Priit Kuusk, ERP uudised 29. novembril 2014

Eesti muusikutest võib Euroopa ja kaugemalgi lavadel kõige enam näha-kuulda meie dirigente ja lauljaid. Ka november pole selle suhtes erand – vaatame nende esinemisi kuu viimasel kümnendil.

Uppsala Kammerorkester tõi peadirigent Paul Mägi juhatusel 20. novembril publiku ette uue kava, kus kõlas avaloona René Eespere keelpilliteos „Respectus". Uppsala uues esinduslikus kontserdi- ja kongressihoones kõlasid veel Robert Schumanni Viiulikontsert a-moll (solist Ulf Wallin) ja Wilhelm Stenhammari II sümfoonia.

Bonni Ooperi peadirigent Hendrik Vestmann juhatas 21. novembril külalisena Berliini Koomilises Ooperis teatri praegu kõige populaarsemat lavastust, teatrijuhi Barrie Kosky ideedega ja tema osalusel lavastatud Wolfgang Amadeus Mozarti „Võluflööti". Koduteatris Bonnis on Vestmannil Giacomo Puccini „Tosca" ja Ludwig van Beethoveni „Fidelio" etendused.

Samal päeval tegi debüüdi Frankfurti Raadio Sümfooniaorkestri ees Kristiina Poska, kontserdiga Hesseni Raadio saalis, kavas Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia" 2. süit ja II viiulikontsert (solist Michael Barenboim) ning Jean Sibeliuse Viies sümfoonia.

21. ja 23. novembril olid Neeme Järvil olulised kontserdid Haagis Dr Anton Philipszaalis Residentie Orkest'i 110. aastapäeva puhul. Järvi on orkestri emeriitpeadirigent. Suursündmusena olid avalikkuse erilise tähelepanu all 21. XI kontserdi aukülalisteks tulnud Hollandi kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Máxima. Kavas Hendrik Andriesseni „Ricercare", Antonín Dvořáki Tšellokontsert h-moll, solistiks Truls Mørk Norrast, Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 5.

Kristjan Järvi dirigeeris 22. ja 23. novembril MDR Leipzigi Raadio Sümfooniaorkestrit Dresdeni Frauenkirches ja Leipzigi Gewandhausis: Sergei Rahmaninovi „Surnute saar", Modest Mussorgski „Surma laulud ja tantsud" (sol. Sergei Leiferkus) ja meie jaoks sündmusena Erkki-Sven Tüüri „Requiem", kaastegev MDR Rundfunkchor.

Kristiina Poskal on etendused koduteatris Berliini Koomilises Ooperis: Leonard Bernsteini muusikaliga „West Side Story" 22. ja 29. novembril, Jacques Offenbachi operetiga „Ilus Helena" 23. XI, Marius Felix Lange ooperi „Canterville'i lossi vaim" esietenduse järel oli viimane õhtu sellest veel 28. novembril (kolm etendust ka detsembris).

Paavo Järvi esines 25. novembril oma Deutsche Kammerphilharmonie Bremen'i ees külaliskontserdiga Kölni Filharmoonia suures saalis, kavas olid Beethoveni I sümfoonia, Richard Straussi Duo Concertino (solistid Matthew Hunt, Higinio Arrué Fortea) ja Johannes Brahmsi IV sümfoonia.

Neeme Järvi kontserdid Šveitsi-Romaani orkestriga Genfi Victoria Hallis ja Lausanne'is Palais de Beaulieu's: 26. novembril Genfis Joseph Haydni Sümfoonia nr 85 („Kuninganna"), Alma Mahleri Orkestrilaulud (solist Lilli Paasikivi) ja R. Straussi „Symphonia domestica", 28. XI samas Haydni Sümfoonia nr 84, Weberi Klarnetikontsert nr 1 (sol. Martin Fröst) ning Straussi „Symphonia domestica"; 27. XI kõlas Lausanne'is kava, mida esitati Genfis 26. XI.

