavas Raimond Valgre ja Margus Kappeli enda palad.

Tänaõhtune kontsert (kell 20) leiab aset Kolga-Jaani kirikus ning organist Kristel Aer on andnud sellele nimeks „Bach, kõige algus ja lõpp". Johann Sebastian Bachi kõrval on kavas Arvo Pärt ja Nadji Hakim.

Homsele kavale Paistu kirikus on orelikunstnik Aaro Tetsmann pannud nimeks „Rännakud orelimaastikel" ja siin on kavas Jean Sibeliuse kõrval ka Rudolf Tobias ja Edgar Arro. Reedel, 31. augustil mängib Halliste festivalil Aare-Paul Lattik – tema klassikaline kava kannab nime „Metsakontsert" ja see toimub Tarvastu kiriku orelil.

Kaks viimast, nädalalõpu kontserti toimuvad laupäeval, 1. augustil kell 20 Taagepera kirikus ja pühapäeval, 2. augustil samal kellaajal Karksis. Taagepera kontserdil „Klassikud" astub üles nimekas Hollandi organist, meil Tallinna orelifestivalil ja mujalgi Eestis mänginud Peter van Dijk. See õhtu tehakse koostöös Eesti Kontserdi ja 31. juulil alanud XXIX Tallinna orelifestivaliga. Klassikud on Johann Sebastian Bach ja Wolfgang Amadeus Mozart.

Halliste orelifestival lõpetab oma kontserdisarja pühapäeva, 2. augusti õhtul, kui esinema tuleb Moskva vanamuusikaansambel Da camera e da chiesa, mida juhatab viiuldaja Viktor Felitsiant, kaastegev meie organist Piret Aidulo, solistideks sopran Valeria Golovko ja metsosopran Nadežda Panfjorova. Kava on siingi klassikaline, selle avaosa tehakse Karksi kultuurikeskuses ja teine osa Karksi Peetri kirikus. Ansambel on ka varem esinenud meie festivalidel.

Festivaliga toetatakse oreli soetamist Halliste kirikusse. Selle peakorraldajaid on siitkandist pärit Tallinna koolijuht Hendrik Agur, kes on organiseerinud orelifestivali ka Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumis. Festivali korraldab Sihtasutus Halliste kiriku orel koostöös mitmete siinsete kirikute kogudustega ja seitsme valla valitsustega.

shock drop air force 1 full uv reactive | womens air max 90 iron - 134 Air Jordan 1 High OG "University Blue" 2021 For Sale - 555088

Details

Written by Priit Kuusk

Published: 31 July 2015

Priit Kuusk, ERP uudised 31. juulil 2015

Nädala pärast, tuleval reedel, 7. augustil, Veljo Tormise juubelipäeval, saab Tallinnas Noblessneri valukojas teoks Tormise-Kaljuste-Jalaka esietendus, muusikaline mana „Sünnisõnad". Tõnu Kaljuste muusikajuhina ja Peeter Jalakas lavastajana tahavad uue nurga alt näidata Tormist ja tema muusikat.

„Sünnisõnad" on sümboolselt õhtu mitmetähenduslik pealkiri, mis on pärit Veljo Tormise 1999. aastal valminud kantaat-kollaažist. Selle kavatses maestro oma loomingulise elu viimaseks uusteoseks 70. sünnipäeva eel.

Autorite kavandatav soome-ugri mütoloogilist maailma loomist käsitlev etendus, 'muusikaline mana' koosneb kaheteistkümnest numbrist ehk stseenist.

Algusstseen on „Loomine" „Unustatud rahvaste" „Isuri eeposest" (1975), seejärel katkend kantaadist „Sünnisõnad", siis põimuvad õhtu teljena neljal korral katkendid teosest „Ütles Lembitu" (Fr. Tuglase tekstil ta 100. sünniaastapäevaks), vaheldumisi kolme katkega „Kalevala 17. runost" (1985), nende vahel omapäraselt rituaalne „Pärismaalase lauluke" (1981), enne lõppu üks „Neljast etüüdist Juhan Viidinguga" (1980) ja lõpustseeniks ingerisoome ballaad „Laevas lauldakse" (1983).

