- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 08 April 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 8. aprillil 2015
Oma kaalukat juubelipäeva saab tähistada sel kuul ajakirjanik ja muusikateadlane, pikka aega Eesti Raadio muusikasaadete toimetuses tegutsenud Virve Normet.
Virve Normet (neiuna Kasak) sündis 9. aprillil 1940. aastal Viljandimaal Suislepas. Oma algteadmised muusikast ja selle õpetamisest sai ta Viljandi Pedagoogilises Koolis, millele järgnes õppimine koorijuhtimise erialal Tallinna Muusikakoolis. Karl Leichteri ja Leo Normeti käe all sai ta muusikateadlase diplomi Tallinna Riiklikust Konservatooriumist, täiendas end raadiomuusika ja ajakirjanduskursustel. Ta töötas ka pedagoogina Tallinna 22. keskkoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Alates 1965. aastast algas tema sisukas tegevus Eesti Raadio muusikasaadete toimetuses, kus ta oli koosseisuline toimetaja kokku 31 aastat. Sealtpeale on Virve Normet jätkanud kuni tänaseni vabakutselise muusikaajakirjanikuna, muusikaraamatute, plaadibuklettide ja muude väljaannete koostaja ja toimetajana, olles ka Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Eesti Raadio tunnustas teda oma aastapreemiaga nii 1989. kui ka 1998. aastal.
Raadiotöös oli Virve Normet huvitav ja mitmekülgne autor ning toimetaja, võttes enda õlule sageli suuri ja mahukaid ülesandeid eeskätt mitmesuguste saatesarjade näol. Muusikasaadete toimetus tutvustas teda omal ajal järgmiselt: „Ta on üks neist, kelle süda on raadios, kelle töö ja entusiasm on edendanud Eesti Raadio muusikatoimetuse ettevõtmisi, kes hoiab oma kogenud pilgu peal kogu Eesti muusikaelus toimuval..."
Kui vaid mõnda aastakümnete tagustele kuulajatele meenutada, siis sündisid Virve Normeti käe all sarjad, nagu „ERSO stuudiotund", „Näärimuusikapäev", „Stereopühapäev", „Eesti noori dirigente", „Ante Finem Saeculi", ta toimetas ka digitaalotseülekandeid Leningradist ja Riiast, EBU rahvusvahelisi kontserte (sh Nordic Concert Series), osales oma töödega rahvusvahelistel muusikasaadete konkurssidel jpm. Ta on teinud enam kui 3000 saadet rohkem kui 40 aasta jooksul Eesti heliloojate ja interpreetide kohta, nimetagem siit vaid 14 saadet Eduard Tubina
100. sünniaastapäeva puhul või ka telefilmi „Peeter Lilje. Dirigent".
Vabakutselise aegadel on Virve Normetil valminud raamatud „Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine" ning Ene Üleojast „Saatus valib meie Muusika". Eraldi vääriks märkida tema koostööd pianisti ja muusikateadlase Vardo Rumesseniga. Siin on toimetamistööd Rumesseni salvestatud plaatidele Aleksandr Skrjabini, Sergei Rahmaninovi, Johannes Brahmsi, Fryderyk Chopini, Ferenc Liszti muusikaga jt, Rumesseni raamatutele „Lisandusi eesti muusikaloole" (ka koostaja), „Joonase sõnum" ning „Tubin ja meie aeg".