Tõnu Kaljuste dirigeeris 27. novembril Rootsis Malmö Ooperi orkestrit ja koori, kavas John Adamsi koorid ooperist „Klinghofferi surm", Arnold Schönbergi kooripoeem „Friede auf Erden" („Rahu Maa peal") ja Mozarti „Requiem" KV 626.

Risto Joost juhatas 27. novembril kontserti Vaasa Linnaorkestriga Vaasa linnahallisViljo ja Maire Vuorio Fondi korraldusel, kavas avamäng Georg Friedrich Händeli ooperile „Armida", Felix Mendelssohni Viiulikontsert e-moll (solist Sergei Malov) ning Mozarti Sümfoonia nr 40 g-moll.

Olari Elts seisis Helsingi Linnaorkestri ees Musiikkitalos 28. novembril, ettekandel Brahmsi „Akadeemiline piduavamäng", Detlev Glanerti „Neli prelüüdi ja tõsist laulu" (Brahmsi „Vier ernste Gesänge" põhjal, solist Michael Nagy) ja Brahmsi/ R. Holloway Sümfoonia f-moll.

Meie dirigendid võivad järgmisel kuul olla veel kuulsamate orkestrite ees ja mainekamates saalides, kus mitmel puhul praegugi oldi. Kui võtta novembrikuu algusest, olid Eesti dirigentidel kontserdid järgmistes paikades: Hiina linnad Shanghai, Wuhan ja Chongqing, Berliin, Bonn, Toronto, Porto, Sarasota, Bukarest, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Helsingi, Leicester, London, Uppsala, Frankfurt, Haag, Dresden, Leipzig, Köln, Genf, Lausanne, Malmö ja Vaasa.

Nüüd põgus pilk ka lauljatele

Pärast esietendust 15. novembril teeb Ain Anger kaasa Viini Riigiooperis Modest Mussorgski „Hovanštšina" uuslavastuses, mille on teinud Lev Dodin, dirigeerib Semjon Bychkov. Anger laulab Dosifei osas, Ivan Hovanski ja Andrei Hovanski osa täitjad on samuti väga nimekad – Ferruccio Furlanetto ja Christopher Ventris, Marfana on laval Jelena Maksimova. Etendused veel 18., 21., 24., 27. ja 30. novembril.

Alfia Kamalova laulis 21. novembril Gelsenkircheni Muusikateatris Händeli „Belsazzari" uuslavastuses Nitocrisi osas, dirigendiks Christoph Spering.

Katrin Targo esines 21. novembril Karlovy Vary Dvořáki-nimelise konkursi laureaadina selle lõppkontserdil koos Karlovy Vary Sümfooniaorkestriga.

Kai Rüütel laulis Prantsusmaal Toulouse'i Théâtre du Capitole'is 21., 23. ja 25. novembril Benjamin Britteni ooeris „Owen Wingrave" Kate Juliani osas, Walter Suttcliffe'i uuslavastust dirigeeris David Syrus.

Ka Stuttgarti Ooperis tuli välja Mussorgski „Hovanštšina" uuslavastus (esietendus 23. XI). Sellel laulis 23. ja 27. novembril Mati Turi solistina Andrei Hovanski osas, Andrea Mosese lavastust dirigeerib Simon Hewett, peaosas Ivan Hovanskina Askar Abdrazakov. Turi laulab samas veel ka viies detsembrietenduses.

Iris Oja esitas 24. novembril Peterburi Jaani kirikus Galina Grigorjeva autorikavas kaks teost, milles on kasutatud Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva luulet – uudisteoses „Viimane märk" häälele ja klaverile ning palas „Ad infinitum", klaveril Diana Liiv.

Lauri Vasar laulis 28. novembril Giacomo Puccini „Boheemi" etenduses Marcello osatäitjana Hamburgi Riigiooperis, Guy Joosteni lavastust dirigeerib Ivan Repušić.

Juhan Tralla esines samal päeval Mannheimi Rahvusteatris Joseph Haydni „Aastaaegade" kontsertetenduse avaõhtul Lukase osas. Tema repertuaarist on novembris kavas olnud veel Giuseppe Verdi „Falstaff" (Fentoni osa) ja Mozarti „Võluflööt" (Tamino osa).

