- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 21 May 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 21. mail 2015
Eesti noorel sopranil Katrin Targol, kes elab ja tegutseb vabakutselisena Viinis, on maikuu taas esinemisterohke.
Maikuu alguspoolel oli Katrin Targol kokku neli ülesastumist. 2. mail oli ta sopranisolistiks Wolfgang Amadeus Mozarti „Requiemi" ettekandel Viini Karlskirches, teised solistid olid Salzburgi Kontserdiühingust, mängis Orchester 1756, samast oli pärit ka koor Cantus XVII, dirigeeris Konstantin Hiller. Orchester 1756 (Mozarti sünniaasta number) mängib ajastupillidel. Märtsikuust detsembrini esitatakse Mozarti viimast teost, tema „Requiemi" igal laupäeval Viinis eri paikades ja erinevate solistide ning koori-orkestriga.
5., 7. ja 11. mail laulis Eesti sopran taas meeleolukas publikukavas „Viennissimo Show" koos Residenzorchester Wien'iga. Neid kavu tehakse eri paikades, lisaks solistidele vahetuvad ka orkestri kontsertmeistrid ja mängitakse ilma dirigendita. Katrin Targo on neil palju osalenud, ta laulis Pamina aariat Mozarti „Võluflöödist" ja Krahvinna aariat „Figaro pulmast", operetiaariaid ja -duosid (J. Straussi „Viini veri", „Nahkhiir"), partnereiks erinevad meessolistid.
Just täna, 21. mail teeb Katrin Targo debüüdi orkestriga Junge Philharmonie Wien ja esineb ühtlasi esmakordselt ka kuulsa Viini Laulupoiste residentsis MuTh saalis, ta laulab Franz Schuberti „Kolm Elleni laulu" (orkestriseades), dirigent on Michael Lessky. Tegemist on Viini Schuberti Ühingu tänavuse Schuberti festivali („Schubert Festival Wien 2015") avakontserdiga ja Katrin on avakontserdi ainus vokaalsolist. Schubertilt kõlab veel tema „Suur sümfoonia" C-duur. „Kolme Elleni laulu" orkestriseaded on tehtud hiljem, üks neist täna koguni esiettekandel, aga selle tsükli viimane, kolmas laul on maailmakuulus „Ave Maria".
Maikuu lõpupoolel on Eesti lauljataril Viinis kokku viis ülesastumist. Neist järgmised kaks leiavad aset otse Katrini sünnipäeval, 24. mail. Pühapäeva hommikul
esineb ta Viini Franziskanerkirches Gabriel Fauré/André Messager' naiskooriga teose „Villerville'i kalameeste missa" („Messe des pêcheurs de Villerville") ühe solistina, ka siin on ta dirigendiks Michael Lessky. Ja mõni tund hiljem laulab ta Viini väga kuulsas St. Stephani toomkirikus Mozarti teose „Vesperae solennes de Confessore KV 339 solistina, dirigeerib Domkapellmeister Markus Landerer. 25. mai hommikul on Katrin Targo veel Augustinerkirches Mozarti „Kroonimismissa" solist (dirigent on Thomas Böttcher) ja 26. mail laulab ta taas „Viennissimo Show's" ooperi- ja operetiaariad, kontsert toimub seekord Viinist 30 kilomeetrit lõunas asuvas Kottingbrunnis.
- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 18 May 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 18. mail 2015
Mitme aasta järel toimub Eestis taaskord rahvusvaheline käsikellafestival kauni nimetusega „Kellahelin Põhjatähe all" – kahel päeval kontsertidega Tallinnas ja Pärnus.
Umbes sadakond muusikut, kes tulevad Ameerika Ühendriikidest, Puerto Ricost, Kanadast, Šveitsist, saabuvad Tallinna ja Pärnusse esinema koos ja kõrvuti meie käsikellaansamblitega. „Nad panevad nendel kontsertidel korraga helisema enam kui viissada käsikella," teatab uhkusega festivali üks Eesti-poolsetest peakorraldajatest, Tallinna ansambli Campanelli kunstiline juht Inna Lai.
Käsikellaansamblite ühiskavas löövad kaasa ka meie kaks koori, Campanelli kammerkoor ning Kiili kammerkoor.
Kontserdid toimuvad tasuta ning leiavad aset teisipäeval, 19. mail algusega kell 19 Tallinnas Niguliste kirikus ja kolmapäeval, 20. mail samuti algusega kell 19 Pärnu kontserdimajas. Kontsertidel juhatavad ettekantavaid palu ka ansamblite omad dirigendid.
