- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 August 2015
Priit Kuusk 26. augustil 2015
Manalateele on läinud mees, mitmekülgne muusik, kes suutis ära teha mitme võimeka inimese elutöö. Vardo Rumesseni visadus, sihipärane ja tulemuslik tegutsemine on äratanud meis, tema kolleegides, alati imetlust ja heas mõttes kadedust. Mäletan lapsepõlve-Vändrast ka tema pikka kasvu isa, koorijuhti ja muusikaõpetajat Voldemar Rumessenit, kes oli tõeline „Pärnumaa Ernesaks" ja alati kohal ka laulupäevadel Vändras, kus minu isa orkestrid kaasa tegid ja mina nendes mängisin.
Vardo Rumessenist kui väga andekast noormehest Pärnus levisid ju kuuldused juba pealinna, kui õppisin Tallinna Muusikakoolis. 1964. aastal lõpetas Vardo seal klaveri erialal, kaks viimast kursust korraga, kuulsate klassikaliste klaverikontsertidega. Konservatooriumi diplomitööna valmistas ta ette kolmeköitelise väljaande Mart Saare kogu klaveriloomingust koos kommentaaridega. 1971. aastal paluski tema diplomitöö juhendaja Johannes Jürisson konservatooriumi lõpetajat Vardo Rumessenit, et ta ka ise mängiks eesti muusikat, Mart Saare 90. sünniaastapäeva pidustustel helilooja klaveriprelüüde. Nii juhtuski. See kujunes pöördeliseks aastaks 1972. Siit tema suur töö algaski ja jäi kestma enam kui neljaks aastakümneks.
Koos tegime Balti muusikateadlaste konverentse, kus Vardo samuti põnevalt ise üles astus, need kujunesid nõukogude aastail meie rahvuslike aadete ja vastupanu kandjaiks. On ime, et hoolimata oma sirgjoonelisusest ja rahvuslikest vaadetest pääses Rumessen nõukogude okupatsiooni ajal KGB tugevamasse haardesse sattumast, aga ikka süüdistati teda natsionalismis, sest ta tutvustas eesti varasemat, mitte nõukogude perioodi muusikat. Siiski, aastail 1981-1987 sai ta väljasõidu ja avaliku tegevuse keelu ning tegeles siis peamiselt nootide väljaandmisega.
Meenutamist väärib kindlasti Vardo koostöö Neeme Järviga. Nad on teinud kogu eesti muusika seisukohalt tõeliselt suuri asju, aga algatus-sütitus koos nootide ettevalmistamisega on tulnud alati Vardo poolelt. Nii oli see ka tema elu suurema ettevõtmisega, Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine" väljatoomisega, mis maksis Vardole tubli tüki tervist. Selle kõrvale on veel suuremana kerkinud aga töö Eduard Tubina loomingu tutvustamisel – esinemised, plaadistamised, loomingu teadusliku kataloogi koostamine, Tubina festivalide korraldamine, Tubina rahvusvahelise ühingu asutamine, teoste koguväljaande algatamine, ettevalmistused ja väljaandmine jpm. Nii nagu Neeme Järvi plaadistas piiri taga kõik Tubina sümfooniad, täites meistrile enne ta surma antud lubadust... Ja Vardo ütles, et ta tunnetab, et on Tubina klaveriteostega nii kokku kasvanud, need lihtsalt istuvad talle. Kuulsime seda kontsertidel ja kuuleme edasigi plaatidelt. Tubin kirjutas just temale oma elu lõpul kümme uut prelüüdi.
Temast viis aastat vanema Neeme Järvi innustas Vardo eesti asju ajama. Vardo on olnud Neemele otsene sidemees, tugi ja „Eesti kruvi", mida nad mõlemad koos targalt ja tulemuslikult päripäeva keerata oskasid.
Koos Vardoga aga plaanisime 1995. aasta suvel Prangli saarel esimest raamatut Järvist, mis sai pealkirjaks „Maestro" (SEJS, 1997). Neemegi kavatses kord Pranglile endale villa ehitada... Ja imestasime tegijatena koos, kui siis kirjastus SEJS andis välja hea raamatu Vardost endast, Eesti asjade tutvustajast, aga võõrkeelse pealkirjaga(!) „Vardo Rumessen en face" („VR otsevaates") – Vardo juubeliks 2002. aasta augustis.
