Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

28. jaanuaril 2014

19. jaanuaril esietendus Hamburgi Riigiooperis Georges Bizet' „Carmeni“ uuslavastus, milles toreadoor Escamillo osas laulab Riigiooperi koosseisulise solistina Eestist pärit nimekas bariton Lauri Vasar.

Uuslavastuse teine etendus toimub 22. jaanuaril, lavastuse tegi saksa teatrimees Jens-Daniel Herzog, kes varem on lavastanud kuulsatel Salzburgi ja Schwetzingeni festivalidel, Hamburgis aga Georg Philipp Telemanni ooperi „Flavius Bertaridus“.

Carmeni“ muusikaline juht on noor briti pianist ja dirigent Alexander Soddy. Nimiosas Carmenina esineb samuti noor austria metsosopran, alles kümmekond aastat tagasi ooperis debüteerinud ja nüüd ka Mozarti sopranipartiides tuntuks saanud võluv Elisabeth Kulman, don José osas astub üles austria tenor Nikolai Schukoff, Micaelat laulab armeenlanna Liana Aleksanjan.

Pärast on etendused Hamburgi suurel laval sel kuul ka 26. ja 29. jaanuaril, veebruarikuu esipoolel mängitakse „Carmenit“ veel neljal õhtul. Kõikidel etendustel on Lauri Vasar Escamillo rollis, nagu püsivalt ka eelnimetatud teised selle toreda rahvusvahelise koosseisu peaosatäitjad. Mängivad Hamburgi Filharmoonikud, laulab Hamburgi Riigiooperi koor.

Hamburgi Riigiooper on oma enam kui 300-aastase ajalooga Põhja-Euroopa mainekamaid ooperiteatreid. Lauri Vasar tegutseb selle solistina alates 2009. aasta sügisest.

Lauri Vasar on tuntumaid eesti lauljaid Euroopas, tema tipprollid on sündinud samuti pisut enam kui kümne aasta tagant siiani, mil ta pärast Salzburgi Mozarteumi lõpetamist kutsuti paljudesse tuntud ooperimajadesse: Napoli Teatro San Carlo, Salzburgi festival, Madridi Kuninglik teater (Teatro Real), Ateena Ooper, Hollandi Ooper Amsterdamis, Berliini Riigiooper, Brüsseli La Monnaie, Theater an der Wien, Frankfurti Alte Oper, väga kuulus Teatre del Liceu Barcelonas, viimastelt aegadelt Budapesti Wagneri-festival või Zürichi Ooper jmt...

Düsseldorfi Ooperis mängitud nimiosa eest Benjamin Britteni ooperis „Billy Budd“ nomineeriti Vasar Saksamaa teatripreemiale „Faust“, väga hinnatud on Lauri olnud Luigi Dallapiccola ooperi „Vang“ peaosatäitjana mitmel pool, ta oli heas koostöös sajandi ooperihelilooja Hans Werner Henzega.

Sel hooajal laulab Lauri Vasar koduteatris Hamburgis veel Leoš Janáčeki ooperis „Reinuvader rebane“, Aribert Reimanni populaarses nüüdisooperis „Lear“ ning Giacomo Puccini lavaloos „Madama Butterfly“.

Toimetanud Priit Kuusk


Eesti Muusika Arenduskeskuse (EMAK) eestvedamisel toimus 22. jaanuaril St Giles' Cripplegate'i kirikus Londoni Barbicani keskuses Eesti klassikalise muusika kontaktüritus „Estonia – A Music Powerhouse“.


Kontaktürituse eesmärgiks oli tutvustada eesti klassikalist muusikat ning eesti interpreete Londonis tegutsevatele muusikaagentidele ja kontserdikorraldajatele. Olulisel kohal oli uute kontaktide loomine ja koostöövõimaluste leidmine nii Londoni kui Eesti muusikaorganisatsioonide vahel. Kohal oli üle 40 muusikamänedžeri Londonist, sh sellistest mainekatest agentuuridest nagu IMG Artists, International Concert Artists (ICA), Hazard Chace, Huddersfield (ka festival), Margaret Murphy Management, samuti noortele muusikutele orienteeritud Live Music Now jpt. Lisaks osalesid üritusel mitmete festivalide esindajad, nagu Henley Festival ja Spitalfields Music. Esindatud olid muusikakirjastus Edition Peters ja plaadikompaniid Toccata Classics ning ECM Records. Sunday Telegraph avaldab ülevaate üritusest.

