Sirje Vihma-Normet, ajaleht Eesti Elu (Kanada)

Soome uue muusika ansambel TampereRaw kinkis juubilarist heliloojale René Eesperele terve kammerkava, mis esitati 3. mail EMTA kontserdisarjas „Jubilate!". Eespere avalik juubelikontsert toimus 14. detsembril Mustpeade Maja Valges saalis, kus mängiti helilooja orkestriloomingut.

Kammerkavasid esitati veel ka septembri lõpul Soomes, Helsingis, Tamperes ja Lahtis, pärast ka Moskvas ja Peterburis, kus esinesid eesti muusikud.

Laiem publik tunneb René Eesperet eelkõige kui kooriheliloojat. Tema laulu „Ärkamise aeg" laulsid ka väliseesti koorid Roman Toi käe all juba varsti pärast loo valmimist 1983. aastal. Sellest prohvetlikust laulust sai kohe meie laulupidude tähtlugu ja laulva revolutsiooni aegsete öiste laulupidude kuulsaim lugu Alo Mattiiseni laulude kõrval. Öiste laulupidude aegu dirigeeris laulu Eespere koolikaaslane Tõnu Kaljuste, kes hiljuti samuti oma juubelit tähistas. Kui Eesperele lisada veel Andres Mustoneni, Rein Rannapi, Paul Mägi, Madis Kolgi ja Urmas Vulbi (tema on aasta noorem) nimed – siis nii vägevat tuumikut ei oska teistest Muusikakeskkoolist sirgunud kursustest nimetadagi.

Nimetatud muusikute 60nda aasta juubeleid tähistavad kontserdid olid selle hooaja eesti muusikaelu tähtsündmusteks. Kontserdisaalid olid puupüsti täis, sest nende muusikute tegevus on olnud kaugelt laiema kaarega kui tavapärastel akadeemilistel muusikutel. Meenutagem vaid Rannapi improvisatsiooniõhtuid ja põnevaid Bachi-tõlgendusi ning Rannapi eestvedamisel sündinud legendaarseid ansambleid Ruja ja Hõim. Mustonenile ja Hortus Musicusele kirjutas muusikat Arvo Pärt, mida Mustoneni käe all mängiti parimates kontserdisaalides üle N. Liidu. Seda kuni aastani 1980, mil Pärt emigreerus ja tema nimi kustutati ametlikest annaalidest. Paul Mägi alustas oma karjääri Moskva konservatooriumi aspirandina legendaarse dirigendi Gennadi Roždestvenski õpilasena tema orkestrit dirigeerides. Nende klassikaaslane Madis Kolk, kes lõpetas hiilgavalt Moskva konservatooriumi klaveri erialal, on meie esindusfestivali NYYD kunstiline juht ja üks meie paremaid muusikast kirjutajaid üldse. Unustamatud on Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori Tormise-õhtud. Kaljuste viimase aja tegemistest rääkimata, mis hiljuti päädisid ju Grammy auhinnaga.

Nautides René Eespere detailideni viimistletud heakõlalist kammermuusikat, mõtisklesin ka teemal „väliseestlus". Mõtted viis sinna vioolamängija Heili Hannikainen, kes mängib samuti ansamblis TampereRaw. Heili on Eesperede muusikutedünastia ilmselt noorim liige (René vend Tarmo ja tema lapsed on samuti väljapaistvad muusikud). Kuna Soome akadeemilise muusika tase on väga kõrge, siis pole seal läbilöömine sugugi kerge. Mind isiklikult rõõmustab väga, et Eesti-Soome kultuurisild toimib siiani ja nüüd nii väljapaistval tasemel. Ja seda mitte ainult kirjanduse ja poliitika, vaid ka muusika vallas. Seda muusikasilda aitab leegitsevana hoida ka Sibeliuse konkursi võitja Olari Elts, kes on praegu Helsingi Linnaorkestri peakülalisdirigent ja kelle kontserdiprogrammides kõlab ka eesti muusika.

René Eespere juubelikontsert lõppes vokaaltsükliga „Rõõmu ja kurbuse laulud", millele on ladinakeelse teksti (sic!) kirjutanud Anne Lill. Mustpeade Majas esitas laulutsükli särav sopran, helilooja tütar Aurelia Eespere, keda saatis Tallinna Kammerorkester Paul Mägi juhatusel. Nüüd kõlas sama tsükkel klaveri saatel (pianist Ville Hautakangas). Sopran Mia Huhta näitas Soome laulukultuuri kõrget klassi ja publik kinnitas oma poolehoidu armastatud maestrole ja ta loomingule tormilise aplausiga. Mõtiskleva loo võib kokku võtta Anne Lille enda sõnadega: „Aastates mees peatub kindluse juures ja vaatab pikalt vastilmunud valgust...".

Toimetas Priit Kuusk

991 - CN9671 - Blauw - Nike Air Max 1 By You Custom herenschoen - nike air max lays blue cheese commercial actor | Latest Releases , IetpShops - Women's Nike Air Jordan 1 trainers - ken griffey nike swingman shoes sale 2017