- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 04 March 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 3. märtsil 2015
Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali ehk PromFesti tänavuseks ooperilavastuseks on Giuseppe Verdi „Aida". Uuslavastus tehakse teoks seekord koostöös teatriga Vanemuine.
PromFest toimub nüüd juba seitsmendat korda, leides aset iga paarituarvulise aasta varasuvel. Teater Vanemuine saab endale esietenduse oma väikeses majas 19. mai päeval publikuga läbimängimise ning 20. mai õhtul pärisesietendusega. 22. mai õhtul toimub „Aida" etendus Pärnus Endla teatri saalis ning 12. augustil Birgitta festivali programmis Tallinnas.
Tallinnas Kochi kohvitoas tutvustas festivalimeeskond 2. märtsil koos solistidega uut „Aida" lavastust. Sõna võtsid Erki Pehk, Toomas Kuter ja Madis Nurms, aariaid ooperist esitasid tulevased peaosalised, dramaatiline sopran Jomante Šležaite Leedust ning heroiline tenor Eduard Martõnjuk Valgevenest. "Aida" saab suurepärased solistid!
Giuseppe Verdi ooperi „Aida" muusikaline juht on festivali kunstiline juht, dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask ja valguskunstnik Margus Vaigur. Peaosades astuvad üles Pärnus korraldatava Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid – Jomante Šležaite (Leedu) Aida osas, Anželina Švatška (Ukraina) Amnerise rollis ning Eduard Martõnjuk (Valgevene) Radamesina. Amonasrot laulab Laimonas Pautienius (Leedu), Ramfise osa Romans Polisadovs (Läti), Egiptuse kuningas on Märt Jakobson ning Sõnumitoojad Reigo Tamm või Rasmus Kull. Erki Pehki käe all mängib Vanemuise sümfooniaorkester, laulavad teatri ooperikoor ning Tartu noortekoor.
Alates järgmisest hooajast jääb PromFesti „Aida" ka Vanemuise püsirepertuaari.
Festivali esitlusel 2. märtsil tutvustas Madis Nurms, kes kunstnikuna on nüüd ka etenduse lavastaja, oma põnevaid ja uudseid visioone „Aida" uuslavastusest, olles materjalisse juba väga põhjalikult süvenenud. Tasub oodata, ja maikuul tulemust vaatama minna.
„Meie „Aida" saab olema harjumuspärastest erinev. Seal ei näe maalitud püramiide ega pruuniks võõbatud orjapoisse. Oma lavastusega kompame me suure poliitilise vaatemängu piire, mis haaravad rahvuseid sõjakeerisesse, muutes sadade inimeste saatust. Lõppsõna jääb Egiptuse printsess Amnerisele, kes lausub publikule, lavalolijatele, aga ennekõike iseendale: „Rahu!" See on üleskutse, mis omandab meid ümbritsevas praeguses heitlikus maailmas väga sügava tähenduse," ütleb Madis Nurms.
Women's shoes - adidas hermosa mesh backpack purple and blue color , GiftofvisionShops - Fitness - adidas nite jogger kids - Sports shoes | Nike Air Jordan 1 "Black/Pink" Release Date , IicfShops , maroon and silver nike shox women outlet- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 28 February 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 28. veebruaril 2015
Berliini Koomilise Ooperi esimese kapellmeistri Kristiina Poska esinemisplaanis on sellel lühikesel kuul dirigeerida koguni 11 ooperietendust, Berliinis, Viinis ja Klagenfurtis ning Stockholmis.
Ainsa operetietenduse dirigeeris Kristiina Poska koduteatris Berliinis 1. veebruaril, kui laval oli Jacques Offenbachi „Ilus Helena".
Juba 3. veebruaril jätkas Kristiina Gaetano Donizetti koomilise ooperi „Viva la Mamma" etendustega Viini Volksoper'is, mis oli ta muusikajuhi debüüdiks jaanuarikuul selles mainekas teatris. Ooperi oli lavastanud kuulus tenor Rolando Villazón, ka talle oli see debüüt lavastajana. Donizetti etendused toimusid Viinis meie dirigendi käe all samuti 5., 8. ja 15. veebruaril.
Austrias jätkas Kristiina Poska veel 7. veebruaril, juhatades Wolfgang Amadeus Mozarti „Võluflööti" Klagenfurti teatris.
Siis olid Poskal 10., 13. ja 16. veebruaril Mozarti „Võluflöödiga" külalisetendused Stockholmi Kuninglikus Ooperis.