Lõpetaksin juubeliaadressi Vardo Rumesseni praegushetkel antud hinnanguga Virve Normeti tööle: „Olen Virve Normetile väga tänulik mitmekülgse kaasabi eest paljude minu heliplaatide ja raamatute väljaandmisel, mis on ilmunud tema toimetamisel. Lisaks olen teinud temaga mitmeid raadio-ja telesaateid, samuti intervjuusid, mis on ilmunud ajakirjanduses. Hindan teda kui ausat ja otsekohest inimest, kes omab head eruditsiooni ja oskab hästi süveneda muusikalistesse probleemidesse. Tänu sellisele muusikatundmisele oskab ta vääriliselt hinnata muusika sisulisi väärtusi ega näe seda pelgalt mingi pealiskaudse meelelahutusena. Usaldan teda kui objektiivset kriitikut, kelle arvamused meie muusikaelu paljude probleemide kohta vääriksid igakülgset tähelepanu ka me juhtivate poliitikute ning muusikaelu organisaatorite poolt. Virve Normeti hinnangud kontsertidel kõlanud teoste kohta on alati väga põhjendatud ega lähtu muusikavälistest kaalutlustest või laia publiku arvamustest, vaid ta oskab näha muusikateost kui tervikut koos selle interpretatsiooni vooruste ja puudustega. Selle kõige eelduseks on tema laialdased teadmised muusikaajaloost ja pikaajaline töö Eesti Raadio muusikatoimetajana, mida ta on teinud aastakümnete vältel nii maailma muusikapärandi tutvustamisel kui meie kodumaise muusikakultuuri rikastamisel."
nike shox mens australia women soccer players - White - DA8301 - 101 - Nike Air Force 1 '07 LX Women's Shoe | lebron x for 50 dollars , Kids Air Jordan — Rebel Occupation- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 07 April 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 7. aprillil 2015
Nii džässipianistina Euroopa lavadel kui heliloojana Eesti Muusika Päevadel on Kristjan Randalul sel kuul kokku kogunisti kümme ülesastumist.
Just äsja on Kristjan Randalul seljataha jäänud kolm kontserti koos Nir Felderiga kolmes Hollandi keskuses. Nir Felderit (s. 1982) peetakse praegu järgmiseks ameerika suureks ja lootustandvaimaks džässikitarristiks, seda ka pärast albumi „Golden Age" ilmumist. Eesti noor pianist Kristjan Randalu oli kutsutud nüüd mängima Nir Felderi kvarteti koosseisus 3. aprillil Tilburgi džässiklubis „Paradox", mil kontrabassil oli tema varasem partner Phil Donkin ja trummidel Ross Pedersen. Nil Felder Quartet esines samas koosseisus ka 4. aprillil Rotterdami filmi- ja muusikateatris „Lantaren Venster" ning 5. aprillil Amsterdamis maailma üheks paremaks džässiklubiks peetava „Bimhuis'i" laval, siin oli trummidel aga Jochen Rueckert.
Enne järgmisi kontserte Prantsusmaal, Kataloonias ja Ungaris viibib Kristjan Randalu Eesti Muusika Päevadel Tallinnas, kus tal on proovid ja kontsert 12. aprillil kell 13 Eesti Rahvusringhäälingu 1. stuudios tema uue, esiettekandele tuleva teosega. Mängib Randalu ammune koostööpartner Tallinna Kammerorkester, keda juhatab Atvars Lakstīgala Lätist. See on unikaalne festivalikontsert, kus kõik kuus teost on esiettekandel. Kristjan Randalult kõlab selles kavas pala „Emigrane" kammerorkestrile.
Mõni päev hiljem, alates 16. aprillist viibib Kristjan Randalu Prantsusmaal – tal on ees kolm kontserti Dhafer Youssefi ansambliga, ettekandel kava „Birds Requiem", mis põhineb 2013. aastal ilmunud samanimelise CD materjalil. 16. aprilli esinemine leiab aset festivalil „Banlieues Bleues" (Jazz en Seine-Saint-Denis), esinemispaigaks Clichy-sous-Bois. Neli nädalat kestva suurfestivali kontserte toimub paljudes keskustes kuni Pariisini, ja pidustusi korraldatakse nüüd 32. korda. Lisaks Youssefile ja Randalule mängivad ansamblis kontrabassil Phil Donkin, löökriistadel Ferenc Nemeth ning kitarril Eivind Aarset, iga ansambliliige pärit erinevalt maalt.