Ühendorkestri palasid dirigeerib Debbie Rice, Campanellit ja nende noorteansamblit KellaRing ja Campanelli kammerkoori dirigeerib Inna Lai, juhatavad veel Karolina Sepp ja Tuuli Metsoja. Põnev esiettekanne tuleb Tallinna kontserdil, kus oma uue teose toob kuulajatele välja harfimängija, ansamblisti ja heliloojana tuntud Liis Viira. Pala on seekordse festivali tellimusteos ja kannab pealkirja „Niguliste kellad". Selle esitab Tallinna kontserdil Nigulistes ansambel Campanelli.
Et pidustuste „Kellahelin Põhjatähe all" näol on tegemist olulise rahvusvahelise sündmusega käsikellaansamblite kogu tegevuses, külastab festivali koos ameerika muusikutega ka maineka firma, USA-s resideeriva Malmarki kellatehase president. Nii Campanelli ansamblid kui ka meie käsikellaansambel Arsis kasutavad Malmarki tehase toodangut. Festivali Tallinna kontserdi salvestab ja annab hiljem eetrisse ka Klassikaraadio.
new nike football boots 2012 2017 - 002 - Nike Air Max 270 ESS Ανδρικά Παπούτσια Γκρι / Λευκό DM2462 | nike dunk destroyer pack for sale on youtube University Blue 555088 - 134 Release Eldership - floral nike dunks high top instagram - SBD- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 15 May 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 15. mail 2015
Norras Bergenis elaval ja töötaval Eesti organistil ja pedagoogil Ines Maidrel on ilmunud briti plaadifirma Toccata Classics märgi all uus CD, kus ta esitab meie muusikaklassiku Rudolf Tobiase kogutud oreliteosed.
Heliplaat "Rudolf Tobias. Complete Organ Works" tuli müügile läinud kuul. Eile, 14. mail esitles ta seda esmakordselt ka Eestis kahe tutvustuskontserdiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) Mederi saali orelil.
Pole huvituseta siin ära tuua kogu meie suurklassiku orelile kirjutatud looming. Ines Maidre interpretatsioonis kõlavad järgmised teosed: „Largo" („Eks teie tea"), „Väikesed koraalieelmängud", ciacona „Macht' Hoch Die Tür", Prelüüd ja fugett c-moll, prelüüd „Lobt Gott Ihr Christen Allzugleich", „Agnus Dei" (sopraniga), 12 koraalieelmängu, Prelüüd D-duur, Fuuga d-moll ning veel kaks Ines Maidre oreliseadet, „ Chorus mysticus" ja „Sanctus" Tobiase oratooriumist „Joonase lähetamine". Plaadil on kaastegev sopran Arete Teemets.
Muusika on salvestatud Tallinna Toomkirikus firma Ladegast-Sauer orelil. Varem on Ines Maidre avaldanud ka oreliplaadi Peeter Süda loomingust.
Esitlusõhtul kõneles organist meeleolukalt tehtust ja esitatavast muusikast, mängides Rudolf Tobiase loomingu kõrvale ka Johann Sebastian Bachi, kes väga tugevasti mõjutas ka meie klassiku loomingut. Tobiaselt olid ettekandel „Largo", koraaliprelüüd „Sollt' ich meinem Gott nicht singen", Arete Teemetsa soleerimisel „Agnus Dei", ööpala „Nun ruhen alle Wälder" ja Fuuga d-moll. Kontsert lõpetati aga Kuldar Singi muljetavaldava ja mastaapse teosega „Ave Maria", kus Arete Teemetsa ja Ines Maidrega koos astus üles ka GAG segakoor.
Esitlusüritust toetas oma sõnaga ka GAG direktor Hendrik Agur ning nii tema kui Ines Maidre sõnavõtust selgus tore fakt, et ka Rudolf Tobias on olnud Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane – seda enam sobis esitlus nüüd selle kooli seinte vahele.
Briti plaadifirma Toccata Classics on asutanud 2005. aastal muusikaajakirjanik Martin Anderson, tutvustamaks vähem tuntud heliloojaid kogu Euroopast ja kaugemaltki. Eriline huvi on saatnud teda Ida-Euroopa, Balti riikide ja Eesti muusika vastu, mis läänes on teenimatult vähe tuntud. Mitmel puhul eesti muusika ja muusikutega tuttav ning sellest kirjutanud Anderson on Toccata Classicsi firmamärgi all välja andnud enne nüüdset Rudolf Tobiast ka Heino Elleri, Ester Mägi, Veljo Tormise ja Peeter Süda loomingut loomulikuna meie interpreetide ettekandes.