Esitajaid-tegijaid on rohkesti: laval on Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Viljandi Drumlab (Silver Ulvik, François Archanjo, Urmas Pitsi, Siim Koppel) Reigo Ahvena käe alt, runolaulik Ilona Korhonen (Soome), butoh' tantsijad Simona Orinska ja Ieva Putniņa (Läti), Von Krahli näitlejad Ragne Veensalu, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jaan Väärt ja Taavi Eelmaa. Lisaks peategijatele Kaljustele ja Jalakale on Peeter Jalakas ka õhtu koreograaf koos Simona Orinskaga ning lavakujunduse autoreid seltsis Enar Tarmo, Kärt Ojavee ja Edith Karlsoniga, viimased kaks on etenduse kunstnikud; videokunstnikud on Emer Värk ja Mikk-Mait Kivi. Projekti kaasatud helilooja Tõnu Kõrvits tegi etendusele kaheksa pala orkestratsioonid Tallinna Kammerorkestrile ja selle ansamblitele – neid aga laval ei näe, see muusika, nagu ka ERSO ning Kristi Mühlingu kandlemäng tulevad fonogrammilt. Laval näeb Tormist esitamas eeskätt ikka lauljaid ja trumme...

Tegemist on Von Krahli teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali projektiga koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Veljo Tormise looming on erakordselt mahukas, ja sellest on ka kirjutatud väga palju. Tulles 'muusikalist mana' nautima, kuulakem taas, missuguseid imekauneid rahvatekste on kuulus maestro oma lugudele leidnud ja kui meisterlikult neid kasutanud. Meenutaksin midagi ka juba varemöeldust: „Mõeldes Tormise muusikale, peame tunnistama, et sel on läinud korda tõusta oma rahva, oma sugulashõimude minevikku, olevikku ja võibolla ka tulevikku näitavaks hingepeegliks... Vastutustundlikkus ja kõrge eetiline kultuur sunnivad heliloojat pöörduma tavažanrite ja -ainestiku juurest rahvuskultuuri algallika, folkloori poole. Tema loodud laulusild on kandnud möödanikust meie päevadesse esiisade muusika koos selles sisalduva elutarkusega. See laulusild on viinud eesti muusika laiali maailma." (Tiia Järg, 1990).
„Kalevala 17. runo": „Kogu selle runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinämöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad ning neist tarkust ja tugevust ammutada." (Tormis, 1985).„Folkloristid on sugulashõimude „Kalevala"-ainelisi tekste teaduslikult võrrelnud ja analüüsinud. Mina olen aga selle ühiskultuuri tunnetuse muusikalis-emotsionaalselt läbi elanud oma praktilises heliloomingulises töös läänemere-soome rahvalauludega. (Tormis, 1985). „Tormise muusika, mis põhineb rõhutatud kordusel, tavaliselt ilma harmooniata ja pingeid kruviv, kõlab nii nagu ta oleks just esile kerkinud Eesti ürgkogukondliku mineviku udust. Hoolimata vahendite näilisest lihtsusest, kasutab Tormis koori tohutu leidlikkusega." (Martin Anderson. London, 1997).

Oleme olnud õnnega koos, sest Tormisest sai helilooja juhuse läbi: „Niisiis, kuna mul ei lastud ühel erialal (orelit) õppida ning kuna teine eriala (koorijuhtimine) mulle ei sobinud, olin sunnitud vägisi minema kolmandale alale. Olin jonni pärast hakanud heliloojaks!" kirjutab maestro oma biograafilise raamatu tagakaanel (koost. Veljo Tormis, Priit Kuusk ja Lea Tormis. Prisma Print, 2000). Õpingute järel Moskvas oli nooruke Tormis väga loominguline kompositsiooniõpetaja Tallinna Muusikakoolis ja Muusikakeskkoolis, organiseerides esimeses väga huvitava tegevusega õpilaste loominguringi.

Oma pühenduspoeemis ütleb nimekas rootsi luuletaja ja muusikategelane Bengt Emil Johnson Tormise kohta (1998): „Eesti mees tuleb pinumaalt, ise tahutud eesti tüvest; eesti mees on ürgvana ja murdmatu, ise teab, millal kasutab ja millal tuleb end kasutada lasta... Eesti mees seisab kindlalt oma ühtsoodu kerkival maal, eesti mehe kampsuni all varjub šamaan, ta teab, et tema keel on väike ja tugev, teab, mis on elus keel, sest ta on näinud keele surma... Teab, et keel võib elada üle vallutajate põlvkondi. Laul ent elab kauem kui keel." (Tõlkinud Maarja Talgre ja Anu Saluäär. Looming nr 8, 1998).

Nähes ja tundes, kuidas me väikesed hõimurahvad on okupatsiooni raskuse all hääbumas, pani Tormis ikkagi oma kuulsale suurtsüklile tasa ja targu nimeks vaid „Unustatud rahvad"...

Peeter Jalakas teeb „Sünnisõnadega" oma viimase, n-ö 'diplomietenduse' Von Krahli teatri kunstilise juhina. Ta arvab, et see võiks olla kokkuvõte nn Tormise tsüklist, mis algas kümme aastat tagasi „Eesti ballaadidega". Kõrgelt hinnati tandemi Kaljuste-Jalakas järgmisigi „Eesti naiste laule" (2006) ja „Eesti meeste laule" (2008).

