Priit Kuusk, ERP uudised 24. augustil 2015

Džässipianist Kristjan Randalul on olnud esinemistest rohke augustikuu – ta on üles astunud üheteistkümnel kontserdil neljas erinevas ansamblis kokku seitsmel maal. Eile õhtul andis ta viimase kontserdi Karlsruhe 300. aastapäeva juubelisarjas.

Augustikuu esimesel päeval mängis ta Dhafer Youssefi kvarteti pianistina Ystadi džässifestivalil Rootsis, Dhafer Youssefi kõrval ansamblipartnereiks briti bassist Phil Donkin ja ungari trummar Ferenc Nemeth. 3. augustil, kui kvartett astus üles Jordaanias Ammani Al Balad Theatre'is, tegi vaid ühel õhtul kaasa varemgi Youssefiga koos mänginud norra kitarrist ja bändijuht Eivind Aarset.

Dhafer Youssefi kvarteti kolmas seekordne kontsert toimus 6. augustil festivalil „Jazz in Marciac" Prantsusmaal, seejärel esineti 8. augustil Saint-Nazare'is „Les Escales Festivalil" ja 11. augustil Baie du Mont-Saint-Michelis festivalil „Jazz en Baie", mõlemad samuti Prantsusmaal.

Järgmine nädal viis Kristjan Randalu džässiüritustele Norrasse. 13. augustil mängis ta kuulsa norra saksofonisti Trygve Seim'i uues kvartetis koos norra bassisti Mats Eilertseni ja soome trummari Markku Ounaskariga, esineti Oslo rahvusvahelisel džässifestivalil Nacional Jazzscene Victoria laval. Oslo festivalile oli kutsutud ka Dhafer Youssefi ansambel, esinema koos Norra vaskpilliansambliga Det Norske Blåseensemble. Esimene ühiskontsert toimus 14. augustil Norra linnas Moss'is sealses Parkteatris, siin mängis kaasa ka Eivind Aarset. Teine ühiskontsert leidis aset 15. augustil juba Oslo festivalil Cosmopolite laval.

Juba järgmisel päeval alustas Randalu taas tuuritamist Dhafer Youssefi kvartetiga, esineti Prantsusmaal, Itaalias ning Youssefi sünnimaal Tuneesias: 16. augustil lõpetamas 13. festivali „Au Grès du Jazz" Prantsusmaal La Petite Pierre'is Jerri Hansi väljakul Aafrika nädalalõpu kavaga „African Spirits"; 18. augustil oli kvartett Itaalias Umbria Folk Festivali avapäeva esinejaid Albornosi kindluses kavaga „Birds Requiem" ning 20. augustil lõpetamas Tuneesias, samuti „Lindude reekviemiga", suurt, 9. juulil alanud rahvusvahelist Hammameti festivali, kus samuti mängis kaasa Eivind Aarset.

Pühapäeval, 23. augustil rõõmustas saksa publikut taas dzässiduo Grupa Janke Randalu – Kristjan Randalu koos oma noorpõlvesõbra Bodek Jankega trummidel. Koos on mängitud juba enam kui kakskümmend aastat. Varaõhtune kontsert anti Kölni kuulsas džässiklubis „Loft", hilisõhtune veel mõlema muusiku kauaaegses kodulinnas Karlsruhes linna 300. aastapäeva kontsertide suurejoonelises sarjas lossiaia paviljonis (Pavillon im Schlossgarten).

Septembrikuu alguspoolel on Randalul seitse kontserti Eestis, kus mängib Kristjan Randalu Trio, meie muusik selles koos Mats Eilertseniga ja Markku Ounaskariga.

adidas calabasas cream factory san jose menu - GZ3194 - adidas Ultra Boost 2021 White Multicolor | Latest Nike Air Force 1 Shadow Trainer Releases & Direct Drops , IetpShops , nike tiempo leather turf 2010

Priit Kuusk 15. augustil 2015

Dirigent Kristjan Järvi alustas oma uut hooaega, juhatades noorte dirigentide suveakadeemiat Šveitsis Gstaadis, ning dirigeerib sellele järgnevaid kontserte Gstaadi Festivaliorkestriga.

