Priit Kuusk, muusikaajakirjanik  8. veebruaril 2014

Eesti helilooja, viiuldaja ja dirigent Mihkel Kerem juhatab Rootsi ja kogu Põhjamaade üht tuntumat kammerorkestrit Camerata Nordica nende kontserdireisil Rootsis.

Kontserdid toimuvad 8. veebruaril Blomstermåla rahvamajas, 9. veebruaril Varbergi teatris, 10. veebruaril Kalmari lossi Rohelises saalis ja 11. veebruaril orkestri kodulinna Oskarshamni kirikus.

Mihkel Keremi algatusel on kammerorkestri seekordses kavas koguni kaks klassikaks saanud Eesti helilooja teost. Alustatakse Mihkel Keremi õpetaja Jaan Räätsa (s. 1932) väga populaarse Kontserdiga kammerorkestrile oopus 16 (1961), seejärel kõlab Eduard Oja (1905-1950) omapärane 3-osaline süit „Vaikivad meeleolud" (1930) keelpilliorkestrile, mis algselt oli loodud klaverile.

Edasi on ettekandel kolm teost maailmaklassikast: Paul Hindemithi „Leinamuusika" vioolale ja keelpillidele, kus solistiks on noorema põlvkonna tuntumaid vioolamängijaid kogu Euroopas, Iisraelist pärit Guy Ben-Ziony, seejärel Samuel Barberi kuulus „Adagio" ning keelpilliorkestriseades Ludwig van Beethoveni Keelpillikvartett nr 6, oopus 18.

Mihkel Kerem (sünd. 1981 Tallinnas) on oma sünnimaal kahjuks vähe tuntud. Ta tegi kodus läbi kõik võimalikud koolid, lõpetades 2003. aastal Eesti Muusikaakadeemia oma ema Mirjam Keremi viiuli- ja professor Jaan Räätsa kompositsiooniklassis, 2006 sai magistrikraadi viiuli- ja kompositsioonierialal Londonist Kuninglikust Muusikakolledžist. Mihkli mõlemad vanemad, Jaan Kerem ja Mirjam Kerem (Seitam) on viiuldajad.

Mihkel Kerem on tegutsenud peamiselt Londonis Southbank Sinfonia, Holst Chamber Orchestra kontsertmeistrina ja mujalgi, praegu juhib seal ka kammerorkestrit Brandenburg Sinfonia ning on Camerata Nordica II viiulirühma kontsertmeister Rootsis. Esinenud palju samuti viiulisolistina, muljetavaldavaim on aga ehk tema heliloojategevus, ta on umbes saja helitöö autor ning Eestis toimus tema esimene autorikontsert, kui ta oli alles 16-aastane.

Mihkel Keremi loomingut on sagedamini ette kandnud, ka Eestis, tema sõber, kolleeg ja aatekaaslane, dirigent ja viiuldaja Mikk Murdvee.
Nimetagem meilegi kättesaadavast Keremi kaht viimast heliplaati Londoni firmalt Toccata Classics: ühel neist on 4 viiulisonaati ning teisel Sümfoonia nr 3 („Kommunismi ohvritele"), „Lamento" vioolale keelpillidega ning Keelpillisekstett. Vt ka mihkelkerem.com

Camerata Nordica kunstiliseks juhiks on meilegi tuttav norra viiuldaja ja dirigent Terje Tønnesen. Skandinaavia suurema muusikaajakirja 'Opus' küsitluse põhjal 2013. aasta 20 silmapaistva saavutuse kohta pälvis Camerata Nordica austava neljanda koha. Möödunud suvel esines kammerorkester ka Londonis BBC Proms'il, tehes seal ühe Benjamin Britteni teose, „Eleegia" esiettekande. Orkester on asutatud 1974. aastal.

Orkestri eelmisel kontserdireisil Rootsis oli solistiks neljal kontserdil 18.- 21. jaanuarini meie noor flöödikunstnik Oksana Sinkova, kes mängis Saverio Mercadante Flöödikontserti, siis Terje Tønneseni juhatusel. Camerata Nordica mängis meil ka mullu augustis Tallinna kammermuusikafestivalil.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik 8. veebruaril 2014

Maailmakuulus bariton Dmitri Hvorostovski ja eesti pianist Ivari Ilja tema kauaaegse klaveripartnerina esinevad praegu kontsertidega Saksamaal ja kuulõpul veel ka Šveitsis.