Eesti muusika nimel oli tehtud palju: Vardo jõudis kohale meie muusikaelu kõikidesse valdkondadesse, oli aktiivne algataja, korraldaja ja kaasategija. Olles ise muusiku-interpreedina võimekas, poleks tal seda vaja olnud teha, aga ta oli alati, lisaks ka teadlase ja uurijana olemas ja nähtaval.
Viimastel aegadel polnud tal ta omaenda õiglase hinnangu järgi enam võimalik eesti asju teha – kuigi tema asemele keegi otseselt pole tulnud, ei vajatud millegipärast teda enam. Võimeka pianistina hakkas ta siis ennast hoopiski sel alal uuesti teostama, ja polegi meil teist pianisti, kes nii järjekindlalt ning haaravalt ka maailma tippklassikat on plaadile jäädvustanud: Bachi (kuulsad hästitempereeritud prelüüdid ja fuugad), Rahmaninovi, Chopini, Liszti, Brahmsi ja Skrjabini mahukad, suurejoonelised salvestused. Ring oli täis saamas – oma noorpõlve iidolite juures oli ta nüüd küpse meistrina tagasi. Rumessenil oli suurepärane mälu ja hea klaverimängutehnika. Tema võimas ja jõuline haare pääses maksvusele ka siin, samaviisi, kui ta oli väikese Eesti muusikakultuuri suureks teinud, seda võimalikult laialt, põhjalikult ja kaugeleulatuvalt haaranud.
Vardot jäävad suure tunnustusena meenutama rohkem kui 120 väljaannet noote ja raamatuid, hulk heliplaate ja kümnete esmaettekannete korraldamine, milleks olid noodid unustusest üles otsitud, redigeeritud ja enamjaolt ka välja antud, hoolimata kõige selle väga vaevalisest teest nõukogude ajal. Mõtlen, et kui kümned mu kolleegid heliloojate liidust suutnuks igaüks kümmegi väljannet publitseerida, oleksime väga palju rikkamad...
Vardo Rumessen püüdis teha eesti muusika heaks nii palju, kui võimalik, ta energia oli raugematu. Tal oli aina plaane nüüdki, aga realiseerida osutus neid järjest raskemaks, mitmetele väljaannetele maksis ta ise peale. Aprillis tegime koos veel juubeliuudist Klassikaraadio endisele kaastöötajale Virve Normetile, kes oli viimastel aegadel tema tööde kõige järjekindlamaid toimetajaid.
Olen kindel, et paljudest heitlustest aitas Vardol välja tulla ta kannatlik muusikust abikaasa Maaja, diplomeeritud lauljatar, kes oli Vardo mõttekaaslane ja paljudeski asjades tema asjatundlik abiline. Kuidas oli korras nende kodu – vaatasin alati imetluse ja uhkusega Vardo uudisväljaanete suurt riiulit, kus olid reas kõik tema enda tehtud tööd.
Kõlagu see pisut õõnsalt, aga me võime kahtluseta väita, et Vardo Rumesseni näol leidis me rahvuskultuuri lätteid, eesti klassikaline muusikalooming, endale andeka, sihikindlaima ning tõeliselt asjatundliku eestvõitleja ja väärtustaja.
Ja nii need salmiread: „Enam sa ei tule, enam ei tee / lähed nüüd üle sileda vee / kuulnud kaugusest Tema kutset / suled vaikselt viimase ukse..."
SneakersbeShops® , Shop Online For Luxury, High-End Fashion, Expensive & Authentic Designer Brands | Gucci x The North Face Release Information - FitforhealthShops - crampon adidas sans lacet pas cher black and blue- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 August 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 31. augustil 2015
Berliini Koomilise Ooperi esimese kapellmeistri ametis tegutsev Eesti dirigent Kristiina Poska juhatas Briti saarte ühel tuntumal festivalil Edinburghis neljal õhtul Koomilise Ooperi külalisetendusena Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit „Võluflööt“. Edinburghi rahvusvaheline festival toimub tänavu 7. augustist kuni 31. augustini.
„Võluflöödi“ etendused leidsid aset Kristiina Poska käe all kakskümmend aastat tagasi avatud 1915-kohalises Edinburghi Festivaliteatris 27.- 30. augustil, piletid 18 kuni 76 naela, ja nagu eelmised, oli eilne viimanegi õhtu välja müüdud. See esinemine oli suureks rahvusvaheliseks tunnustuseks meie noorele naisdirigendile, sest Berliini Koomilise Ooperi külalisõhtud 2012. aastal teatri etteotsa tulnud Barrie Kosky ekstravagantse ja ülipopulaarse Mozarti-lavastusega olid plaanitud Edinburghi mainekate rahvusvaheliste pidustuste üheks köitvamaks lõpusündmuseks.