Looduslikult kaunis Gstaadis Šveitsi Alpides on juba neli aastakümmet peetud suvist Yehudi Menuhini nime kandvat festivali maailmatippudest esinejatega. Hiljaaegu, alles 2010. aastal, asutati sinna ka Gstaadi Festivaliorkester, kes oma kunstiliseks juhiks on kutsunud noorima dirigentidest Järvidest, Kristjan Järvi.

Gstaadi Festivaliorkestri (GFO) liikmeiks on Šveitsi juhtivate orkestrite muusikud, lisaks ka silmapaistvad muusikatudengid. Nüüd juba kahel aastal on GFO olnud resideerivaks orkestriks dirigentide suveakadeemial, mis tänavu leidis aset 25. juulist kuni 12. augustini.

Suveakadeemia professoriteks olid Neeme Järvi (akadeemia juht), Leonid Grin ja Gennadi Roždestvenski (külalisprofessor), osalisi kokku 17 dirigenti 15 riigist, noorimaid osavõtjaid Edmar Tuul (s. 1990) Eestist. Tänavu on välja pandud parimale neist ka Neeme Järvi preemia.

Kristjan Järvi oli akadeemiaga seotud alates 6. augustist, koos GFO-ga kokku seitsme meistriklassiga, viies GFO kolme päeva jooksul ka esimesele, 15. augusti galakontserdile kuulsas Menuhini Festivali telgis. Seal on mängimas käinud Arvo Volmeri käe all ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Gstaad Menuhin Festival'i kontserdid toimuvad sel aastal 16. juulist kuni 5. septembrini.

Tänane galakontsert on suursündmus juba sellegi poolest, et kavas on maailmaesiettekanne nimekalt inglise heliloojalt Mark-Anthony Turnage'ilt – oopus nimega „Dialogue", mis on Gstaadi festivali ja Schleswig-Holsteini festivali ühistellimuseks Ernst von Siemensi fondi toetusel. „Dialogue" kujutab endast kontserti viiulile, tšellole ja orkestrile, kus solistideks tulevad nimekad Patricia Kopatchinskaja ja Sol Gabetta.

Kristjan Järvi kavad on alati põnevad: ta alustab õhtut Nikolai Rimski-Korsakovi „Hispaania capriccio'ga" op. 34, mille järel kõlabki Turnage'i uusteos. Veel on kavas Camille Saint-Saënsi poeem viiulile ja tšellole orkestriga „Muusa ja poeet" op. 132 ning mahukas läbilõige Pjotr Tšaikovski balletimuusikast „Luikede järv", mille on koostanud Kristjan Järvi ise, kes ju kogu pidukava dirigeerib.

Kolmapäeval ja neljapäeval, 19. ja 20. augustil, mängib GFO Kristjan Järvi käe all sama galakava Schleswig-Holsteini kuulsal muusikafestivalil Lübeckis ja Hamburgis. Oktoobris minnakse selle kavaga veelkord kaheks kontserdiks Saksamaale.

Augustikuu kõpul dirigeerib Järvi juba Enescu festivalil Bukarestis, siis üht kontserti oma MDR Leipzigi orkestriga ning seejärel üheksat kontserti Baltic Sea Youth Philharmonic'i kunstilise juhina mitmel maal.

new nike football boots 2012 2017 - 002 - Nike Air Max 270 ESS Ανδρικά Παπούτσια Γκρι / Λευκό DM2462 | Women's Nike Air Force 1 Shadow trainers - Latest Releases - IetpShops , nike tiempo leather turf 2010

Priit Kuusk, ERP uudised 10. augustil 2015

Meie helilooja-suurmeistri Veljo Tormise 85. sünnipäeva, mis täitus 7. augustil, on tähistatud ja tähistatakse jätkuvalt teenekale maestrole vääriliselt kõikjal Eestimaal, eeskätt meie tippkooride ja -interpreetide poolt, mis on juba pikemat aega andud tooni kogu meie muusikapildis.

Päris ammendava ülevaate Veljo Tormise juubeli puhuks korraldatavatest üritusest saab rõõmustavalt eeskätt ERRi kultuuriportaalist, sest maestro eelmise juubeli ajal seda niisugusel kujul veel polnudki(!). Kui otse muusikalingile vajutada, näeb seal suurmeistri pildiga sõnumeid ridamisi ja päris rohkesti, mis lubab ka esimesi kokkuvõtteid teha.