Dhafer Youssefi kvinteti järgmine „Lindude reekviem" tehakse juba Barcelona Teatro Coliseumis 18. aprillil ning 23. aprilliks on Dhafer Youssefi kvintett samas koosseisus ning sama kavaga esmakordselt kutsutud trummar Ferenc Nemethi sünnimaale Ungarisse Budapesti kevadfestivalile.
Siit edasi on Kristjan Randalul veel kolm kontserti aprillikuul Saksamaal. Juba 24. aprilli õhtul astub üles suurem džässiansambel, kus mängivad ka Randalu koos oma kauaaegse trummarist sõbra ja partneri Bodek Jankega. See omalaadne improvisatsiooniline kontsert toimub Kölnis Stadtgartenis, õhtu kannab pealkirja „Global Dance Kulture" ja peategelasi on sellel Bodek Janke.
Kohe järgmisel päeval, 25. aprillil on Randalul kaks kontserti – pärastlõunal koos meie kontrabassivirtuoosi Peedu Kassiga kavas „Peedu Kass Momentum" Bremeni festivalil „Jazzahead" ning õhtul koos Bodek Jankega Schwerini Schelfkirche's toimuval „6. džässiööl". Selle õhtu teevad duo Janke-Randalu kahasse duoga, kus mängivad klarnetist ja saksofonist Claudio Puntin ning kitarrist Dirk Muendelein.
3. mail kohtame Kristjan Randalut veel ühe uue rahvusvahelise trioga mängimas Viljandi Pärimusmuusika keskuses, ning seejärel taas koos Dhafer Youssefiga juba Istanbulis Türgis.
Women's shoes - adidas hermosa mesh backpack purple and blue color , GiftofvisionShops - Fitness - adidas nite jogger kids - Sports shoes | Jordan 22 OG Chicago PE - nike victory elite 2 for cheap sale price - 002 - 317141- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 31 March 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 31. märtsil 2015
Kui märtsikuu keskel olid paar nädalat uusooperite maailmaesiettekannetest üllatavalt tühjad, siis kuu lõpupoolel on silmapiiril neli uut ooperit Prantsusmaal, Ühendriikides, Itaalias ja Belgias. Viimasel kahel on autoriteks väga tuntud heliloojad Salvatore Sciarrino ja Pascal Dusapin.
Alustame kalendrijärgselt. 21. ja 22. tehti esietendus Prantsusmaal Rouenis, Xavier Dayer'i kammerooperist „Les contes de la lune vague après la pluie" („Muinasjutud kahvatust kuust pärast vihma"). Etenduspaigaks oli Théâtre des Arts, lavastajaks Vincent Huguet, Ensemble Linea'd dirigeerib Jean-Philippe Wurtz. Laval on viis olulisemat jaapani nimedega tegelast. Ooperi libreto põhineb Kenji Mizoguchi filmi stsenaariumil Ueda Akinari samanimelise romaani järgi. Kuna uus tükk on tellitud koostöös Pariisi Koomilise Ooperi (Opéra Comique) Royaumont'i Fondiga, tuleb see ka Pariisis lavale 18. ja 19. mail, samas etendati prantsuskeelset ooperit juba 29. märtsil Genfi Grand Théâtre'i programmis Genfi Victoria Hall'is, sama esituskoosseisuga, festivalil 'Archipel 2015'. Siin tegi Šveitsi Romaani raadio sellest ka salvestuse, et see eetrisse anda kanalil Espace 2.
22. märtsil sündis maailmaesietendus Chicago teatrimajas Civic Opera (Chicago Lyric Opera mängukavas), kui publiku ees oli José Martinezi uusooper „El pasado nunca se termina" („Möödanik pole kunagi lõppenud"). Selle on lavastanud USAs kõrgelt hinnatud Leonard Foglia, kes on ka libreto autor. Tegemist on armastuslooga Mehhiko 1910. aasta revolutsiooni aegadest, mille sündmused raputasid üht peret veel mitme põlvkonna kestel. Helilooja on dirigent, peaosades laulavad Daniel Montenegro (Luis) ja Abigail Santos Villalobos (Amorita). 90-minutiline vaheajata tükk viiakse edasi San Diego teatrisse kaheks etenduseks 22. aprillil ning ka Houstonisse, kus seda mängitakse sealses Grand Opera's 13., 16. ja 17. mail.
