Priit Kuusk, ERP uudised 17. veebruaril 2014

Eesti nimekamaid ooperilauljaid Mati Palm kutsuti taaskord esinema lauljate tähtsündmusele, Fjodor Šaljapini sünniaastapäeva puhul korraldatud „Parimate basside paraadile" Moskva Konservatooriumi Suures saalis.

Galakontserdil neljapäeval, 13. veebruaril Tšaikovski-nimelise Moskva Konservatooriumi kuulsas Suures saalis astusid tol õhtul üles kokku seitse tuntud lauljat, sh Venemaa Suurest Teatrist, Moskva Novaja Operast, Moskva Helikon-Ooperist, Peterburi Maria Teatrist ning ainsana Baltimaade lauljaid esindanud bassbariton Mati Palm Eestist. Kuulsuste rea eesotsas oli Suure Teatri legendaarne bass Aleksandr Vedernikov.

Kontsert toimus otse maailmakuulsa vene bassi Fjodor Šaljapini sünnipäeval ning kuulus esmakordse Ülevenemaalise muusikafestivali programmi selle avaõhtuna. Kontserdi ja kogu festivali organiseerijaks on juba 11 aastat bariton David Gvinianidze juhtimisel tegutsev fond „Maailma Talendid", kes korraldab lauljate kontserte üle kogu Venemaa ja kaugemalgi.

Kõiki lauljaid saatis Kostroma kubermangu sümfooniaorkester Pavel Geršteini dirigeerimisel. Mati Palm esitas koos orkestriga kaks Giuseppe Verdi aariat – Zaccaria palve ooperist „Nabucco" ning Procida aaria ooperist „Sitsiilia verepulm".

Järgmisel päeval, 14. veebruaril andis Mati Palm intervjuu Moskva raadiojaamale „Orfei", millest valmib peatselt tema portreesaade koos muusikanäidetega.

Priit Kuusk,

ERP uudised 17. veebruaril 2014

Eesti keskmise ja vanema põlve silmapaistvamaid tšelliste ja muusikategelasi Allar Kaasik tähistas oma äsjast juubelit pühapäeva pärastlõunal kammerkavaga eesti heliloojate loomingust Tallinnas, Oleviste kiriku Maarja kabelis.

Maarja kabeli hubane ja hea akustikaga saal oli kuulajatest tulvil, kellest paljud teadsid Allar Kaasikut ka kui Oleviste kirikuga seotud ja siin palju varemgi mänginud nimekat muusikut. Oli ju Oleviste kirik tema oluliseks muusikaliseks väljundiks kogu nõukogude aja – just kiriku liinis suudeti kiriku keelpillikvartetiga siit isegi välja saada esinema mitmele maale, kuni USA-ni(!)...

Seekord pandi kõlama rida harukordselt väljendusrikkaid ja suurepäraseid keelpilliteoseid, publiku ees oli esinejaid kokku aga vaid kaheksa: Allar Kaasik solistina kõigis palades, kaassolistiks ka tema tšellistist poeg Holger Kaasik, koos ansambliga kuni keelpillikvintetini, kus mängisid Hendrik Soon ja Kristjan Nõlvak (viiulid), Viljar Kuusk (vioola), Theodor Sink (tšello), Taavo Remmel (kontrabass) ning Marko Martin (klaver).

Mitte iga meie interpreet ei tule ka oma tähtpäevakontserdil välja täiskummardusega eesti heliloojate muusikale, kus mõned oopused olid veel Kaasiku endagi seatud. Eesti muusika sagedase tutvustajana meil ja paljudes maades mujalgi on otse temale oma uusi teoseid kirjutanud kümmekond meie autorit, sh juba manalateele läinud meistrid Kaljo Raid ja Eugen Kapp, varalahkunud Kuldar Sink pühendas Allar Kaasikule aga kõik oma tšelloteosed.

