Priit Kuusk, ERP uudised 21. juunil 2015

Muusikafestivali Suure-Jaanis tehakse nüüd 18. korda. Kes on selle peamised tegijad korraldajate poolel, miks ja mis Suure-Jaanis toimub, vaatame põgusalt järgnevas.

Viibin Suure-Jaani valla muusikapeol kohal seekord neljal päeval: alates vallavanema vastuvõtust teisipäeva, 16. juuni õhtust kuni 19. juuni õhtu-ööseni, mil koos rahvusmeeskooriga Tallinna tagasi jõuame. Mitmed toredad asjad on olnud ja selle järel veel tulemas, sest muusikafestival kestab kuni 23. juuni hilisõhtuni, aga mõtisklemisainet annavad needki muljeotsad, -jätkud ja -kestmised, mis sealt kogunenud, ka veel enne ning pärastki.

See on Eesti-meelseim muusikapidu, mis toimub otse Eestimaa südames. Eesti-meelseks ei tee seda ainult eesti muusika rohke olemasolu kavades, vaid mitmed palju sügavamal olevad asjad, milledest mõned on vaid aimatavad, mõned aga ka teada ja näha.

Andres Uibo muusikategelasena ning organistina kui kauaaegne festivali kunstiline juht ja algataja on oma meeskonda kogunud aatelised, pühendunud muusika- ja kultuuritegelased, kaasamõtlejad meie riigile ja kultuurile selle parima käekäigu nimel. Olgu siin mitmete hulgast ära toodud suure kogemusega muusikakriitik Ivalo Randalu, innukas ja aktiivne tšellist Eesti muusika esitajana Aare Tammesalu, tõeline tribuun Eesti asju teadmas ja ajamas oma ülesastumistega ka sõnas, eelkõige aga suurepärase pianisti-kontsertmeistrina ning konkursižürii liikmena Martti Raide... jt jt. Suure-Jaanist on tulnud appi festivali peakorraldajana kultuurimaja direktor Anneli Kundla (festivali ees nüüd viiendat aastat) koos oma abilise Aire Levandiga, asendamatu teabejuhi ja filmikroonikuna Leili Kuusk Suure-Jaani vallavalitsusest, fotograaf Jaanus Siim ning muidugi festivalile hooandjana vallavanem Tõnu Aavasalu. Suure-Jaani oma toetusmeeskond on veel palju suurem. Siitkaudu on sündinudki meil vaid ühe valla sisukas muusikapidu, mida peetakse alati 17.-23. juunil. Festivali kaaskorraldajaks on Eesti Kontsert.

Teatavasti on Suure-Jaani festival pühendatud heliloojatele Kappidele ja Mart Saarele. Sel aastal on kavades aga kokku vähemalt 25 eesti helilooja teosed, lisaks kümmekond autorit valla laulupeo programmist. Sellise panusega ei saa meil hiilata ükski festival. Mart Saare nime kandval lauljate konkursil, kus polnud ühtegi nõrka esinejat, oli mõlemas voorus kõigil pool kavast (neljast numbrist kaks) eesti autoritelt. Et lauljad olid tugevad, võis kuulda tõeliselt häid eesti muusika tõlgitsusi ka juba noortelt lauljatelt. Konkursižürii eesotsas oli nimekas Soome Rahvusooperi solist Hannu Niemelä, kes käis vaatamas ka Mart Saare majamuuseumi Hüpassaarel. Rõõmustame, ja uhkusega, et tal oli võimalus tutvuda nüüd meie suurklassiku Mart Saare paljude meisterlike soololauludega, millest ta varem vähe teadis.

Andres Uibo arvab, et nõukogude okupatsiooni aastail esitati meil eesti muusikat kordi rohkem, kui praegu (!?). Tolle hilismöödaniku aegne ja veel varasem muusikaklassika oma väärtustega jääb meist ju aina kaugemale ja kaugemale. Seda enam on vaja seda praegusele põlvkonnale tutvustada.

Sel muusikapeol ei kulutata raha kallitele väliskollektiividele, seekord on esinemas vaid üks välismaine, ja seegi ida poolt, Glinka Kapelli poistekoor Peterburist, kes tuli siia poistekooride festivalilt Tartust. Aga meie oma kollektiivid on Suure-Jaanis parimad – Andres Uibo autoriteet on siia toonud juba aastaid mängima Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, kammerorkestri Klaaspärlimäng Sinfonietta, tänavu Peeter Vähi autoriõhtule taas ka Eesti Rahvusmeeskoori. Solistide hulgas oli suurepärane Rahvusooper Estonia bariton René Soom, kes laulis Martti Raide klaverisaatel kütkestava etendusliku soolokava „Laulud eesti abielulüürikast".

19. juuni õhtul jälgis gümnaasiumi täissaal põnevusega Peeter Vähi eksootilist, müstiliste idamaiste rituaalidega neljaosalist oopust „Ülim vaikus" – meeskoorile, käsikellade ansamblile ja solistile. Esitajate koosseis oli tõesti esinduslik, kus tegid lisaks rahvusmeeskoorile kaasa Eesti Kontserdi selle hooaja resideeriv helilooja ning kunagine produtsent Peeter Vähi ise ning ansambli Arsis koosseisus ka Eesti Rahvusoooperi direktor Aivar Mäe. Dirigeeris Mikk Üleoja, harukordselt suurepärane, atraktiivne ja ilmekas solist oli Kadri Voorand, kellele see oli debüüdiks laulda koos Eesti Rahvusmeeskooriga.

Kontserdipaigad on festivaliks valitud head ja paremad nii linnas kui ümberkaudsetes puhkekeskustes ning meie kuulsate klassikute majamuuseumides.

See on entusiastlike aatemeeste festival, mis pakub kodumaist igale maitsele ja eale, alates üritustest lastele kuni kodukohvikute perenaisteni, valla laulupeost rääkimata. Kui kuulajaid vaadata, siis küllalt palju on publiku hulgas nooremas keskeas huvilisi, muidugi ka vanemaid. Esimeste hulka võiks arvata ka peakorraldaja Anneli Kundla, kellest paremat kuulajat ja tähelepanelikumat vaatajat on raske leida – ta nautis säravsilmi ja hardumusega oma iga esineja vähimatki liigutust ja väljendust. Korraldajate tänulikkus esinejate vastu on liigutav ning Anneli ja Aire naeratus saatis neid ja meid kõiki igas paigas ja olukorras.

Suure-Jaani muusikafestivali viimase päeva, 23. juuni numbri sisse jäävad filmiöö Mart Saare majamuuseumis Hüpassaares, päikesetõusukontsert Hüpassaare rabasaarel „Arvo Pärt ja tema „Fratres"", jaanipäeva etnojazz kirikus, ansambli Jäääär kontsert laululaval ning jaanipidu koos ansambliga Riff.