Mõlemad tegijad koos oma meeskonnaga loodavad pakkuda veel midagi võimsamat, kui nood eelmised. Rutakem etendusele, veel on selleks võimalus! „Sünnisõnade" etendused on igal päeval 7. kuni 12. augustini.

Air Jordan 3 Blue Cement CT8532 400 Release Date 1 | Nike Air Jordan 1 "Black/Pink" Release Date , IicfShops , maroon and silver nike shox women outlet

Details

Written by Priit Kuusk

Published: 29 July 2015

Priit Kuusk, ERP uudised 26. juulil 2015

Pianist Kristjan Randalu juulikuises loomingulises plaanis on olnud esinemised mitme erineva ansambli koosseisus ning ülesastumine koos Leipzigi Raadio sümfooniaorkestriga Kristjan Järvi juhatusel.

Aidanud juunikuu lõpunädalal Siiri Sisaskil Leipzigis Mid Summer festivalil Saksamaa publiku ette tuua tema kava „Lingua mea" ning esinenud duos Tiit Kikasega Leipzigis samas, oli Kristjan Randalu pianisti-solistina osaline Kristjan Järvi projektis Mid Summer festivalil koos Kesk-Saksa Raadio (MDR) Leipzigi Sümfooniaorkestriga 1. juulil.

See oli Kristjani enda sõnul väga positiivselt meeleolukas ja kirju õhtu Leipzigi kultuurikeskuses Kulturfabrik „Werk 2". Ühtlasi oli see kontsert nimetuse all „Celtic Block Party" ka Kristjan Järvi suure, eelmisel sügisel alanud neljaosalise festivalisarja „Go North" (põhjamaade muusikast) lõppakordiks.

Kahenädalase vahe järel ühines Kristjan Randalu taas kuulsa Dhafer Youssefi kvartetiga selle pianistina kolmeks kontserdiks kolmes erinevas riigis, ikka populaarse, ka plaadil oleva kavaga „Birds Requiem" – 17. juulil Prantsusmaal Arles'is väga arvukate ja tuntud osalejatega pidustustel „Festival Les Suds", 18. juuli õhtul kuulsal Montreux' džässifestivalil Šveitsis Montreux' džässiklubis ning 21. juulil Iirimaal Sligo Hawk's Well Theatre'is Sligo Jazz Project Festival'il.

Reedel, 24. juulil astus Kristjan Randalu üles norra legendaarse saksofonisti Trygve Seimi uue kvarteti pianistina. Ansamblis mängivad veel norra bassist Mats Eilertsen ja soome trummar Markku Ounaskari. Nende esinemine leidis aset Peperoncino džässifestivalil Itaalias Calabrias (Festival Jazz Internazionale della Calabria), kontsert toimus Camigliatellos Cupone külastuskeskuses. Mats Eilertsen esines siin päev varem ka omaette. 18. juulil alanud uhked pidustused kestavad kontsertidega pea iga päev kuni 12. septembrini. Trygve Seimi kvarteti koosseisus mängib Kristjan esmakordselt Norras tuleval kuul, kuhu jõutakse veel ka koos Dhafer Youssefiga.

Kolmapäeval, 29. juulil on Kristjan Randalul ees viimane selle kuu esinemine: Münchenis, Baieri Raadio Stuudio 2-s on avalik kontsert enam kui 20 aastat koos mänginud tuntud džässiduol Kristjan Randalu (klaver) ja Bodek Janke (löökriistad). Nad esinevad nimetuse all 'Grupa Janke Randalu'. Kristjan ja Bodek, kes on pärit poola-vene perekonnast, hakkasid koos mängima juba koolipoistena Karlsruhes. 7. augusti õhtul annab programm BR Klassik sarjas „Jazztime" selle kontserdi salvestuse eetrisse.

Augustikuu esimesel päeval näeme Kristjan Randalut taas musitseerimas koos tuneesia oudimängija, laulja ja helilooja Dhafer Youssefiga. Nagu äsja, on ka siin tema partneriteks briti bassist Phil Donkin ja ungari trummar Ferenc Nemeth. Kontsert toimub Ystadi teatris Rootsis, sarjas Ystad Sweden JazzFestival. Vaid paar päeva hiljem esinevad nad juba kvintetina Jordaanias Ammanis ning seejärel taas Prantsusmaal. Augustikuul on Randalul ees koguni 13 kontserti.

shock drop air force 1 full uv reactive | Air Jordan Release Dates 2021 + 2022 Updated , IetpShops , nike new arrival for men japan today live full