Sellises maailma muusikametropolis nagu London on kõige raskem tähelepanu saada, samas annab dünaamiliselt pulbitsev kultuurielu ka eesti muusikale ja muusikutele võimalusi” ütleb Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees Marje Lohuaru.


Londoni kontaktüritusel osales pea samapalju Eestis tegutsevaid kultuurikorraldajaid ning muusikaettevõtjaid, et luua uusi kontakte ja arendada võrgustikke pikaajalisemaks koostööks.

Eesti muusikutest esinesid Londonis Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta (dirigent ja solist Andres Mustonen, solist Riivo Kallasmaa), laulja Monika-Evelin Liiv, pianist Sten Lassmann, viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny, organist Ulla Krigul. Kavas oli eesti heliloojate looming (Arvo Pärt, Heino Eller, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Peeter Vähi, Rein Rannap).

Kontaktüritusele järgnes samal õhtul täispikk Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert (dirigent Daniel Reuss) lähedal asuvas LSO St Luke´s kirikus London A Capella Festivali raames.

Üritus toimus projekti „Muusika ettevõtluse ja ekspordi arendamine“ raames, mida rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV Kultuuriministeeriumi programm „Eesti kultuur maailmas“. Kontaktüritus toimus koostöös EV Välisministeeriumiga ja EV Suursaatkonnaga Londonis.


Varem on toimunud EMAK-i korraldusel kontaktüritused Peterburis (2012 september) ja Berliinis (mai 2013).


Klassikalise muusika kontaktüritusele on kohe järgnemas Eesti jazzmuusikute showcase 11. veebruaril, samuti Londonis, mis toimub populaarses jazziklubis Club Inégales – see on koht, kus korraldatakse osaliselt ka kuulsa London Jazz Festivali kontserte. Esinejateks Kadri Voorand trio, duo Tuule Kann - Jaak Sooäär ning Oleg Pissarenko Band.
Arvustus:
http://www.planethugill.com/2014/01/estonian-classical-music-networking
Lisateave:

Marje Lohuaru
Eesti Muusika Arenduskeskus
juhatuse esimees
tel:+ 372 50 11477

Marili Randla
Eesti Muusika Arenduskeskus
assistent
tel: +372 609 1444

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

24. jaanuaril 2014

Maailmakuulus viiuldaja Gidon Kremer ja tema kammerorkester Baltimaade silmapaistvatest noortest muusikutest Kremerata Baltica esineb praegu festivalil Kanaari saartel ning sealt edasi USA turneele minnes on see neil juba kolmas välisreis alanud aastal.

Alles 16. jaanuaril lõppes orkestril kontserdireis Itaalias, aga kuna Kanaaridel on praegu mõnus suvelõpusoe ilm, on nad lasknud endale siia planeerida 19. ja 27. jaanuari vahemikku sealsele publikule sündmustena koguni kaheksa kontserti. Tänavu 10. jaanuaril alanud pidustused kannavad nimetust „Festival de Música de Canarias“ ja leiavad aset juubelinumbriga 30. korda. Praegu on Kremerata'l ühes kavas Bach, Mozart, Rossini ja Piazzolla, teistes Pärt, Weinberg, Britten, Šostakovitš ja samuti Piazzolla, aga mitte ainult.

Laupäeval, 25. jaanuaril mängib Kremerata Baltica Lanzarotel, kontserdipaigaks unikaalse arhitektuuriga Teatro Insular. See kava läheb nagu äsjase Britteni-aasta vaimus, kus avapalaks on Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja samas ka Britteni enda „Variatsioonid Frank Bridge'i teemal“. Järgmisel päeval mängitake Las Palmases laulja Alfredo Krausi nime kandvas Auditorio's, kus Kremer solistina ka Šostakovitši Sonaati op. 134 mängib, ning Britteni sama teose kõrval on Philip Glassi „The American Four Saisons“. Viimase kontserdi järel Tenerifel lennatakse Ameerika Ühendriikidesse.

Juba 30. jaanuaril on Kremerata Baltical USA turnee avakontsert, kus nüüd on Arvo Pärdi „Cantus“ ning Britteni „Variatsioonid...“ lausa kõrvuti kavas. Esinemispaigaks on New Yorkis Lexingtoni avenüül asuv Kaufmann Concert Hall. Kuni 8. veebruarini järgnevad San Francisco, Houstoni, Ann Arbori, Chicago, St. Pauli esindussaalid. Novembris-detsembris esineti Saksamaal, Austrias, Türgis, Hispaanias ja „Richteri õhtutel“ Moskvas, aga mullu juulikuul mängiti niisuguses soliidses ja toredas paigas, nagu on Kuhmo kammermuusikafestival Soomes.