Ka kultuuriportaali on mahtunud eeskätt professionaalsel pinnal tehtavad ettevõtmised, ja me võime vaid kujutleda sinna juurde Eesti arvukate harrastuskooride ja rahvakultuuri entusiastide korraldatut.

Otse juubelipäeval esietendus Tallinnas Noblessneri valukojas Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalaka uus lavakompositsioon, muusikaline mana „Sünnisõnad", mis on leidnud juba rohket tähelepanu ja väga kõrget hindamist. Võib kinnitada, et see on nimetatud kunstilise tandemi senitehtud kolme ühislavastusega võrreldes veelgi kõnekam ja õnnestunum, kus ettekandjate ja ettekandekoha võimalustest lähtuvalt on saavutatud maksimumilähedane. See on Tormise suurust ja haaret ning tema kohta kogu me kultuuris veenvalt esiletoov! Kuni 12. augustini on võimalus sellest Von Krahli teatri algatatud ettevõtmisest osa saada igal päeval, nüüd veel vaid väljamüüdud saalitäitel kuulajatel.

Vargamäe kandis Kodru rabas etendub samaviisi kuuel päeval kuni kolmapäevani, aga varahommikuti, Veljo Tormise „Isuri eepose" muusikale (lisaks kolm Mart Saare laulu) loodud lavastus, mille on teinud Anne Türnpu ja Eva Klemets ning mida dirigeerib Janne Fridolin.

Eesti Kontsert tähistab Veljo Tormise 85. sünnipäeva suurejoonelise sarjaga „Tormis üle maa", kus kolmel nädalal 2.-23. augustini viiakse juubilari loomingut Eesti kõigi 15 maakonna kuulajateni. Sarjas osalevad ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel, kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava käe all ning Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel. Kontserdid toimuvad Alatskivi, Muhu, Pühalepa, Halliste, Vigala, Tõrva, Kuusalu, Tapa, Lihula, Kilingi-Nõmme, Palamuse, Mooste, Rõuge, Vahastu, Türi ja Kose kirikutes. Rahvusmeeskoori solistina teeb oma debüüdi Viinis elav noor sopran Katrin Targo.

Kummardusena maestrole planeeris Eesti Rahvusringhääling 9. augustile oma programmis ETV2 Veljo Tormise teemaõhtu, kuhu olid koondatud nii värskemad kui ka varasemate juubelite puhul tehtud saated-salvestised meie suurmeistri elust ja loomingust.

Kuigi Tormis oma 70. sünnipäevaks komponeeris „Lauliku lõpusõnad", lootes ja arvates, et ta tõepoolest hiiglaslik elutöö on tehtud, on tal oma loomingu juures meie interpreetide-dirigentide sunnil jätkunud tegevust veel igal järgnevalgi aastal ja seda vaid meie muusikute ja kuulajate suurimaks rõõmuks.

نمشي , adidas bold age leggings girls dance studio - تسوق تشكيلة اديداس اوريجينالز للأطفال مع تخفيضات 25 - 75% أونلاين في السعودية | nike shox turmoil 2 youth soccer formations , Sb-roscoffShops , Concept Lab // Air Jordan 12 "Court Purple"

Priit Kuusk, ERP uudised 11. augustil 2015

Lauljatar ja laululooja Siiri Sisask astub üles kontserdiga eesti filosoofi ja kirjaniku ning mitmekülgse kultuuritegelase Uku Masingu sünniaastapäeval. Siiri Sisask esitab Uku Masingu luuletustele enda loodud muusikat omaenda klaverisaatel, laulude vahetekste Masingult ja tema kohta loeb Jaan Tammsalu.

Lauljatar Siiri Sisaski kontsert toimub Tallinnas Jaani kirikus teisipäeval, 11. augustil algusega kell 19. Üritus leiab aset Raikkülast, praeguselt Raplamaalt pärit väljapaistva teadmamehe Uku Masingu 106. sünniaastapäeval. Erakordsele kontserdile on sissepääs huvilistele tasuta.

Uku Masing (1909 - 1985) oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, tõlkija ja etnoloog. Ta oli tuntud polüglott ja orientalist, tegeledes veel maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muugagi. Uku Masingut on peetud ka läbi aegade targimaks eestlaseks.