Priit Volmeril on kuu lõpupoolel etendused ta uues koduteatris, Bonni ooperimajas, eeskätt Puccini „Toscas" ning Beethoveni „Fidelios" Rocco osas (29. XI), mõnelgi puhul ooperitrupi peadirigendi Hendrik Vestmanni käe all.

Arete Teemets esineb 29. novembril koos prantsuse pianisti François Gassioniga sooloõhtuga Itaalias Genuas, kontserdipaigaks Palazzo Tursi, tema kavas on vaid selle aasta tähtpäevahelilooja Richard Straussi vokaallooming.

Monika-Evelin Liiv laulab 29. novembril Helsingis Astoria saalis, kavas vene romansid, ooperiaariad ja soome laulud. Kontserdi korraldab Soome Maria Teatri Sõprade Ühing.

Külli Tomingas laulab pärast kontsertetendusi R. Straussi ooperiga „Ariadne Naxoselt" Prantsusmaal Vence'i katedraalis ja Nice'i ooperimajas (14. ja 15. XI, Dryade'i osas) 30. novembril Milanos Teatro Spazio 89 laval Richard Straussi laule kavas „Also sprach Richard Strauss" Luca Schieppati klaverisaatel.

cheap shoes nike dunk sb silver box collection - Low shoes - GiftofvisionShops - nike jordans retro 1 camo shoes black friday deals , Sneakers - Women's shoes | DH1301 , nike mens woven bonded pants sets made , nike mens woven bonded pants sets made G NRG 'Leopard' , 800 - FitforhealthShops

Priit Kuusk, ERP uudised 27. novembril 2014

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatuna Tallinna Ülikooli kirjastuse poolt väljaantud kogumiku „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat" esitlus.

Mitmes mõttes esmaväljaanne meie muusikaloos niisugusel teemal on valminud filosoofiadoktorist muusikateadlase Maris Kirme koostatuna ja toimetatuna, kes on ise ka ühe raamatus ilmunud uurimusliku artikli autor ja teise kaasautor. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli Kirjastus oma sarjas 'Acta Universitatis Tallinnensis. Artes'.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oli kohal rohkearvuline huvilistest kuulajaskond, sest TLÜ kirjastus oli raamatuesitlust vääriliselt reklaaminud. Põhitutvustuse koos hinnangutega tegi uusväljaandest Tallinna Ülikooli EHI professor kirjandusteadlane Rein Veidemann, raamatut tutvustas samuti Maris Kirme jmt. Esitlusel olid kaasas TLÜ Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman ning kliendisuhete juht Taimi Paves. Esitluse järel oli võimalus soodsalt uut väljaannet osta ning kohvilauas edasi mõtteid vahetada.

Tegijad tutvustavad raamatut järgmiselt: „„Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat" (389 lk) on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara.
Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl", vaid mitmekihiline iseseisev tekst."

Põgusalgi tutvumisel selgub, et tegu on väga tõsiseltvõetava ja vajaliku ning ka hästi toimetatud uurimusliku kogumikuga, milles artiklite autorite põhjalik süvenemine, väljendusoskus ning analüüsiterminoloogia ja keel on andnud väga hea tulemuse. Kui me tolle perioodi eestikeelsest muusikakriitikast olime ühel või teisel puhul pisutki aimu saanud, siis siinses saksakeelses ajakirjanduses ilmunuga on kokkupuuted enamusele olnud päris harukordsed. Ja mõtlema paneb tänapäevaseski kontekstis ja võrdluses see, mida meenutab Maris Kirme raamatu saatesõnas „ ... kõikide suuremate päeva- ja nädalalehtede juures /toob ära kaheksa väljaande nimed/ töötasid lepinguliste ajakirjanikena muusikakriitikud, kellest pea kõikidel oli muusikaharidus." Seda meil enam ju pole, oli siis nõukogude okupatsiooni aeg või praegune olukord taasvabas Eestis.