Gidon Kremeril on kaalukad teened Arvo Pärdi muusika maailma viimisel, alustades juba sellest, kui ta oli „Tabula rasa“ esiettekandjaid koos Tatjana Grindenkoga Tallinnas 1977. aastal ning seejärel õnnestus neil koos Leedu Kammerorkestriga see teos 1984. aastal ka Müncheni firma ECM plaadile saada. Ei saa ju unustada, et tegemist oli tollal eriliste kultuurivahetuse piirangutega Eesti ja läänemaailma vahel.

Väärivad meenutamist esinemised juulis 2013 Kuhmos Kremerata Balticaga kokku kümnel kontserdil(!), kus Gidon Kremer astus üles ka solistina, ja siingi oli ettekandel „Tabula rasa“, mida Kremer esitas koos Ula Ulijonaga, samuti olid kavades Pärdi „Es sang vor langen Jahren“ ning „Orient & Occident“.

Eesti Heliloojate Liidu kaudu on saabunud hilinemisega teade Kanadast maestro Udo Kasemetsa lahkumisest:

Lahkunud on helilooja, Eesti Heliloojate Liidu auliige Udo Kasemets

(16. XI 1919 –19. I 2014).


Jääme teda mäletama kui mitmekülgset muusikategelast, uue otsingule pühendunud viljakat heliloojat ja kirjameest.

Eesti Heliloojate Liit

Avaldame sel puhul sõnumi, mille pani üles Eesti Kontsert oma uudisportaalis helilooja 94. sünnipäeva puhul.

* * *

Muusikategelane ja helilooja Udo Kasemets tähistab Kanadas oma 94. sünnipäeva

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

15. novembril 2013

Kanada eestlaste tuntuim ja mitmekülgseim muusikategelane ning helilooja Udo Kasemets saab 16. novembril 94-aastaseks. 2006. aasta kevadel, kui maestro 62-aastase vaheaja järel tuli taas Eestisse ja oma sünnilinna Tallinna „Eesti muusika päevade“ tähtkülalisena ning meie ees siin muusikaakadeemias ka esines, valiti ta ka Eesti Heliloojate Liidu auliikmeks.

Udo Kasemetsa elutöö on lausa hõlmamatu ning erakordselt mitmekülgne. See kõik on toimunud tema elukohamaal 1951. aastast Kanadas. Tema puhul on kõigepealt imekspandav, kuidas eesti juurtele on ehitatud nii tugev läänelik ja moodne vundament. Ta on tegelnud oma muusikuteel väga paljude asjadega, alates koorijuhtimisest ja organistiametist, kõrgkooli professoritööst ja muusikaürituste organiseerimisest kuni muusikateadlase, muusikakirjaniku ning väga viljaka heliloomingulise tegevuseni, olles enne noorukina 1940-1944 siiski saanud õppida kompositsiooni Heino Elleri ja dirigeerimist Olav Rootsi juures Tallinna Konservatooriumis. Siis tuli aga sunnitud lahkumine, kogu perega Eestist, 1944. aasta sügisel.

Saksamaal õppis Udo Kasemets kuni 1951. aastani Stuttgartis ja Darmstadtis, lõpetades muusikaõpingud kõrgkoolis. Kanadas alustas ta õppejõuna Hamiltoni Kuninglikus muusikakolledžis, juhatas Hamiltoni Konservatooriumi koori ja orkestrit, oli ajalehe Toronto Daily Star muusikakriitik, tegutses õppejõuna veel mujalgi, viimati Ontario Kunstidekolledžis kuni 1987. aastani.

Tema toetusel tegi oma esimesed dirigenditööd Torontos Paavo Järvi, kes ka tema muusikat juhatas. Pikas reas üritustest, mida Udo Kasemets algatas, on nüüdismuusikaseeria „Men, Minds and Music“ (1962), „Isaacs Gallery Mixed Media Concerts“ (1965), juhatades ka selle ansamblit, „SightSoundSystems“ (1968), ta algatas uue muusika publikatsioonide sarjad „Canavangard“ ja „Focus on Musicecology“, korraldades festivale edasi ka 1970ndatel ja 1980ndatel (sh John Cage'i 65. ja 75. sünnipäeva puhul). Kasemets oli John Cage'iga lähedastes suhetes.