Aasta algusest kuni 28. märtsini on bariton Dmitri Hvorostovskil käsil mahukas turnee koos orkestritega ning Ivari Ilja klaverisaatel – 21 kontserti 21 linnas. Vilnius, Riia ja Tallinn (16. I) jäid koos orkestriga Constantine Orbeliani juhatusel seljataha jaanuari keskpaiku. 20. jaanuaril toimus lauljal üks kammerkontsert koos Ivari Iljaga Pariisis, esinemispaigaks Théâtre du Palais Royal, ja taas käis Hvorostovski kuu lõpuni koos Orbeliani ja orkestriga Venemaal Nižni-Novgorodis, Samaaras ja Voronežis.

Aastalõpul oli Dmitri Hvorostovski viimati ooperilaval New Yorgi Metropolitan Operas, lauldes Giuseppe Verdi „Rigolettos" nimiosa.

Väiksemat kammerturneed Saksamaa linnades alustati nüüd 3. veebruaril, kus koos Ivari Iljaga tutvustatakse oma kavas Sergei Rahmaninovi romansiloomingut, nende ühisesituses väljaantud plaadilt firmale Ondine 2012. aastal. Kontserdid toimusid juba 3. ja 6. veebruaril Wiesbadeni ja Baden-Badeni Kuursaalides.

Homme, 9. veebruaril jätkatakse Düsseldorfi Tonhalles Mendelssohni saalis, kavas Tšaikovski, Mussorgski, Liszt ja Rahmaninov ning seejärel kolmapäeval, 12. veebruaril sama kavaga Berliinis Konzerthausis. Siis sõidab Hvorostovski üheks kontserdiks 18. veebruaril Valgevenesse Minskisse, kus laulab koos Vene Rahvusliku Filharmooniaorkestriga Vladimir Spivakovi juhatusel.

24. veebruaril jätkuvad kontserdid koos Ivari Iljaga Genfis esinduslikus Victoria Hallis ja 27. veebruaril Zürichi Ooperis, kavas on Rahmaninov, Medtner, Liszt ja Tšaikovski. Seejärel on nad kahekesi 3. märtsil Brüsselis kuulsas „La Monnaie" ooperiteatris, 7. märtsil Bernis Kulturcasinos ning 10. märtsil Londonis Barbican Hallis, siin vene heliloojate romansside ja soololauludega Puškini sõnadele.

Vahepealsete orkestriga kontsertide järel Peterburis ja Moskvas astub duo Hvorostovski-Ilja taas üles Austrias, 25. märtsil Viini Riigiooperi saalis ja 28. märtsil Grazi Musikvereinis. Siis asub Hvorostovski tegutsema ooperilaval ning lülitub Londoni Kuninglikus Ooperis Verdi „La traviata" lavastusse esimese õhtuga 19. aprillil. Maikuul teeb duo Hvorostovski-Ilja aga kuue kontserdiga turnee vene soololaulu kavaga Põhja-Ameerikas.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

5. veebruaril 2014

Esmaspäeva, 3. veebruari õhtul leidis Prantsusmaal Provence'i Suures teatris Aix en Provence'is aset klassikalise muusika galakontsert, kus anti 21. korda välja preemiad „Victoires de la Musique classique“.

Prantsuse Raadio Rahvusorkestrit dirigeeris galaõhtul Kristjan Järvi, otseülekande tegid TV France 3, ringhäälingud France Inter ja France Musique. Preemiad otsustatakse ja avalikustatakse pärast nominentide hulgast valimist Prantsuse kultuuriruumis tegutsevatele noortele muusikutele. Igal alal oli kolm nominenti.