Veebruari lõpus on dirigent taas oma koduteatris Berliinis, kui mängukavas on „Võluflööt", 20. veebruari etendusel oli tal isegi üks külalissolist Eestist, kui Sarastro ja Kõneleja rollis astus üles viimasel ajal Soome Rahvusooperis laulnud bass Koit Soasepp. Kristiina Poskal oli au viibida ka Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul 24. veebruaril Jõhvis.
Veebruarikuu lõpetab dirigent „Võluflöödi" õhtuga 28. veebruaril koduses Berliini Koomilises Ooperis.
new nike football boots 2012 2017 - 002 - Nike Air Max 270 ESS Ανδρικά Παπούτσια Γκρι / Λευκό DM2462 | Converse Earthy Tones Unevenness Chuck Taylor All Star - 572547C- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 26 February 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 25. veebruaril 2015
Meie hulgast on lahkunud helilooja Gennadi Taniel. Sündinud ERSO viiuldaja Rudolf Tanieli perre, pani isa ta juba 7-aastaselt õppima klaverit tolleaegse silmapaistva pedagoogi Karl Sillakivi juurde. Nooruki muusikahuvi ja -harrastused olid väga mitmekülgsed: ta oli võimekas pillimees juba teismelisena, mängides saksofoni Tallinna Tuletõrjeühingu estraadiorkestris 1955. aastast Rein Ploomi juhatusel. Tallinna Muusikakooli lõpetas ta 1960 fagoti erialal, jätkas konservatooriumis kompositsiooniklassis Villem Kapi ja Eugen Kapi käe all.
Muusikakooli ajal võttis Uno Naissoo Gennadi Tanieli kui andeka saksofonisti kooli eksperimentaalansamblisse, ta mängis veel kuulsas bigbändis Mickeys, ansamblites Elektron, Eksprompt 5, restorani- jt ansambleis, kellele ka ise muusikat kirjutas. Praktilise muusikuna tegutses Taniel paljudes ametites, juhatas Filharmoonia estraadiorkestrit, oli helirežissöör, toimetaja, pedagoog, Heliloojate Maja direktor jm. Hea pillimehena olid tal lähedased sidemed interpreetidega.
Laiem avalikkus teab Gennadi Tanieli rohkem levilaulude autorina (neid on enam kui 400), tuntumad „Koduküla, kodumaa", „Laul verelilledest", „Võta üles see laul", „Sind otsides" jmt. Tema laule on esitanud me populaarsemad lauljad Heli Läätsest kuni Jaak Joala ja Tõnis Mägini. Tekstidena on Taniel kasutanud peamiselt Eesti luulet (Hando Runnel, Juhan Smuul, Arvi Siig, Juhan Viiding, Ave Alavainu jmt). Ta kirjutas ka suuremaid vorme – noorteooper „Kivine pisar", rockooper „Valus valgus", muusikadraama „Haapsalu legend", lavastused Viru varieteele jt. Tema lood said sageli preemiaid loominguvõistlustel (soolo-, koori- ja levilaulude eest enam kui 50 auhinda!). Laulud on ilmunud kogumikes ning salves Eesti Raadios.
Harukordselt viljakana suutis Gennadi Taniel end sisukalt jagada n-ö kergema kui klassikalise poole vahel, katsetades edukalt ja huvitavalt erinevate koosseisudega nii siin kui seal.
Gennadi Tanieli loomingu klassikapool on sama rikkalik ja tähelepanu köitev, siia kuulub ka rida vokaalsümfoonilisi teoseid (oratoorium, 6 kantaati jms), samas meie esimene kandlekontsert (neid kontserte on kolm), viiulikontsert, flöödi- ja viiulikontsert, kitarrikontsert, kontsertteosed klaverile orkestriga, aga ka 4 puhkpillikvintetti, 3 keelpillikvartetti, 5 klaverisonaati jt; ta vokaaltsüklid on äratanud tähelepanu, neid on laulnud Urve Tauts, Teo Maiste, Tõnu Bachmann jt, koorimuusikat on esitanud RAM jt koorid. Kui Estonias tuli lavale „Kameeliadaam", oli selle balleti muusika seadnud ja orkestreerinud F. Liszti loomingust Gennadi Taniel. Siintoodu on vaid väike osa tema suuremahulisest ja kandvast loomingust. Taniel kuulus Heliloojate Liidu liikmete hulka alates 1977. aastast.