Kogumiku artiklite autoriteks on Maris Kirme, Viljandi Kultuuriakadeemia lektor muusikateadlane Maret Tomson ning vabakutseline muusikaõpetaja Reelike Tükk.

Tutvustame lõpetuseks nende nelja artiklit vähemalt pealkirjadegi abil. Reelike Tükk ja Maris Kirme – „Teoreetilised lähtekohad muusikakriitika käsitlemisel"; Maris Kirme – „Eesti muusikakriitikute põlvkondlikud maitseotsustused ja maitse normeerimine"; Maret Tomson – „Eestikeelse kontserdikriitika põhijooni 1930. aastail"; Reelike Tükk – „Saksakeelse muusikakriitika institutsioonist, ideedest ja väärtusorientatsiooonidest Eestis aastatel 1930-1944 ajalehe Revalsche (Revaler) Zeitung näitel".

adidas team water bottles for sale craigslist 2017 | Nike Dunk Low "Vintage Green" - 100 - DQ8580 , LacollesurloupShops - nike lunar apparent price today

Priit Kuusk, ERP uudised 23. novembril 2014

Viinis elav ja tegutsev Eesti sopran Katrin Targo osales Tšehhimaal Karlovy Varys 14.-21. novembril toimunud 49. Antonín Dvořáki nime kandval rahvusvahelisel lauljate konkursil ja võitis seal kaks laureaaditiitlit ning eripreemia.

Katrin Targo osales Karlovy Vary lauljate võistlusel nii ooperi kui Lied'i kategoorias ning sai ooperilaulu suunal 38 laulja hulgas 2. peapreemia ning Lied'i konkursil 3. peapreemia 24 laulja seas. Lisaks vääris ta eripreemia Dvořáki aaria parima ettekande eest.

Ooperikonkursile oli tulnud osalejaid 15 maalt. Katrin jõudis II vooru lubatud 21 laulja hulgast edasi finaali ning esitas seal koos Karlovy Vary sümfooniaorkestriga Desdemona „Pajulaulu ja palve" Giuseppe Verdi ooperist „Othello". Ooperilaulu võitjaks kuulutati Darja Rjabinko Venemaalt, lisaks Katrin Targole sai 2. preemia ka Dorothea Spilger Saksamaalt. II voorus laulis Katrin aariaid Erich Wolfgang Korngoldi „Surnud linnast", Dvořáki „Armidast" (Armida aariat esitas ta laureaadina ka lõppkontserdil teatris) ja Vincenzo Bellini „Normast", väärides siit Dvořáki aaria parima ettekande eripreemia.

Lied'i konkurss oli kahevooruline, osalejaid 10 maalt. Katrin Targo laulis lõppvoorus osi Dvořáki „Mustlaslaulude" ja Samuel Barberi „Erakulaulude" tsüklitest ning Richard Straussi „Cäcilie". Selle kategooria võitjaks kuulutati Nicholas Davis USA-st.

Pidulikul tseremoonial toimus preemiate kätteandmise järel lõppkontsert Karlovy Vary teatri saalis sümfooniaorkestri saatel, dirigendiks František Drs. Tseremoonial kuulutati, et Katrin Targo sai eripreemiatena veel ooperirollid kahel järgneval hooajal Plzeň'i ooperiteatris ja Ostrava ooperiteatris (mõlemad Tšehhis). Toimus läbirääkimisi ka raadiolindistusteks.

Dvořáki konkursil hindas noori artiste 12-liikmeline rahvusvaheline žürii, kus olid lauljatena kuulsamad slovaki tenor Peter Dvorský esimehena, slovaki sopran Gabriela Beňačková ning armeenia-austria sopran Sona Ghazarian.

Air Jordan 1 Low OG Neutral Grey (2021) (W) - nike free run womens 5.0 - 100 - CZ0775 | Latest Releases , IetpShops - Women's Nike Air Jordan 1 trainers - ken griffey nike swingman shoes sale 2017

Priit Kuusk, ERP uudised 25. novembril 2014

Noor eesti džässipianist Kristjan Randalu on veetnud kogu seekordse novembrikuu esinemistel koos Tuneesiast pärit suurepärase muusiku Dhafer Youssefiga tema ansambli viienda liikmena. Esitati kava „Birds Requiem" – Belgias, Šveitsis ja Prantsusmaal.