Rooma uue muusikakeskuse Parco della Musica auditooriumi Santa Cecilia saalis esietendus 28,. 29. ja 30. märtsil nimeka meistri Salvatore Sciarrino mono-ooper (lavaline kantaat) „La nuova Euridice secondo Rilke". Sciarrino on kasutanud oma mono-ooperi idee vormimisel Jacopo Peri 1600. aastast ja Claudio Monteverdi 1607. aastast pärit samanimeliste ooperite ainestikku. Kantaati esitati lihavõttepühade puhul kõigil kolmel korral kõrvuti Johann Sebastian Bachi „Magnificat'iga" BWV 243, kus olid tavapäraselt neli solisti. Mõlemat teost juhatas nüüd Rooma Accademia di Santa Cecilia peadirigent Antonio Pappano, Sciarrino teost laulis aga kuulus Kanada sopran Barbara Hannigan. Kaastegevad olid Accademia de Santa Cecilia orkester kui ka koor.
Enne kui jõuame Brüsselisse tänasele maailmaesiettekandele, sobib põigata Bachi „Magnificat'i" järel vahepeal Salzburgi Suurde Festivalimajja, õhtule, mida ka Operabase tutvustab kui etendust – see on Giuseppe Verdi suurteose „Messa da Requiem" tänane esimene ettekanne (viimane toimub Suurel Reedel) Salzburgi Lihavõttefestivalil (Osterfestspiele) Christian Thielemanni juhatusel. Mängib Dresdeni Staatskapelle, laulab Baieri Raadio koor (koormeister Peter Dijkstra). Solistide koosseis on üpris rahvusvaheline ja tuntud lauljatest – ukrainlanna Liudmyla Monastyrska, grusiinlanna Anita Ratšvelišvili, saksa tenor Jonas Kaufmann ja Ufaast pärit bass Ildar Abdrazakov.
Täna, 31. märtsil on esietendusõhtu Brüsseli kuningliku teatri „La Monnaie" suures saalis tuntud prantsuse helilooja Pascal Dusapini antiigiainelisest uusooperist „Penthesilea". See on ooper amatsoonide kuningannast Penthesileast, ja täna esimene kokku üheksast etendusest (kuni 18. IV), mille dirigendiks on Franck Ollu, lavastuse teinud kuulus Pierre Audi ning nimiosas laulab austria metsosopran Natascha Petrinsky. Peale nimitegelase Penthesilea on laval veel Prothoe, Achilles, Odysseus ja Ülempreestrinna. Helilooja on oma juba seitsmenda ooperi aluseks võtnud Heinrich von Kleisti antiikdraama.
Aprillikuul on silmapiiril üheksa uusooperit ja neist kahe esiettekanded sünnivad juba esimesel nädalal Rootsis Malmös ning Prantsusmaal Nantes'is.
001 - DC4091 - NikesneakersShops , nike air chromeposite for sale california cheap - Jordan Jordan 1 Mid MMD (Black) | GUCCI for Women , FaoswalimShops- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 01 April 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 1. aprillil 2015
Dirigent Risto Joost juhatab märtsikuu lõpul ja aprillikuu algul mitmel pool Põhja-Hollandi linnades kokku seitsmel kontserdil Johann Sebastian Bachi kuulsat „Matteuse passiooni".
Eesti noor dirigent Risto Joost juhatab Hollandi muusikatraditsioonis olulistel lihavõttekontsertidel Johann Sebastian Bachi suurteost, tema oratooriumi „Matteuse passioon" BWV 244 (1727). Seekord kutsus Joosti enda ette dirigeerima Groningenis resideeriv Põhja-Hollandi sümfooniaorkester (NNO, Noord Nederlands Orkest) koos Põhja-Hollandi Kontsertkooriga (NNCK). Ettekandeil osaleb solistide kõrval veel Groningeni laste- ja noortekoor.