JmksportShops , Chaussures, sacs et vêtements , Livraison Gratuite | スニーカー発売日 抽選情報 ニュースを掲載！ナイキ ジョーダン ダンク シュプリーム SUPREME 等のファッション情報を配信！ - 2022年 発売予定！sacai x NIKE CORTEZ (サカイ ナイキ コルテッツ) , nike janoski floral noir dress for women - JofemarShops- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 18 May 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 18. mail 2015
Maestro Neeme Järvi seisab taas oma Šveitsi Romaani orkestri ees teisipäeva, 19. mai õhtul. See kontsertõhtu pühendatakse Genfi linna ja kantoni suurele tähtpäevale, Šveitsi konföderatsiooniga ühinemise 200. aastapäevale.
Eriti 20. sajandi esipoolel kogu Euroopa muusikaelus tähtsal kohal olnud Šveitsi Romaani orkester (Orchestre de la Suisse Romande, OSR) resideerib Genfis, tema kodusaaliks on kuulus Victoria Hall ja Eesti maestro tegutseb siin praegu kunstilise juhi ja peadirigendina.
Prantsuskeelse Šveitsi esinduskollektiivi Šveitsi Romaani orkestri asutas Genfis 1918. aastal sealne nimekas dirigent Ernest Ansermet, kes oli selle ees 1967. aastani. Hiljem on orkestri peadirigendina pikemalt töötanud ka niisugused kuulsad maestrod nagu Wolfgang Sawallisch ja Armin Jordan. Ansermet' ajal tegi orkester tihedat koostööd heliloojate Igor Stravinski, Maurice Raveli, Frank Martiniga, tuues välja mitmeid maaailmaesiettekandeid, suunates ühtlasi ka kogu Euroopa selle sajandipoole orkestrimuusika arengut.
Ka Neeme Järvi ise oli enne peadirigendiks saamist orkestriga varem tihedat koostööd teinud, eriti palaadistamistel – näiteks Stravinskist plaadistas ta aastail 1993 ja 1994 kahes seerias kokku ligi paarkümmend olulist ja suuremavormilist oopust, mis ilmusid 1993. ja 1995. aastail Londoni firma Chandos plaadimärgi all ning pärast veel kordusväljaannetena samast 2002. aastal. Genfis salvestatud teosed kanti samal ajal ju ka kontsertkorras enamjaolt ette. Stravinski ise elas aga Genfi järvede kaldail aastatel 1914 kuni 1920, maailmasõjast pisut eemal, kirjutades siin mitu oma tähtsamat teost.
Mäletan, et kui 1995. aasta suvel tegime suurt intervjuude sarja Neeme Järviga Göteborgis raamatu „Maestro" jaoks, meenutas dirigent suure vaimustusega neid Genfis tehtud plaadistamisseansse, innustunud tööd selle orkestriga ning veel Genfi kaunist loodust. Praegu elab oma perega Genfis ka Järvi flöödikunstnikust tütar Maarika Järvi.
19. mai kavasse Victoria Hall'i on Neeme Järvi valinud järgmised teosed: Gioachino Rossini avamäng ooperile „Wilhelm Tell", sest see ooper ongi pühendatud Šveitsi vabadusvõitluse legendaarsele kangelasele, siis Frank Martini Kontsert seitsmele puhkpillile, timpanitele, löök- ja keelpillidele, Igor Stravinski „Divertimento" (süit balletimuusikast „Haldja suudlus"), ning lõpetuseks Maurice Raveli kuulus „Bolero". Kontserdi afišil on Neeme Järvi kõrval kenasti eksponeeritud ka kõigi solistide-pillimängijate nimed. Kontserdisündmusest Genfis teeb ülekande kell 20 Arte TV. Kava korratakse tavapäraselt 21. mail Lausanne'is ning Neeme Järvil on orkestriga Genfis veel muudetud kavaga kontsert 22. mail, kus Raveli ja Martini teoste kõrval mängitakse Ludwig van Beethoveni Sümfooniat nr 8.
تسوق ماست اند هاربر السعودية أونلاين مع تخفيضات 25 - charles barkley nike shoes for sale cheap jordan , نمشي - 75% | nike air pegasus 29 mens 4e online - Nike M2K Tekno Shoes Άσπρα AO3108 - 100- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 14 May 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 11. mail 2015
Traditsiooniline Eesti Meestelaulu Seltsi poolt korraldatud emadepäeva kontsert 10. mai keskpäeval Estonia kontserdisaalis tehti peamiselt noorte tegijate jõududega ning ootuspärasest huvitavamate seadete ja repertuaariga.
Teatavasti pole lihtne niisugust traditsioonilise sildiga kava kokku panna, et see mõjuks värske ja kaasakiskuvana kogu saalis viibinud kirju publiku jaoks. Seekordse tähtpäevakontserdi noorel kunstilisel juhil Kuldar Schütsil see aga õnnestus ning pakkus mitmes mõttes elamust.