Nagu varasematelgi puhkudel, mängisid lisaks ansambli juhile, tuntud lauljale, oudimängijale ja heliloojale Dhafer Youssefile ning eesti pianistile Kristjan Randalule ansamblis veel norra kitarrist Eivind Aarset, praegu Berliinis elav briti muusik Phil Donkin kontrabassil ning New Yorgist tulnud ungarlane Ferenc Nemeth trummidel.

Mõnelgi pool on Dhafer Youssefi 2013. aastast pärit kompositsiooni „Birds Requiem" ja ka samateemalist plaati nimetatud sufi džässi kavaks, see on leidnud aga kõikjal suurt huvi ja erakordselt sooja vastuvõttu. Seetõttu on Dhafer Youssef ja tema praegune ansambel saanud rohkesti küllakutseid esinemistele mainekates saalides ja tuntud festivalidel mitmel mandril.

Sel kuul oli tegemist seitsme kontserdiga, üks kontsert tuleb Prantsusmaal veel detsembrikuu alguses.

5. novembril alustati esinemisi Brüsselis kuulsa Flagey raadiomaja mainekas saalis, stuudios nr 4, Dhafer Youssefi kvinteti kontsert kuulus Skoda Jazzfestivali programmi. Järgnesid kaks kontserti Prantsusmaal: 7. novembril Chambéry's rahvusliku etenduskeskuse Espace Malraux' laval ja 8. novembril Roanne'i munitsipaalteatris.

Järgnes nädalane vaheaeg, ja 15. novembril mängis kvintett juba Šveitsis Genfis Ida-Lääne festivalil „Les Nuits du Monde". Kontsert, mis reklaamides kandis alapealkirja „Soufi Jazz", toimus Genfi ülikoolilinnakus Théâtre Cité-Bleue's ning selle korraldajaks oli ühendus Ateliers d'etnomusicologie de Genève (Adem).

Kolm viimast kontserti andis Dhafer Youssefi kvintett taas Prantsusmaal. 22. novembril mängiti Ermont'is uues, moodsas ja suurejoonelises Pierre Fresnay' teatris, 23. novembril Schiltigheimis Cheval Blanci („Valge Hobuse") teatri vaatesaalis – need kaks kontserti olid välja müüdud – , ning lõpuks, 25. novembril Alès'is rahvusteatri Le Cratère'i laval.

Kahjuks jääb ära Dhafer Youssefi kvinteti planeeritud esinemine 28. novembril Araabia Ühendemiraadis Dubais Asdaa maailmakultuuri festivalil.

Aga juba detsembri esimesel nädalal, pärast 5. detsembri kontserti Prantsusmaal Dhafer Youssefiga, on Kristjan Randalu oma Baden-Württembergi ansambli kaaslastega Eestis, kontsertidega Tallinnas Kumus ja Viljandi pärimusmuusika keskuses – esineb viieliikmeline tuntud muusikutest koosnev Jazz Ensemble Baden-Württemberg.

SneakersbeShops® , Shop Online For Luxury, High-End Fashion, Expensive & Authentic Designer Brands | Latest Releases , IetpShops - Women's Nike Air Jordan 1 trainers - ken griffey nike swingman shoes sale 2017

Priit Kuusk, ERP uudised 22. novembril 2014

Laupäeval, 22. novembril kell 14.30 annab klaverianambliselts Allegro oma asutamise 12. aastapäeva puhul kontserdi Tallinnas Lastekirjanduse keskuses Pikk tn 67.

Mitmed entusiastlikud klaveripedagoogid, kes samas on nii ansamblimänguga tegelevad kui seda ka õpetavad pianistid, otsustasid novembris 12 aastat tagasi asutada klaveriansambliseltsi, mis sai nimeks 'Allegro'. Selts on oma üritusi korraldanud peamiselt kontsertide ja festivalide näol.