Udo Kasemets oli muusikakirjanikuna tuntud kogu Ameerika mandril ja kaugemalgi, veel kinnistel aegadel saime meiegi lugeda tema kirjutisi ajakirjades The Musical Quarterly, Canadian Music Journal, Music of the Avant Garde, Artscanada jt, imetledes tema rahvusvahelist läbilöögivõimet, haaret ja erudeeritust. Tema põnevas heliloomingus on alates 1960ndaist (kuni jätkuvalt selle sajandi esimese kümnendini) valdavad multimeedia-, elektroonilised ja elektroakustilised oopused, neis on mõjutusi eeskätt idamaisest filosoofiast ja esteetikast. Olgu siin näiteks tema teoste pealkirjugi – „Music for Everything“ („I Ching“, 1974), „Zodiacanons“ (1980), „Celestial Timescapes“ (1980), „Earthspin“ (1982), „4D I Ching“ (1984), „Yi Jing Jitterbug“ (1984), „Piece for Peace“ (1985), 5-osaline sari „Portrait: Music of the Twelve Moons of the I Ching“ (1988) jne jne. Maestro Udo Kasemets elab praegu Torontos. Mingigi ettekujutuse tema loometööst saame me Eesti Muusika Biograafilise leksikoni 2008. aastal ilmunud 1. köitest.

Tundub, et Eesti muusikaavalikkus jäi võlgu juubelikummarduse meistri 90. sünnipäeva aastal, ja ka järgnevatel uhketel eludaatumitel. Kanadas juubelit siiski tähistati kontserdiga „Udo Kasemets 90“ tema kodulinnas Torontos.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

25. jaanuaril 2014

Meie nimekamaid orelikunstnikke Aare-Paul Lattik annab lähiajal kolm soolokontserti Peterburis. Ta on üks väheseid Eesti interpreete, kes on heades sidemetes idanaabrite muusikaeluga ning seal tunnustatud ja oodatud.

Eelolevaid kontserte tuleb Aare-Paul Lattikul Neevalinnas kolm, esimene neist väga kaalukana juba homme, pühapäeva 26. jaanuari õhtul kell 19 Sankt-Peterburgi Filharmoonia suure saali orelil. Eesti muusikat esindab kavas Arvo Pärdi orelipala „Trivium“ (1976), organist avab õhtu Johann Sebastian Bachi teosega „Toccata, Adagio ja Fuuga C-duur“ BWV 564, ja nagu sageli, mängib ta oma kontsertidel nähtavalt autoreid prantsuse rikkalikust oreliliteratuurist, lisaks prantsuskeelse Šveitsi organisti ja helilooja Guy Bovet' loomingut.

Pärdi „Triviumi“ järel tutvustab eesti organist publikule Alexandre Guilmant'i kahte orelisonaati (nr 1 ja nr 5), lõpetades kava Maurice Duruflé Süidiga op. 5. Nende vahel mängib ta pala „Hamburg“ Bovet' tsüklist „Kolm Hamburgi prelüüdi“.

Järgmine kontsert tuleb Aare-Paul Lattikul pühapäeva, 2. veebruari pärastlõunal kell 16 ja toimub Peterburi rooma-katolikus kirikus, mis kannab püha Stanislavi nime. Ka siin on kavas Arvo Pärdi, Bachi, Guilmant'i ja Duruflé teoseid, samas aga veel Artur Kapi muusikat. Kontsert kannab nimetust „Prantsusmaa Eesti organisti silmade läbi“.

Kolmanda soolokontserdi annab Aare-Paul Lattik 6. veebruaril Smolnõi katedraali kontserdisaali orelil. Sellel on kaastegev noor andekas Peterburi viiuldaja Evgenia Lubjantseva. Avame ka selle kava: meie klassiku Artur Kapi veel Peterburi konservatooriumis õppides loodud kaheosaline Orelisonaat nr 1 f-moll (1897), sellele järgneb Artur Kapi suure lemmiku Johann Sebastian Bachi „Kolmekordne fuuga Es-duur“ BWV 552/2 ja siis Fritz Kreisleri „Prelüüd ja allegro Pugnani stiilis“. Õhtu teises pooles kõlab taas M. Duruflé kolmeosaline Süit op 5, siis Pärdi „Trivium“ ning lõputeosena Tomaso Antonio Vitali „Ciacona g-moll“ prantsuse viiulivirtuoosi Léopold Charlier' seades viiulile ja orelile.