Tänavuste laureaatide hulgas on serbia viiuldaja Nemanja Radulović, prantsuse vioolamängija Adrien La Marca, noored ooperilauljad prantsuse sopran Julie Fuchs ja prantsuse tenor Stanislas de Barbeyrac, prantsuse helilooja ja akordionist Richard Galliano (teos „Fables of Tuba“ tuubale ja keelpilliorkestrile, 2013); heliplaadipreemia vääris CD, kus on kanada soprani Barbara Hannigani esituses Henri Dutilleux' „Correspondances“, salvestatud Deutsche Grammophonile Prantsuse Raadio Filharmooniaorkestriga Esa-Pekka Saloneni juhatusel.

Lisaks preemia värsketele laureaatidele oli galaõhtule esinema kutsutud veel mitmeid teisi juba tunnustatud artiste, nagu hollandi viiuldaja Janine Jansen, türgi pianist ja helilooja Fazil Say, poola päritolu prantsuse helilooja ja pianist Karol Beffa, viiuldajast ja tšellistist vennad Renaud ja Gautier Capuçonid, gruusia päritolu pianist Khatia Buniatišvili, prantsuse metsosopran Karine Deshayes, argentiina kontratenor Franco Fagioli, saksa sopran Diana Damrau, kes laulis peaosa Milano La Scala avaõhtul „Traviatas“ detsembris, prantsuse trompetist Romain Leleu, prantsuse ansambel Café Zimmermann jt, neist pea kõik ka varem dirigentide Järvide käe all sageli esinenud.

Kristjan Järvil on ees järgmised kontserdid oma Kesk-Saksa Raadio (MDR) Sümfooniaorkestriga nädalalõpul 8. ja 9. veebruaril Suhli Kongressikeskuses ning Leipzigi Gewandhausis. Ettekandel on Maurice Raveli orkestripoeem „Couperini haud“, hollandi nimeka bandoneonimängija Carel Kraayenhofi soleerimisel tema oma teos „Suite Compasión“ ning veel Richard Straussi „Divertisment“ op. 86.

Juba nädal hiljem on Kristjanil kontsert Hiina Filharmoonia Orkestri ees Pekingis ja nädala pärast peaaegu sama kavaga esinemine Shanghai Sümfooniaorkestriga sealses kontserdimajas.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

6. veebruaril 2014

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool on tulnud välja toreda algatusega, tähistada üle-eestilise noorte klaveripäevaga „Kodumaine viis" maestro Heino Elleri sünniaastapäeva 7. märtsil.

Otsa-kooli klaveriosakonna ja muuseumi algatus tahab tekitada suuremat tähelepanu meie noortele klaverimängijatele ning eesti klaverimuusika rikkalikule loomingupärandile. Nii kutsuvad nad meie muusikakoole ja ka muusikaringe korraldama 7. märtsil (soovitavalt üleriigiliselt kell 15.30) eesti klaverimuusika kontserte, kuhu on osalema oodatud kõik kuni 19 aasta vanused klaverimängijad.

„Soovime, et sel päeval kõlaks eesti autorite ja Heino Elleri klaverimuusika võimalikult paljudes paikades võimalikult paljude õpilaste heas esituses. Teeme sel päeval paljude klaveriõpilaste mänguga Eesti kultuuri rikkamaks!" ütlevad korraldajad. Soovitav on, et igas kontserdikavas oleks võimalusel ka üks Heino Elleri klaveripala.

Loomulikult on klaveripäeva korraldamisel abiks õpetajad ja koolijuhid. Osalevatel õpilastel palutakse registreeruda kuni 1. märtsini 2014 noorte klaveripäeva kodulehel www.tmm.ee/kodumaineviis. Niisiis, registreerumist on võimalik plaanida koos harjutamisega veel kolm nädalat, pala lõplikult ette valmistada aga neli nädalat!

Kontserdi muusikalisele osale soovitatakse lisada lühike tutvustav sõnavõtt eesti ja H. Elleri klaverimuusikast. Eriti väikestes koolides on soovitav kontserti kuulama kutsuda kogu koolipere. Kõik registreeritud esinejad saavad klaveripäeva „Kodumaine viis" märgi, mis saadetakse eelnevalt kontserdipaikadesse. Soovitatakse kontsert salvestada, avatud on ka noorte klaveripäeva Facebook'i koduleht, mille kaudu on võimalik videoid jm muusikalist materjali levitada. Registreerunud esinejate vahel loositakse välja põnevaid auhindu, muusikapäeva kajastatakse ajakirjanduses jm meedias ning Klassikaraadios.