Tolles instrumentaalpaladest koosnevas meeldejäävas kavas tulid ettekandele: Helmut Rosenvaldi (1929) „Meditatsioon Hans Leo Hassleri koraalile „Oh, Jeesus Sinu valu"" tšellole ja keelpillikvintetile, Anne Ellerhein-Metsala (1934) „Mika Piiparineni kuus vaimulikku laulu Ingerimaalt" tšellole ja klaverile, Kuldar Singi (1942-1995) „Gospodi, pomilui nas" soolotšellole, Galina Grigorjeva „Palve" tšellole ja keelpillikvartetile, tundmatu autori „Üksainus elu" Galina Grigorjeva seades kahele tšellole ja keelpillikvintetile. Selle kontserdiga pidas Allar Kaasik meeles ka meie heliloojate mõndki tähtpäeva.

Allar Kaasik on sündinud 14. veebruaril 1949 Pärnus. 1963. aastal algasid muusikaõpingud ja esinemised Tallinna Muusikakeskkoolis, ja nii võib ta nüüd ka oma kutselise muusiku tee 50. aastapäeva tähistada.

1990ndate algusest tegutseb Kaasik küll peamiselt Soomes, kus kirjastuses Alcanto on ka eesti muusikat välja andnud, samuti õpetanud Ida-Helsingi Muusikainstituudis ja Sibeliuse Akadeemias, aga tema kui muusikategelase tööpõld on ikka olnud Eestis. 1997. aastal algatas ta rahvusvahelise David Oistrahhi festivali Pärnus, tutvustades selle kaudu Eestit kogu Euroopas ja kaugemalgi, 2000. aastal oli ta Pärnus Neeme Järvi Suveakadeemia üks algatajaid; praegu jätkab Oistrahhi festivali aga peamiselt suvisel Sillamäel. Festivalidega seotud Euroopa kultuuriprojekte on Allar Kaasiku organiseerimisel koostöödena tehtud kokku 11 riigis.

Kõigis oma muusikalistes ettevõtmistes on Allar Kaasik ka ise alati kaasa löönud huvitava ja kütkestava ning koostööalti tšellokunstnikuna, esitades eesti muusika kõrval põnevat repertuaari varasemast maailmaklassikast kui ka uut meie kaasajast.

Priit Kuusk, ERP uudised

11. veebruaril 2014

Eesti laulja, tenor Juhan Tralla, kes tegutseb Saksamaal Mannheimi Rahvusteatri solistina alates aastast 2009, laulab koduteatris mitmetes ooperilavastustes järjest kandvates osades. Veel mitmed teised eestlased on Saksamaal neil päevil laval või orkestri ees.

Veebruarikuul on Juhan Trallal esinemised Printsi osas Sergei Prokofjevi „Armastuses kolme apelsini vastu" (16. veebruaril, dirigendiks Dan Ettinger) ning Tamino rollis Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Võluflööt" etendusega 22. veebruaril Joseph Traftoni käe all.

Juhan Tralla paljud osatäitmised on möödunud peaaegu erandita Mannheimis, kahe-kolme viimase aasta jooksul on ta lühemat aega laulnud külalisena veel vaid Vanemuises või Estonias ja aasta tagasi, kevadel 2013 oli ta nimiosaline Jules Massenet' ooperis „Werther" Tartus.

Selle hooaja jooksul laulab Juhan Tralla Mannheimis kaasa kokku kaheksas erinevas lavastuses. Detsembris-jaanuaris olid tal õhtud Giuseppe Verdi „Falstafis" Fentoni osatäitjana (dirigent Dan Ettinger), eelmise hooaja lõpus ka Verdi „Othellos" Cassio rollis, dirigendiks samuti Dan Ettinger.

Eraldi tuleks kõnelda aga Mannheimis tehtud poola-juudi helilooja Moissei Weinbergi (1919-1996) viimaseks jäänud lavateose, Dostojevski-ooperi „Idioot" (1987) esmalavastusest. Esietendus toimus mais 2013 ning suviste etenduste järel maist kuni juulini on Juhan Tralla laulnud „Idioodis" peategelase Mõškini osa (vürst Lev Nikolajevitš Mõškin) nüüd jaanuaris kahel õhtul.