Berliini Koomilise Ooperi viimase, eilse etendusega samal 30. augusti õhtul mängis Edinburghi Usher Hallis Valeri Gergijevi juhatusel Londoni Sümfooniaorkester, kavas oli neil Béla Bartóki ja Igor Stravinski muusika.
Berliini esindusteater tõi Edinburghi „Võluflööti“ laulma kaks rahvusvahelist solistide koosseisu, sest etendused toimusid neljal päeval järjest, Kristiina Poska dirigeeris aga üksi neid kõiki nelja. Esimene koosseis laulis 27. ja 29. augustil, teine koosseis ülejäänud kahel õhtul – Pamina osas Maureen McKay ja Adela Zaharia, Taminona Allan Clayton ja Jussi Myllys, Öökuningannat laulsid Olga Pudova ja Beate Ritter, Sarastro osas Dimitri Ivaštšenko ja Bogdan Taloş, Papagenot laulis Dominik Köninger, Papagenat Julia Giebel, Monostatose osas Peter Renz ja Johannes Dunz...
Kristiina Poska etendused „Võluflöödiga“ koduteatris Berliinis algasid juba 2012. aasta novembris, paar kuud pärast tema tööleasumist teatris, siis oli mõni kuu etendusi 2014. aasta algul, Kristiina juhatas sama „Võluflööti“ veel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (tänavu aprillini) ja Austrias Klagenfurtis.
Ka Berliinis endas on sellele etendusele väga raske piletit saada. Sügisel on Kristiinal Koomilises Ooperis taas juhatada Bernsteini „West Side Story“, Offenbachi „Ilus Helena“ ja Loewe'i „Minu veetlev leedi“.
boohoo , Womens & Mens Clothes , Shop Online Fashion | IetpShops , nike air max size 7.5 agitate tires for sale Leopard , nike air pegasus womens purple shoes black gold , 4011496719 , Where To Buy- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 August 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 28. augustil 2015
Dirigent Tõnu Kaljuste juhatab homme õhtul Arvo Pärdi kõiki sümfooniaid Läänemeremaade festivalil Stockholmis Rootsi Raadio kontserdisaalis Berwaldhallenis. Mängib Wrocławi Filharmoonia orkester.
Eesti dirigendi kontserti reklaamitakse kui pühendust Arvo Pärdi juubelile, tema 80. sünnipäevale. Ja tõepoolest – see on Arvo Pärdi autoriõhtu, sest ettekandel on haruldusena nii suure avalikkuse ees kõik tema neli sümfooniat ning nende järel üks maestro viimaseaja lühem orkestriteos.
Kuna tegemist on juba traditsiooniks saanud Läänemeremaade festivaliga (Baltic Sea Festival, Östersjöfestivalen, 24.- 30. augustil) Stockholmis, on ka Kaljuste käe all esinev orkester kutsutud ühest neist maadest, Poolast.
Pidustuse peakorraldaja on Rootsi Raadio, selle kunstilisteks juhtideks väga nimekad dirigendid Esa-Pekka Salonen ja Valeri Gergijev. Kontserte pole palju, kokku vaid üheksa. Tänavust festivaliprogrammi mõjutab Arvo Pärdi juubel, sest mitte igal aastal pole Stockholmi kutsutud väikese Eesti kaks dirigenti erinevate orkestrite ees. Tõnu Kaljustet tuntakse Rootsis hästi ka kui Rootsi Raadio koori kunstilist juhti aastail 1995 – 2001.
Tõnu Kaljuste juhatab Wrocławi Filharmoonia orkestrit: ettekandele tulevad neli Arvo Pärdi sümfooniat ning 2013. aastast pärit orkestriteos „Swansong. Littlemore tractus", mis Salzburgi Mozartwoche tellimusteosena tuli seal esiettekandele 2014. aasta jaanuaris.
Arvo Pärdi sümfooniad on valminud aastatel 1963, 1966, 1971 ja 2008. Esimese sümfoonia („Polüfooniline") pühendas Pärt oma professorile konservatooriumis Heino Ellerile kõrgkooli lõpetamise aastal, II sümfoonia on moodsama ilmega tolleaja köitev orkestrioopus, hoopis erinev III sümfoonia sai pühenduse Neeme Järvile, Los Angelese filharmooniaorkestri tellitud IV sümfoonia pühendusena neile.