Vanemat generatsiooni esindas kontserdil vaid Inseneride Meeskoor Ants Üleoja käe all, ülejäänus olid kõik tegijad noored (mitmed neist Üleoja õpilased) – Kalamaja segakoor Tallinnast, üle-eestiline poistekoor Kalev ning Tallinna Nõmme Muusikakooli õpilaste sümfooniaorkester ja solistid. Noored esinesid, juhtisid ja juhatasid, lubades kavasse ka noortepärast repertuaari, aga mitte ainult – huvitavalt ja maitsekalt olid seatud ja pakutud ka juba vanavanaemade aegsed tuttavad lood-laulud. Seadeid olid teinud mitmed, ka Pärt Uusberg („Oh minu ellad"), peamiselt aga Riivo Jõgi ja Kuldar Schüts, kes ka ise palu dirigeerisid. Õpilaste orkester oli täiesti tasemel.
Pidukavas oli toredaid vastandamisi-kõrvutamisi, aga kõik mõjus loomulikuna, oli huviga jälgitav ja toimis sujuvalt, nagu ka Ott Kartau vahetekstid. Omamoodi sümboolne ja õigustatud oli kavas näiteks niisugunegi kontrast, kus Raimond Valgre kevadlaulu ja eesti rahvaliku mängulaulu „Laevamäng" vahel oli ootamatult ameeriklase Alan Silvestri muusikateema filmist „Forrest Gump" 1994. aastast, orkestrilt Riivo Jõgi juhatusel. Väga tugeva mulje jätnud numbrina mõjus „Laevamäng" ka ise populaarselt pärimusmuusikute duolt Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu nende endi seades koos meeskooriga. Ringmängulaul „Siidilipp ja hõbepurjed" ning „Oh minu ellad..." kõrvuti Alo Mattiiseni looga, Piret Laikre „Mu ema", Eeva Talsi „Maailm heliseb" ja džässiklassik Horre Zeiger...
Kuldar Schütsi omad koorid on ju nii poistekoor Kalev kui ka väga tubli Kalamaja segakoor, aga huvitav on seegi seik, et sel kontserdil ülesastunud tema, pianist Aare Külama ja Mikk Dede on lauljatena kuulsa varajase ja nüüdismuusika ansambli Vox Clamantis koosseisus, ja selle kuu algul oli neil uhke reis Jaapanis. Kuldar Schüts juhatas ka poistekoore viimasel üldlaulupeol.
Meenutades kava, mõtlesin mitmeid palu kuulates, et saalis istus ju ka uuema rahvalaulu uurijana tuntud teaduste doktor proua Ingrid Rüütel, kel oli kindlasti äratundmisrõõmu noorte meeste seadete üle sümfooniaorkestriga(!) nendest lugudest – tänulik materjal ettekandmiseks ka professionaalsemal tasemel. Ja tegijad ise on ju juurtega Põlvast, Türilt, Kuressaarest, Raplast ja mujaltki, nagu lauludki üle Eesti levinud.
Traditsiooniliselt olid pidukavas kontserdinumbrite vahel Vabariigi Presidendi ning Eesti Naisliidu tervituskõned. Viimasest tuli aasta ema väljakuulutamisel veel lisa pidulikule muusikapoolele – „Aasta emaks" oli seekord valitud Keila ja Tabasalu muusikakoolide teenekas klaveriõpetaja ja kontsertmeister, kaheksa muusikaga tegeleva lapse ema Eva Teppo. Allakirjutanul oli rõõmustav siin taas näha ka 24-aastast kena sihvakat noormeest Jakob Teppot, kes alles äsja astus üles muusikaakadeemia tudengite pühenduskontserdil Veljo Tormise ja Arvo Pärdi juubelite puhul Ka Bo Chani klaverisaatjana mõlema helilooja ettekannetel.
Lõputervitusega esines Eesti Meestelaulu Seltsi president Arvi Karotam, kes veelgi põgusalt valgustas huvitavalt seltsi olemust ja tegevust ning tänas kõiki seekord õnnestunud esinejaid ja abilisi. ETV otseülekanne viis kontserdi väga paljudesse kodudesse ja selle videosalvestus on praegugi järelvaadatav.
nike flex contact boys shoes gray - Nike Air Force 1 Shadow Cashmere/Pale Coral - Pure Violet CI0919 - 700 | 106 - Nike WMNS Air Force 1 Shadow "Pastel" - LacollesurloupShops - nike dunks brown white black friday images , CI0919