Risto Joosti juhatatud ülestõusmispühade kontserdid algasid 26. märtsil ning kestavad kirikupüha Suure Reedeni 3. aprillil. „Matteuse passiooni" esituspaigad, millest mõned on orkestri pidevad väljasõidukontsertide lavad, on järgmised: alustati 26. märtsil Drachteni De Lawei saalis, järgnesid 27. märtsil Sneeki Theater, 28. märtsil Utrechtis Nikolai kirik, märtsikuu viimane esinemine tehti 31. märtsil Hoogeveeni teatris De Tamboer.
Kes on siis seekord Bachi monumentaalse teose solistid? Nendeks on saksa tenor Andreas Weller Evangelisti osas, kreeka päritolu saksa bassbariton Panaiotis Iconomou Kristuse osas, veel inglise sopran Katharine Fuge, walesi kontratenor David Allsopp aldina, saksa tenor Andreas Karasiak ja saksa bass Dominik Wörner – kõik nad on tuntud varasemast Bachi, eriti tema kantaatide solistidena.
Käeoleva sarja kolm viimast „Matteuse passiooni" ettekannet toimuvad aprilli esimestel päevadel – 1. aprillil Leeuwardeni linnateatri De Harmonie saalis ning orkestri ja kooride kodulinna Groningeni keskuse De Oosterpoort'i kontserdisaalis 2. aprilli õhtul kui ka 3. aprilli, Suure Reede pärastlõunal.
Juba 1862. aastal oma maa vanima kontsertorkestrina alustanud Põhja-Hollandi orkestri praeguseks peadirigendiks on inglise maestro Stefan Asbury. Peadirigendiks on siin hiljuti olnud ka meie rahvusmeeskooriga Taanis A. Schönbergi "Gurre-laulude" ettekandeil toredat koostööd teinud Michel Tabachnik, orkestri praegune audirigent, kes NNO ees peatselt juhatab Anton Bruckneri Üheksandat sümfooniat. Põhja-Hollandi Kontsertkoor asutati aga aastal 1991.
Tuleb tunnustada noore maestro Risto Joosti (34) võimekust, haaret ja mitmekülgsust – dirigeeerida teistel maadel ja ka Eestis barokiajastu suurvorme, välismaal ka eesti muusikat, nagu uut eesti ja maailma muusikat koduski, selle kõrval Rahvusooper Estonia 'orkestriaugus' aga ballette või oopereid. Ja seda kõike on Risto Joost teinud juba pikka aega. Alles hiljuti tegi ta Estonias Giacomo Puccini „Tosca" esietendust, juhatas Georg Friedrich Händeli oratooriumi „Iisrael Egiptuses" Riias ja Tallinnas, ameerika muusika kava Riias sealse rahvusliku sümfooniaorkestri ees jne.
12.- 19. aprillil on Risto Joostil tulemas Madalmaade Kammerkooriga kuus kontserti Hollandis tema valitud põnevast kavast „In Scandinavian Circles". „Skandinaavia ringil" on seekord ettekandel rootsi helilooja Sven-David Sandström ja taani helilooja Bo Holten, läti meistrid Uģis Prauliņš ja Pēteris Vasks, norra helilooja, äsja lahkunud Knut Nystedt ja meie Veljo Tormis oma kahe kuulsa teosega – „Piiskop ja pagan" ning „Raua needmine". Kaugel pole ka maikuine kontsert Leipzigi Raadio kooriga Saksamaal, kus Risto Joost sügisel alustab uues ametis; Leipzigis kõlavad kõrvuti Alfred Schnittke ja Dmitri Bortnjanski teosed.
shock drop air force 1 full uv reactive | boys nike jordan retro flyknit shoes women High OG Panda - air max 95 cool grey neon yellow - Grailify- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 27 March 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 27. märtsil 2015
Eesti dirigent Aivo Välja juhatab Soome Rahvusooperis Ludvig Minkuse balletti „Don Quixote", mis on põhjanaabrite esindusteatris laval ka tänasel rahvusvahelisel teatripäeval.