Täna aga juhatab Läänemere festivalil oma Põhjamaade Sümfooniaorkestrit Berwaldi hallis Anu Tali, kavas Kaija Saariaho „Forty Heartbeats", Erkki-Sven Tüüri „Elamata elude paine", Pēteris Vasksi viiulikontsert „Kauge valgus" (solist Sergei Dogadin) ja Dmitri Šostakovitši X sümfoonia, otseülekanne Rootsi Raadios programmis P2 Live. Mõlema Eesti dirigendi kontserdi eel toimub tutvustav vestlus.
Festivali lõpetab Arnold Schönbergi „Gurre-laulude" ettekanne enam kui 300 muusiku osalemisel, mida Esa-Pekka Salonen nimetab oma lemmikteoseks. Pileteid müüakse ka selle põneva ettekande peaproovile.
nike-air-force-1-shadow-lucky-charms-dj5197-100-date-sortie | Converse Earthy Tones Unevenness Chuck Taylor All Star - 572547C- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 August 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 30. augustil 2015
Eesti noor dirigent Risto Joost juhatas Euroopa ühes mainekamas kontserdimajas Amsterdami Concertgebouw's ning seejärel Saksamaal kolmes erinevas saalis, esitades viimastes ka Arvo Pärti oma uue kollektiivi, Leipzigi Raadio koori ees.
Tänu sellele, et Risto Joost juba 2011. aastal, vaid 31-aastasena, kutsuti Amsterdamis resideeriva maineka Madalmaade Kammerkoori peadirigendiks, on ta Euroopa olulisel muusikamaal Hollandis mitmel pool tuntud, nii dirigeerides ka teiste sealsete orkestrite kui kooride ees. Viiel möödunud aastal on ta publiku ette toonud palju põnevaid kavasid sealmail vähetuntud muusikast.
Augustikuu keskel esines Risto Joost jällegi Hollandis, juhatades Hollandi Filharmoonia orkestrit Amsterdami Concertgebouw' suures saalis. See on Madalmaade esindusorkestri kodusaal, kus igal hooajal antakse ligi 40 kontserti. Hollandi Filharmoonia orkestri (mängib ka ooperietendustel) ja ühtlasi Madalmaade Kammerorkestri, samas veel ka Hollandi Rahvusooperi peadirigendiks on praegu saksa maestro Marc Albrecht, kes asus oma ameteisse Amsterdamis samuti 2011. aastal.
Risto Joosti 14. augusti kontsert kuulus Concertgebouw' populaarsesse suvesarja „Robeco SummerNights“, kus kahe kuu vältel pakutakse publikule suures saalis kavasid klassikast džässi ning kabaree- ja filmimuusikani. Meie dirigendi kavas kõlasid Antonín Dvořáki avamäng op. 92 „Karneval“, Johannes Brahmsi Vioolakontsert, solistiks armeenia päritolu tuntud noor virtuoos, 2000. aastal 15-aastasena Sibeliuse konkursi Helsingis võitnud Sergei Hatšatrjan, ja Nikolai Rimski-Korsakovi muinasjutuline „Sheherazade“. Tänavusel festivalil „Robeco SummerNights“ mängis näiteks Arvo Pärti samas saalis ka hollandi klaveriduo Jeroen ja Sandra van Veen.
Eelmisel nädalalõpul, 22.-23. augustil juhatas Risto Joost oma uue koori, Kesk-Saksa Leipzigi Raadio (MDR) koori a cappella kontserte Torgaus ja Görlitzis, kavas neli Arvo Pärdi teost, „Nunc dimittis“, „7 Magnificat-Antifoni“, „Dopo la vittoria“ ja „Which Was a Son of...“, ning Robert Schumanni, Gustav Mahleri ja Peter Corneliuse kooriloomingut. Kontserdikava kuulus festivali „MDR Musiksommer 2015“ programmi ja kandis nimetust „A Cappella Exquisit“.
Eile õhtul, 29. augustil, dirigeeris Risto Joost aga suursündmusena festivali „MDR Musiksommer 2015“ lõppkontserti Dresdeni Frauenkirches. Ettekandel oli Georg Friedrich Händeli kuulsaim oratoorium „Messias“, esitajaiks MDRi koori kõrval MDRi Sümfooniaorkester ning solistid Anna Dennis, William Towers, Andrew Staples ja Nathan Berg. Meenutaksin, et Risto Joosti uus amet Leipzigis saab teoks MDRi sümfooniaorkestri noore peadirigendi Kristjan Järvi algatusel.