Tegijad ütlevad, et tahavad propageerida ansamblimängu kui suhtlusvormi, mängides ise ja hoides sellega ennastki pianistlikus vormis. Aga kõik nad õhutavad klaveriõpetajatena eeskuju andes ka oma õpilasi avastama rikkalikku nauditavat ja omapärast repertuaari ning ansamblimängu sünergeetilist lisaväärtust.

Allegro asutati 23. novembril 2002. aastal Valgast pärit teenekatest klaveripedagoogidest õdede Malle Velmeti ja Maie Kolditsi algatusel Paldiski Muusikakoolis toimunud ansamblite festivalil. Algseks eeskujuks ja tõukeks aktiivsele tegutsemisele olid Valgas korraldatud laste klaveriansamblite festival-konkursid, kus õpetajatena osaleti, ning seejärel juba 1999. - 2010. a. üleriigilised muusikakoolide klaveriansamblite festivalid Kohilas Tohisoo mõisas, kus ka Allegro liikmeskond kõrvuti oma õpilastega peamised esinemised tegi. Vahepeal sündis Tohisoo kõrvale ka Harjumaa ansamblite festival Paldiski Muusikakoolis, alates 2011. aastast toimub Allegro põhifestival Lasnamäe Muusikakoolis Tallinnas. Nii on üritusi kahes plaanis, kus ühtedel mängivad vaid Allegro õpetajad, teistel aga klaveriõpilased kui nende õpetajad samas kavas kõrvuti ja vahel kooski. Oma esinemisrõõmu on jagatud paljudes paikades Eestis ning ka suvelaagrites mitmel pool, mis alati lõpevad kontsertidega.

Seltsi liikmeskonnas on praegu ligi kolmkümmend aktiivsemalt klaveriansamblimänguga tegelevat ja oma õpilastele klaverimängu õpetavat pedagoogi. Paljud töötavad Tallinnas, on aga ka Saku, Paldiski, Kohila, Kose, Loo , Kostivere jt muusikakoolideski õpetavaid klaveripedagooge. See on suur jõud, millega saab sisustada huvitavaid kontserdikavasid. Ja avastamiskihk on igas seltsi liikmes suur ning olnud seda ka meie oma eesti muusika osas. Seekordne kava koosneb aga maailmamuusikast.

Nüüd, 22. novembril on uue kavaga kuulajate ees taas Allegro kauaaegsed entusiastid-klaveripedagoogid, kes töötavad Loo, Kostivere ja Paldiski muusikakoolides ning Tallinnas Otsa-koolis, Tallinna Muusikakeskkoolis, huvikeskuses Kullo, stuudios Meero Muusik, Vanalinna Hariduskolleegiumis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lavaletuleku järjekorras (ansambleid on eri koosseisudes) on need Kersti Sumera, Anu Randma, Maie Koldits, Maris Lend, Veera Nöps, Piret Väinmaa, Svetlana Siltšenko ja Tiina Muddi.

Ettekandel on nimekate heliloojate, nagu Carl Maria von Weberi, Edward Elgari, Astor Piazzolla, Jules Massenet', Jean Françaix', Sergei Rahmaninovi populaarsemaid ja mittetuntud palu ning meil vähem kuuldud autoritena on kavas näiteks Cornelius Gurlitt või Renaud de Vilback. Ja on huvitav, et küllalt mitmed esitatavaist on n-ö programmilised, juhatatud sisuga palad eeskätt oma nimetuste poolest – saksa, prantsuse, inglise, vene ja argentiina tuntud autoritelt. Ning kaks neist heliloojaist, Astor Piazzolla ja Jean Françaix elasid veel ka 1990-ndail aastail.

Women's shoes - adidas hermosa mesh backpack purple and blue color , GiftofvisionShops - Fitness - adidas nite jogger kids - Sports shoes | Jordan 1 Mid Carbon Fiber - 001 - nike 2019 air max with the word air force - DD1649