Peeter Vähi, helilooja
18. oktoober, 2015

MOSHIN HAMID
"VASTUTAHTSI FUNDAMENTALIST"
Äripäeva raamatukirjastus, 2015

Fundamentalism kui mõiste oma algsemas, kristluse kontekstis, on aktuaalsuse peaaegu kaotanud. Fundamentalistidest räägitakse tänapäeval ikka seotuna islamiga ning enamasti negatiivse tähendusvarjundiga. Miks nõnda? Kas ühe või teise religiooni radikaalsed järgijad on iseenesest halvad? Kas ehk on USA ambitsioonikas maailmavalitsemise püüd olnud tänapäeva islami äärmusliku radikalismi tekkimise üheks oluliseks põhjuseks? Kas ja kuivõrd oleme meie – eurooplased – oma tegemiste või tegematajätmistega sellele protsessile hoogu lisanud? Ning kas selles mängus on mingi roll ka Iisraeli välispoliitikal? Need on küsimused, mis võiksid vasardada peas igaühel, kellele tänase maailma käekäik korda läheb. Mohshin Hamid tõstatab probleemistiku läbi kunstiteose, läbi selle teose pakistanlasest peategelase Changezi. Pole raske märgata romaani autobiograafilisi momente, kohati on Moshin Hamid ja Changez eristamatud.

Paradoksaalsel kombel saabus Äripäeva raamatukirjastuselt e-kiri ettepanekuga avaldada arvamust "Vastutahtsi fundamentalisti" kohta hetkel, mil olin parajasti naasnud Manhattanilt paigast, millest räägitakse romaanis seoses 9/11 dramaatiliste sündmustega, ja olin kohvrit pakkimas järjekordsele Aasia-suunalisele reisile. Kui veel arvestada asjaolu, et minulgi on olnud juhus viibida kirjaniku ja raamatu peategelase sünnilinnas Lahore'is ning süüa õhtust Vana Anarkali bazaaril romaani sündmustega enam-vähem samal ajal, samuti on tekkinud lähedased kokkupuuted raamatu-kelneri Afganistani-Pakistani piiril elava hõimuga, siis söandan öelda, et käesolevad kirjaread pole lihtsalt loetud raamatu kommentaar, vaid pigem omamoodi "autobiograafiline" mõtteavaldus.

"Vastutahtsi fundamentalist" on eelkõige kunstiteos, mitte autori maailmavaate manifest. Ent lisaks puhtesteetilistele väärtustele ei saa alahinnata romaani rolli 21. sajandi alguse maailma probleemide lahtimõtestamisel. Ses mõttes võime teatud sarnasusi leida ka Dan Browni "Da Vinci koodiga", mille sõnum ja tähtsus ületab kaugelt ühe tavapärase kriminaalromaani ning tõstatab miljonite lugejate ette terve küsimuste kompleksi, millest ei jää välja Jeesus ja Maarja Magdaleena, mitmed (sala)ordud ja katoliku kirik. Või võtkem Sir Salman Rushdie "Saatanlikud värsid"... Pole üllatav, et kõik nimetatud romaanid on leidnud maailmas sedavõrd laia kõlapinna, neid on tõlgitud paljudesse keeltesse, nad on pälvinud auhindu ja püsinud müügiedetabelites. Ja oleks täiesti ebaloogiline, kui selliste aktuaalsete sõnumitega teosed ning nende autorid ei saaks aeg-ajalt ka põrmustava kriitika osaliseks. Ja enamgi veel!

Heliloojana läheb mulle alati korda muusikateose kompositsioon ja struktuur. Romaani lugedes lasen end enamasti tegevusest sedavõrd haarata, et ei pööra tähelepanu vormilisele ülesehitusele. "Vastutahtsi fundamentalist" on ses mõttes tavatu. Tegemist on peategelase monoloogiga, mis on suunatud anonüümsele ameeriklasest kuulajale. Väga iseäralik lugemiskogemus... Soovitan!