Tegemist on tähelepanuväärse lavastusega (lavastuse autor on Mannheimi teatri endine intendant, šveitslanna Regula Gerber), mis Šveitsis ilmuva maineka ajakirja „Opernwelt" kriitikute poolt tõsteti esile parima esiettekandena („Uraufführung des Jahres") kogu saksakeelses muusikateatris 2013. aastal. Kindlasti tuleks nimetada ka „Idioodi" muusikalist juhti ja dirigenti Mannheimis Thomas Sanderlingi. Novosibirskis, sõja-tagalas 1942 sündinud Thomas Sanderling teab palju Weinbergist oma nimeka isa, dirigent Kurt Sanderlingi kaudu, kes oli Leningradi Filharmoonia esimese, akadeemilise orkestri kaaspeadirigent kuni 1960. aastani, just ajani, kui ka Neeme Järvi Leningradi Konservatooriumi lõpetas.

Veel ka märtsis ja aprilliski etendatakse Mannheimis „Idiooti", kummalgi kuul ühel õhtul, ja etenduseelses tutvustuses räägitakse iga kord eraldi sellele osaks saanud ajakirja „Opernwelt" tähelepanuväärsest tunnustusest.

Märtsis ja aprillis tulevad Juhan Trallal osatäitmised Verdi ooperis „Stiffelio" ja Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest".

Neil päevil on Saksamaal tegevad veel mitmed Eesti muusikud: Mihkel Kütsonil on samuti „Armastuse kolme apelsini vastu" etendused, aga Berliini Koomilises Ooperis (4., 8. ja 19. II), siinsamas juhatab esimesed õhtud sel aastal teatri koosseisuline dirigent Kristiina Poska („Võluflööt" 13. ja 22. II ning „Ali Baba ja 40 röövlit" 21. ja 22. II), Hendrik Vestmann dirigeerib sel kuul neli etendust Puccini „Toscast" Bonni Ooperimajas (neil laulab iga kord ka Priit Volmer), Aivo Väljal olid 9. veebruaril kaks viimast „Pähklipureja" etendust Baieri Riigiooperis Münchenis. Lauri Vasaral on „Carmeni" uuslavastuses Hamburgi Riigiooperis sedakorda viimased õhtud toreadoor Escamillo osas 2., 7., 9. ja 12. veebruaril. Kuu lõpul juhatab taas Frankfurtis Paavo Järvi.

Priit Kuusk,
ERP uudised
12. veebruaril 2014

Eesti dirigent Paavo Järvi on kutsutud juhatama Moskvasse Dmitri Šostakovitši legendaarset „Leningradi sümfooniat".

Paavo Järvi esitab Dmitri Šostakovitši Sümfooniat nr 7 („Leningrad") oopus 60, C-duur Vene Rahvusorkestri (Russki Natsionalnõi Orkestr) ees, kelle peadirigendiks on selle orkestri 1990. aastal asutanud Mihhail Pletnjov, samas ka suurepärane ja rahvusvaheliselt tunnustatud pianist.

Kontsertõhtu Paavo Järvi käe all leiab aset laupäeval, 15. veebruaril Moskva Tšaikovski-nimelises kontserdisaalis algusega kell 19.

„Leningradi sümfooniat" (1942) on nimetatud ka „sõjasümfooniaks" ning seekordne esitus märgib Leningradi blokaadi lõpu 70. aastapäeva, mälestades blokaadis ning Teises maailmasõjas hukkunuid.

Šostakovitši poolt vägivalla ning Teise maailmasõja kajastustega „Leningradi sümfoonia" kuulub Vene Rahvusorkestri seekordse „Vene hooaja" programmi, milles on ka turnee Siberis, kontserdid „Muusika maagia" lastele ning rida kavasid kodusaalis, mil lisaks peadirigendile juhatavad orkestrit veel ameeriklane Kent Nagano, saksa dirigent Claus Peter Flor ja Paavo Järvi. Samas on orkestri ees pidevalt juhatamas vene oma noorema põlve dirigendid.

Äsja detsembris tegi Vene Rahvusorkester Euroopa turnee Saksamaal ja Hollandis, kokku seitsme kontserdiga kuues muusikakeskuses. Saksamaal mängiti Hamburgis, Essenis, Münchenis ja Hannoveris, Hollandis aga Eindhovenis ja Utrechtis. Reisil dirigeeris orkestrit Vassili Petrenko, kavas pea kõikjal vene muusika, aga solistid olid mujalt, viiuldaja Arabella Steinbacher ning pianistid Khatia Buniatišvili ja Tzimon Barto.