Oleme kaotanud sõbraliku, elurõõmsa ja abivalmis hea kolleegi, kaasteelise ja muusikalooja.
Gennadi Tanieli ärasaatmine toimub Tallinna Metsakalmistu kabelis reedel, 27. veebruaril kell 12.
nike court royale mens white hair style chart , Botas Beige | IetpShops , nike air max size 7.5 agitate tires for sale Leopard , nike air pegasus womens purple shoes black gold , 4011496719 , Where To Buy- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 27 February 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 27. veebruaril 2015
Katrin Targo ja tema klaveripartner Ekaterina Nokkert jõudsid konkursi „Franz Schubert und die Musik der Moderne" duode kategoorias (Lied) Austrias Grazis 57 duoansambli hulgas kolmandasse, finaalvooru 12 parema hulka.
Lõppvoorus oli tema kava järgmine, ja videosalvestuse põhjal hinnates väga hästi ette kantud: Wolfgang Rihmi „An Zimmern" (tsüklist „3 Hölderlin Gedichte"), Franz Schuberti „Gretchen am Spinnrade" ja „Auflösung" ning Samuel Barberi tsükkel „Hermit Songs" op. 29 (1953): „ St. Patrick's Purgatory", „The Heavenly Banquet", „Promiscuity", „The Monk and His Cat", „Praises of God", „The Desire for Hermitage".
Edastame kõigi finaalvoorus 10. veebruaril osalenute nimed:
Kai Kluge (tenor) ja Melania Kluge (klaver), (Saksamaa)
Milan Siljanov (bass-bariton, Šveits), Nino Chokhonelidze (klaver, Gruusia)
Martin Summer (bass) ja Tobias Neubauer (klaver), (Austria)
Marion Grange (sopran) ja Ambroise De Rancourt (klaver), (Prantsusmaa)
Rabea Kramp (sopran, Saksamaa), Mihaly Zeke (klaver, Suurbritannia)
Melanie Schlerf (mezzo/alt) ja Roland Hagemann (klaver), (Saksamaa)
Kimberley Boettger-Soller (mezzo/alt, Saksamaa), Melissa Gore
(klaver, Suurbritannia/Jaapan) – 1. koht
Katrin Targo (sopran, Eesti), Ekaterina Nokkert (klaver, Austria)
Pia Salome Bohnert (Saksamaa), Linda Leine (klaver, Läti) – 3. koht
Andreas Beinhauer (Saksamaa), Anna Graczykowska (klaver, Poola) – 2. koht
Xiao Feng Cai (bassbariton) ja Weijie Feng (klaver), (Hiina)
Suzanne Fischer (sopran, Suurbritannia), Jonathan Ware (klaver, USA).
Rõõmustavalt viibib Katrin Targo veebruari kahel nädalal ka sünnimaal, astudes siin üles kokku neljal kontserdil Pille Lille Muusikute Fondi kutsel.
16. veebruaril oli paljudel esmakordne võimalus teda kuulata Franz Schuberti ja Richard Straussi lauludega Tallinnas Hopneri majas Ralf Taali klaverisaatel, 18. veebruaril astuti üles Tallinnas Saksa gümnaasiumis, 20. veebruaril võttis Pärnu publik teda kenasti vastu oma raekojas.
Oma viimase seekordse esinemise teeb Katrin Targo Maria Bachmanni klaverisaatel „Lossimuusika" sarjas sellel nädalalõpul, pühapäeval, 1. märtsil kell 17 Kadrioru kunstimuuseumis.
Ka siin teeb ta huvitava kava, lauldes kuulsaid Viini klassikuid Schubertit ja Mozartit, siia vahele aga ka Alban Bergi 20. sajandi algusaastail sündinud „Seitset varajast laulu" .
Lähemalt näeb Kadrioru kava välja niisugune:
Franz Schuberti laulud „Muusikale", „Järve ääres", „Laul vee peal laulmiseks", „Ganymedes" (J. W. Goethe sõnadel) ja „Greteke voki ääres". Seejärel esitatakse kaks Wolfgang Amadeus Mozarti ooperiaariat: Pamina aaria „Võluflöödist" ja Fiordiligi aaria ooperist „Così fan tutte". Siis on ettekandel kõik seitse osa Alban Bergi tsüklist: „Öö", „Pilliroo laul", „Ööbik", „Unes kroonitud" (R. M. Rilke tekst), „Toas", „Ood armastusele" ja „Suvepäevad". Kava lõpetab Mozarti kuulus kontsertlik-virtuoosne motett kolmes osas „Exsultate, jubilate".