Klaveripäeva lõpetab Heino Elleri klaveriloomingut kuni doktorikraadini uurinud ja salvestanud noore pianisti Sten Lassmanni huviäratav kontsert helilooja klaveriteostest G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis samal päeval, reedel 7. märtsil kell 17, mida on võimalik jälgida Youtube'i ülekande vahendusel.

Ürituse kontaktisikuteks on peakorraldajatena Otsa-kooli klaveriosakonna juhataja Lembit Orgse ning TMM-i muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

4. veebruaril 2014

Pärast talvepuhkust on peadirigent Neeme Järvi juba proovidel orkestri ees ning juhatab oma esimese kontserdi sel aastal homme, 5. veebruaril Göteborgi Kontserdimajas.

Göteborgi Sümfoonikute (Göteborgs Symfoniker, GSO) aupeadirigent Neeme Järvi on taas oma kunagise orkestri ees ja see on muusikutele sündmuseks! Seda võib märgata afiššidelt ning orkestri ja kontserdimaja kodulehtedelt. GSO oli esimene sümfooniaorkester Läänes, mille ette Neeme Järvi kutsuti pärast Nõukogude Eestist lahkumist, see on kollektiiv, kus ta on olnud kõige kauem peadirigent – 1982. aastast kuni 2004. aastani ja saavutas orkestriga väga palju, kuni GSO nimetamiseni Rootsi esimeseks rahvusorkestriks. Siin, Göteborgis, salvestasime 1995. aasta augustis ka 14 tundi intervjuumaterjali, millest sai Neeme Järvi esimene isikuraamat „Maestro“ (1997, kirjastus SE&JS).

Seekordsed GSO kontserdid toimuvad 5. ja 6. veebruaril sama kavaga: Franz Joseph Haydni Sümfoonia nr 77 B-duur, Wolfgang Amadeus Mozarti „Sinfonia concertante“ viiulile ja vioolale Es-duur KV 364, õhtu teise poole täidab rootslaste klassiku, sümfonist Kurt Atterbergi (1887-1974) 5. sümfoonia d-moll op 20 „Sinfonia funèbre“. Mozarti solistideks on GSO 1. kontsertmeister Sara Trobäck Hesselink, kes on varem Neeme Järviga ka plaadistanud, ning vioolamängija, värske Põhjamaade solistipreemia laureaat Ellen Nisbeth. Meenutame veel, et Kurt Atterbergi sümfooniate plaadiga nomineeriti Neeme Järvi äsja ka 2014. aasta Grammy'le.

Veebruaris annab Neeme Järvi kokku seitse kontserti. Juba nädala pärast on ta Šveitsi Romaani orkestri ees selle praeguse peadirigendina, kontserdid toimuvad 12. ja 14. veebruaril Genfis Victoria Hallis ning 13. veebruaril Lausanne'i Palais de Beaulieu's, kus muuseas mõlemas on Neeme Järvi koos Vardo Rumesseniga solistina ka Eduard Tubina Klaverikontsertiinot ette kandnud. Siin on nüüd kavas kaks suurt klassikateost: Johannes Brahmsi Sümfoonia nr 3 F-duur ning Edvard Griegi Klaverikontsert a-moll, solistiks nimekas saksa pianist Lars Vogt.

21. ja 28. veebruaril ning 1. märtsil on Järvil kontserdid meil ERSO ees Estonias ja Jõhvi kontserdimajas, esimene kava kannab nimetust „Mostly Mozart“, solistiks Kalle Randalu, ning teine kava nädal hiljem nimetuse all „Ilja Muromets“, kuna sellel esitatakase haruldusena Reinhold Glieri samanimeline sümfoonia. Tolles kavas tuleb solistiks pianist Marko Martin.

Märtsikuul juhatab Neeme Järvi üheksat kontserti, kui Jõhvile järgnevad uuesti Genf ja Lausanne, seejärel Kölni Fiharmoonia, taas Göteborg, siis Vara, Oslo ning Berliini Filharmoonia suur saal, kõik viis viimast juba Šveitsi Romaani orkestri külaliskontsertidena viies erinevas saalis.