Orkestri lähemast tulevikust vääriks nimetamist kontsert 24. veebruaril USA pianisti Van Cliburni mälestuseks, kus Mihhail Pletnjovi juhatusel astuvad üles Cliburni poolt kuulsaks mängitud teostega kolm vene pianisti, Vladimir Viardo, Stanislav Judenitš ning Vadim Holodenko.

Pärast Moskvat dirigeerib Paavo Järvi 20. ja 28. veebruari vahel veel kokku viit kontserti, neist esimesed kolm toimuvad USAs Cincinnatis, kaks viimast aga Frankfurtis sealse raadioorkestri ees.

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik 10. veebruaril 2014

Erkki-Sven Tüüri akordionikontserti „Prophecy" esitatakse taas Soomes, kus tehti 2007. aasta sügisel ka selle maailmaesiettekanne. Nüüdki on teose solistiks jälle esmaesitaja, soomlaste kuulus akordionivirtuoos Mika Väyrynen.

Akordionikontserdi tellisid Erkki-Sven Tüürilt Turu Filharmooniaorkester ning Orchestre de Bretagne Prantsusmaal. Loomulikult peeti silmas soome kuulsust Mika Väyryneni, kellega helilooja tegi ka koostööd teose loomisel. Maailmaesiettekannet dirigeeris Turus Olari Elts, tehes koos sama solistiga Eesti esiettekande peatselt Tallinnas festivalil „Nyyd" 2007. aasta oktoobris.

Mika Väyrynen on Tüüri kontserti mänginud päris mitmel pool. Veebiväljaane ClassicLive on pakkunud teose esitust Väyryneniga solistina koos Lahti Sümfooniaorkestriga Okko Kamu juhatusel, ettekandest märtsis 2013. Jaanuaris 2013 mängisid Mika Väyrynen ja Olari Elts Tüüri seda kontsertteost Saksamaal Hannoveri ooperimajas Alam-Saksimaa Hannoveri riikliku orkestriga.

Nüüd on „Prophecy" Soome orkestri Kymi Sinfonietta kavas, Mika Väyrynen on solistiks, dirigeerib Saksamaalt pärit, aga paljusid orkestreid USAs juhatanud Alexander Mickelthwate. Kontserdid toimuvad kolmapäeval, 12. veebruaril Kotka kontserdimajas ja neljapäeval 13. veebruaril Kouvola raekojas.

Käeoleval hooajal on Erkki-Sven Tüüri looming olnud väga nähtaval kohal Soome kontserdikavades. Kui aasta tagasi mängis Laura Mikkola Tüüri Klaverikontserti taas Olari Eltsi käe all Tamperes, siis 2013. aasta septembri algul avas Soome esindusorkester, Raadio Sümfooniaorkester Hannu Lintu dirigeerimisel oma uue hooaja Tüüri uusteose, klarnetikontserdi „Peregrinus Extaticus" maailmaesiettekandega Helsingi Muusikamajas. Soome meedia on Tüüri loomingule väärikat tähelepanu osutanud. Oktoobris 2013 dirigeeris Olari Elts Sümfooniat nr 5 samas moodsas ja kaunis saalis, nüüd Helsingi Linnaorkestri ees, teos sai suurepärased arvustused. Sellele järgnes napilt nädal hiljem, 1. novembril koos Helsingi Linnaorkestriga Eltsi juhatusel Tüüri uue orkestrioopuse „De Profundis" maailmaesiettekanne...

Võiks veel meenutada, et nimekas soome viiuldaja Pekka Kuusisto dirigeeris kolmel kontserdil novembris Briti saartel Tüüri noorpõlveteost „Lighthouse", kontsertidega
Norwichis, Cambridge'is ja Londonis, orkestriks Britten Sinfonia.

Siia saab lisada rõõmustava lõpusõnumina, et 28. märtsil tuleb Hannu Lintu juhatama ERSO ette ja teeb siin „Peregrinus Extaticuse" Eesti esiettekande, solistiks Christoffer Sundqvist, kes tegi selle esmaesituse ka Soomes. Ja aprillis juhatab Olari Elts ERSO ees Tüüri teist uusteost „De Profundis", samuti Eesti esiettekandes.