Esinejatest:
Katrin Targo sai lauljadiplomi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2007. a, jätkas õpinguid Viini Muusika- ja Esituskunstide ülikoolis, lõpetades ka seal magistrina 2012. aastal. Ta on esinenud paljudes duokavades, koos orkestrite ja ansamblitega vokaalvormide ning ooperi- ja operetinumbrite solistina Viinis ja kaugemalgi, ka Estonia teatris Händeli „Julius Caesaris" Kleopatra osas. Katrin on helilooja ja koorijuhi Alfred Karindi lapselapselaps, tema isa Erkki Targo on laulja ja ema Juta Targo (s. Erik) klaveriõpetaja.
Maria Bachmann jätkas meie muusikaakadeemia järel pianistiõpinguid Grazi Muusika- ja Esituskunstide ülikoolis, sai magistrikraadi, täiendas end Londonis, siis Viini muusikaülikoolis saateklassi erialal, õppides nüüd samas dirigeerimist. Ta esineb pianistina, klaverisaatjana ning kammeransambleis ja juba ka dirigendina, tegutseb pedagoogina. Maria isa Tõnu Bachmann on olnud kontserdi- ja ooperilaulja ning laulupedagoog, ema Õiela Bachmann (s. Verrev) laulja ja laulupedagoog.
SneakersbeShops® , Shop Online For Luxury, High-End Fashion, Expensive & Authentic Designer Brands | nike mercurial touch elite survey list philippines- Details
- Written by Priit Kuusk
- Published: 23 February 2015
Priit Kuusk, ERP uudised 24. veebruaril 2015
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester esinevad Tõnu Kaljuste juhatusel ka tänavusel Ameerika Koorijuhtide Assotsiatsiooni (ACDA) konverentsil, mis toimub Salt Lake Citys, publikuks ameerika koorijuhid ja -pedagoogid üle kogu maa.
26. veebruaril antakse konverentsil osalejatele Salt Lake Citys kaks kontserti, mille kavasse on Tõnu Kaljuste valinud eri kooristiilide näidetena Arvo Pärdi teose „Aadama itk", Brett Deani „Carlo" ja Lepo Sumera „Concerto per voci e strumenti" (3. osa). Kell 11.15 toimub esimene kontsert Abravanel Hall'is ja kell 14 sama kavaga Salt Lake Tabernacle'is.
ACDA konverents on Ameerika Ühendriikide üks olulisemaid koorimuusika sündmusi, kuhu on kutsutud osalema ja end tutvustama parimaid koore üle maailma. Eesti muusikud on sellel, sh Veljo Tormise muusikaga, ka varem üles astunud.
Lisaks esinemistele ACDA konverentsil annab Eesti Filharmoonia Kammerkoor kolm a cappella kontserti, millest kaks esimest toimuvad Colorado osariigis, 27. veebruaril Denveri Püha Johannese katedraalis, 28. veebruaril Beaver Creekis Vilar Performing Arts Center's ning kolmas 2. märtsil Washingtonis. Viimane kontsert toimub Washingtonis National City Christian Church'is rahvusvahelises koorisarjas „Serenade! Classical Movements".
Koori kontsertidega tähistatakse Arvo Pärdi 80. ja Veljo Tormise 85. sünnipäeva. Kavasse on lisatud ka Jean Sibeliuse „Rakastava", et märkida soome suure meistri 150. sünniaastapäeva. A cappella kontserte korraldab agentuur Opus 3 Artists.
Toome siin ära a cappella kontsertide Tõnu Kaljuste poolt koostatud ning juhatatava huvitava ja ülevaatliku kava. Õhtu esipooles on seitse teost Arvo Pärdilt: „Solfeggio",
„The Woman with Alabaster Box", „The Deer's Cry", „Virgencita", „Tribute to Caesar", „Dopo la vittoria" ja „Alleluia-Tropus". Pärast vaheaega lauldakse Veljo Tormist, aga kolmanda pala järel on pandud vahepeale Sibelius. Tormiselt on ettekandel järgmised teosed: „Pärismaalase lauluke", „Jaani hobu" ja „Jaanilaul" (mõlemad tsüklist „Jaanilaulud"), „Sinikka laul", „Vägisi mehele" (tsüklist „Vepsa rajad") ning lõpetuseks kuulus kooristseen „Raua needmine".