Alates 30. septembrist, kui Eestis on möödas Nargenfestivali „Pärdi päevad“ (2.-11. septembril), dirigeerib ka Tõnu Kaljuste Hollandis oma kunagist Madalmaade Kammerkoori kokku seitsmel kontserdil Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelite puhul.
new nike football boots 2012 2017 - 002 - Nike Air Max 270 ESS Ανδρικά Παπούτσια Γκρι / Λευκό DM2462 | AIR JORDAN 4 BLANCAS Y ROJAS - BabylinoShops - nike air jordan grey low heels shoes blue sneakers- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 August 2015
Priit Kuusk 26. augustil 2015
Dirigent Arvo Volmer juhatas kolmel kontserdil üht Brasiilia esindusorkestritest, São Paulo riiklikku orkestrit, tema käe all kõlasid seal Euroopa varasema ja läinud sajandi tuntud klassikateosed.
São Paulo Riiklik sümfooniaorkester (Orquestra Sinfónica do Estado São Paulo, OSESP) mängis Eesti dirigendi käe all metropoli esinduslikus kontserdimajas Sala São Paulos, ja lepingujärgselt esitati kõigil kolmel õhtul sama kava. Ettekandel olid Ludwig van Beethoveni avamäng „Leonore nr 1" op. 138, Beethoveni IV klaverikontsert G-duur op. 58, solistiks Nelson Goerner, ja Dmitri Šostakovitši IX sümfoonia op. 70.
Nelson Goerner on nimekas Argentinast pärit pianist (sünd. 1969), kes on oma suhtelisele noorusele vaatamata ammu juba väga laialt tuntud. Praegu on tal käsil kuni 13. septembrini kestev Lõuna-Ameerika turnee. Ja on huvitav, et kuulsal pianistide festivalil Prantsusmaal La Roque d'Anthéronis andis Goerner oma Chopini õhtu just samal päeval, 12. augustil, kui meie Vox Clamantis oli sellel festivalil Arvo Pärti ja Cyrillus Kreeki laulmas.
1954. aastal asutatud orkestri peadirigendiks on praegu meie kaasaja nimekamaid naisdirigente, ameeriklanna Marin Alsop, tema ametiaastad on 2012 – 2017.
Esimese kontserdipäeva 20. augusti hommikul toimus kohtumine-vestlus mõlema kunstnikuga, Arvo Volmeri ja Nelson Goerneriga. 23. augustil andis Nelson Goerner São Paulos ka sooloõhtu. Aga 20. augustil laulis OSESPi koor rootsi maestro Ragnar Bohlini juhatusel São Paulos Püha Benedictuse kloostris Arvo Pärdi teost „Seitse magnificat-antifoni". Nii ristuvad ka laias maailmas eesti muusikute teed ja toimetamised.
Väärib meenutamist, et nii juulis kui juunis leidsid aset Arvo Volmeri olulised esinemised Itaalias tema peadirigendikäe all tegutseva Trento ja Bolzano Haydni orkestriga. 27. juulil anti kontsert Põhja-Itaalias Austriaga piirneva Dobbiaco (Toblachi) Gustav Mahleri nime kandvas saalis. Kavas olid Jean Sibeliuse süit „Pelléas ja Mélisande", Igor Stravinski süit „Pulcinella" ning Sergei Prokofjevi Sinfonietta op. 5/48. Kontsert kuulus sealse Mahleri-nädala programmi.
Juunikuu esimesel nädalal käis Volmer Haydni orkestriga esinemas kuulsal Firenze festivalil Maggio Musicale Fiorentino. Kontsert toimus Firenze Ooperis, kavas olid Igor Stravinski balletimuusika „Kaardimäng", Gustav Mahleri „Varajased laulud", solistiks Dietrich Henschel, ning „Adagio" Mahleri sümfooniast nr 10.
Üsna peatselt, 1., 2. ja 4. septembril dirigeerib Arvo Volmer taas Itaalias, Haydni orkestri ühes residentslinnas Bolzanos, kus mängitakse koos juba 60. korda toimuva Ferruccio Busoni nimelise maineka rahvusvahelise pianistide konkursi finalistidega.
nike-air-force-1-shadow-lucky-charms-dj5197-100-date-sortie | nike runners men white hair girls anime characters Retro High OG Patent 'UNC Blue Chill' (W) , BabylinoShops , nike runners men white hair girls anime characters