Pikka aega Rahvusooper Estonias etendusi juhatanud dirigent Aivo Välja kutsuti selle aasta jaanuaris taas dirigeerima Ludvig Minkuse balleti „Don Quixote" uuendatud lavastust ja etendusi Soome Rahvusooperis.
See oli rohkem kui kolm aastat tagasi, novembris 2011, kui Aivo Välja valmistas debütandina ette ja tõi Soome Rahvusooperis vaatajateni Ludvig Minkuse populaarse balleti „Don Quixote". Siis tegi ta uuslavastuse juures koostööd nimeka prantsuse tantsija ja koreograafi Patrice Bart'iga, kes oli just loobumas oma juhtametitest Pariisi Ooperis, olles teatriga seotud olnud enam kui viis aastakümmet.
Tookordki möödusid „Don Quixote" etendused Helsingis menukalt, Eesti dirigent sai teatrisse balletiõhtuid juhatama uusi kutseid. Vahepeal oli ballett lavalt maas. Üle-eelmisel hooajal tõi Aivo Välja Rahvusballetiga publiku ette täiesti uue tüki, Adolphe Adam'i „Le Corsaire" (esimest korda „Le Corsaire" Soomes üldse).
Rahvusballett otsustas „Don Quixote" sel aastal uuesti mängukavasse võtta, nimetades nüüdseid 16. ja 17. jaanuari esimesi õhtuid Aivo Välja käe all taasesietendusteks. Samuti oli Pariisist uuesti kohale kutsutud maestro Patrice Bart. Nagu 2011. aastal, on ka nüüd hispaania tantsude seaded teinud José de Udaeta.
Aivo Välja meenutab: „Tegime jälle ka väikesi täiendusi ja laiendusi, nagu ikka, kui etenduse uus väljatoomine planeeritakse. Esimene esietendus „Don Quixote'ga" 16. jaanuaril läks hiilgavalt: publik oli suurepäraselt vastuvõtlik, läbi etenduse kostsid braavod..." Jaanuaris anti sellega viis etendust, et jätkata balletiga märtsis ja aprillis.
Neljapäeval, 20. märtsil oli Aivo Väljal koos balleti ja orkestriga taas peaproov, sest balletirühmas on koosseisus nüüd uusi soliste. Eeskätt tõstab ta esile uut ja põnevat Basilio osa täitjat, „tõeliselt hispaanialiku välimusega" tantsijat Sergio Torrado't, kes on saanud tuntuks Rothbartina filmist „Must Luik".
Käesoleva kuu neljast etendusest toimus esimene 21. märtsil, siis veel 26. märtsil ja täna, rahvusvahelisel teatripäeval, ning ka homme, 28. märtsil. Järgmisel kuul on sedakorda viimased õhtud 8. ja 10. aprillil. Tänases koosseisus on solistidena laval teatri esitantsija Maria Baranova (Kitri), teatri teine esitantsija Michal Krčmář (Basilio), Thibault Monnier (Don Quixote), Daria Makhateli (Mercedes), Salla Eerola (Cupido), Frans Valkama (Sancho Panza) jt.
Eelmisel aastavahetusel 2013-2014 kutsuti Aivo Välja dirigeerima Baieri Riigiooperi (Bayerische Staatsoper) balletietendusi Münchenis suurel laval Pjotr Tšaikovski muinasjutuballetist „Pähklipureja", mille oli lavastanaud John Neumeier. Ta äratas sellega nii suurt tähelepanu, et vääris sealse maineka 2014. aasta kultuuripreemia
'tz-Rose'.