Erakordse vaimuinimese Uku Masingu austajad jagunevad laias laastus kahte leeri – ühed räägivad temast kui teoloogist, teistele on olulisem tema luule. Ja kus veel mujalgi on ta meie kultuuri olulise jälje jätnud.

Väärib meenutamist, et Eesti üks huvitavamaid ja populaarsemaid lauljatare, meie laulupidude solistinagi tuntud Siiri Sisask esines alles hiljaaegu ka Saksamaal, kus ta on palju kordi üles astunud, sageli koos meie säravaima noore džässipianisti Kristjan Randaluga. Tema viimatine väliskontsert leidis aset juunikuul Leipzigis, sealsel mainekal kesksuvefestivalil – 25. juunil esitati Leipzigi Kulturfabrik'is (Werk 2) kava „Midnight Sun – Lingua mea".

Koos Siiri Sisaskiga musitseerisid selles Kristjan Randalu pianistina, Randalu kõrval veel Siiri varasemadki koostööpartnerid Carsten Netz klarnetil-saksofonil, Oliver Potratz kontrabassil, Paul Wiltgen löökpillidel ning MDR (Kesk-Saksa Raadio) Leipzigi Sümfooniaorkestri muusikutest koosnev keelpillikvartett. Menukas kavas olid ettekandel palad peamiselt Siiri Sisaski tuntud plaadilt „Lingua mea".

Tol suvefestivalil esinesid teistes kavades veelgi Kristjan Randalu, ka Tiit Kikas viiulil ning Kristjan Järvi MDR-i Sümfooniaorkestri peadirigendina ning orkestri kontserdisarja kunstilise juhina.

LTB - JuzsportsShops | WS327KA - Buy now New Balance 327 SEASONAL CLASSIC - adidas edge lux 120111741 black edition release

Priit Kuusk, ERP uudised 9. augustil 2015

Alles napilt viis aastat tegutsenud Tallinna kammerkoori Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel valis Tallinna orelifestivalide kunstiline juht Andres Uibo sel aastal avakontserdi peaesinejaks ning on kutsunud koori ka festivali lõppkontserti andma täna õhtul Jaani kirikus.

Collegium Musicale esineb Eesti vanimal festivalil, Tallinna XXIX rahvusvahelisel orelifestivalil, kokku kolmel kontserdil.

Festivali avakontserdil 31. juulil laulis koor Endrik Üksvärava dirigeerimisel koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Jaani kirikus Wolfgang Amadeus Mozarti viieosalist Missat C-duur („Orelisoolo missa") KV 259.

Reedel, 7. augustil astus Collegium Musicale üles koos organist Ene Salumäega Pärnu Eliisabeti kirikus Arvo Pärdi juubelile pühendatud õhtuga „Summa". Sellesama sisuka ja ülevaatliku kava Arvo Pärdi koori- ja oreliteostest annab koor Endrik Üksvärava juhatusel täna õhtul kell 20 ka Tallinna Jaani kirikus suure orelipeo lõpetuseks.

Orelifestivali lõppkontserdil kõlab kümme Arvo Pärdi teost erinevatest kümnenditest, varasemad on orelipalad, mis on pärit alates 1976. aastast („Trivium", „Pari intervallo"), keskne teos on seitsmeosaline orelimissa „Annum per annum", see on loodud helilooja esimesel emigratsiooniaastal 1980. Vokaaloopustest laulab koor esimesena pala „Peace, upon you, Jerusalem" (2002), siin on veelgi teoseid, mis on sündinud juba käesoleval sajandil – „Most Holy Mother of God", „Alleluia-Tropus" või kontserdi lõpupalaks planeeritud „Da pacem Domine".

Ka oma esimesele plaadile „Peegel peeglis" (2012) pani Collegium Musicale Arvo Pärdi muusikat, olles seda tänaseni laulnud paljudel meie festivalidel ja ka välismaal.

Järjekordne Arvo Pärdi kava esitatakse Nargenfestivali „Pärdi päevadel" 3. septembril. Koor esines Tallinna orelifestivali lõppkontserdil ka kaks aastat tagasi.

nike shox mens australia women soccer players - White - DA8301 - 101 - Nike Air Force 1 '07 LX Women's Shoe | nike lunarglide 6 price range chart printable - New Balance 550 'UNC'/ 'Baby Blue' - BB550HL1 - LacollesurloupShops