Priit Kuusk, ERP uudised 13. märtsil 2014

Eesti bariton Lauri Vasar on Hamburgi Riigiooperis teatri koosseisulise solistina taas publiku ees uuslavastuses: 9. märtsil esietendus siin tšehhi helilooja Leoš Janáčeki ooper „Reinuvader rebane" („Prihody lišky Bystroušky").

Uuslavastuse muusikaline juht ja dirigent on nimekas ameerika maestro Lawrence Foster, lavastuse on teinud Johannes Erath, mängivad Hamburgi Filharmoonikud, laulab Hamburgi Riigiooperi koor.

Lauri Vasar esineb „Reinuvader rebase" peaosas, lauldes Metsniku partiid. Kuigi Lauri Vasaral on juba suur ja mitmekülgne ooperirepertuaar, pole ta „Reinuvader rebases" siiani veel laulnud. Metsnikuprouat kehastab Renate Spingler, Rebase osas on Hellen Kwon. Solistide koosseisu ei muudeta, 9. märtsi esietendusele järgnes teine õhtu eile, 12. märtsil, ja nii veel 16. märtsist edasi kuus etendust kuni 5. aprillini.

Ooper „Reinuvader rebane" (1923) on omalaadne mõistuline muinasjutulugu kolmes vaatuses loodusest ja selle aastaaegadest. Muuseas, alles lõppenud aasta novembrist on ooperi Viinis 2010. aastal välja antud partituur olemas ka Eesti Rahvusraamatukogus.

Tšehhi muusika 20. sajandi klassiku, Giacomo Puccini kaasaegse Leoš Janáčeki (1854-1928) ooperid pole just kergete killast, aga need on haruldased pärlid oma muusikaliselt dramaturgialt ja moraavia rahvamuusikast pärit sugemetega. Nende muusikaline keel sobib ülihästi ja loomulikuna tšehhi keele omapäraga. Sest hääl, nagu Janáček ise kirjutas, kasvab välja tervest meie olemisest... „Ei ole helisid, mis oleksid elu puust lahti murtud," ütles ta. Meistri oopereid mängitakse tänapäevalgi mitmeid ja neid leiab teatrite repertuaarist ikka ja jälle.

Leoš Janáčeki selle ooperi tõi 2009. aasta aprillis välja ka Saksamaal Münsteri Linnateatris tollal ametis olnud noor Eesti dirigent Hendrik Vestmann.

Jaanuaris laulis Lauri Vasar Hamburgis Escamillot Georges Bizet' „Carmeni" uuslavastuses, sel hooajal laulab ta koduteatris veel Aribert Reimanni populaarses nüüdisooperis „Lear" ning Giacomo Puccini lavaloos „Madama Butterfly". Eesti bariton debüteeris Hamburgis 2006. aastal ja on 2009. aastast selle Põhja-Euroopa mainekama ooperiteatri koosseisuline solist.

Priit Kuusk, ERP uudised 10.-12. märtsil 2014

Pianistil, klaveripedagoogil ja pianismiajaloolasel Toivo Nahkuril on valminud harukordne raamat Johann Sebastian Bachi ning Euroopa barokiajastu klahvpillimuusikast. Raamatut esitletakse täna, 10. märtsil Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Esitlemisele tuleb muusikakadeemia professori Toivo Nahkuri pianismiajaloolise triloogia kolmas raamat „Barokk Saksamaal. Johann Sebastian Bach". 480-leheküljeline uurimus käsitleb barokiajastu klahvpillimuusika lugu eeskätt Saksamaal, selle kõrval aga ka Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias, mida valgustavad raamatu üheksa esimest peatükki.

Väga põhjalik ja meie muusikakirjanduses oma haardelt esmakordne on raamatu peamise teemana Johann Sebastian Bachi (1685-1750) elu ja loomingu uurimuslik vaatlus kokku 22 peatükis (lk 175- 469), geniaalse meistri muusikast klaverile(klahvpillidele). Tegemist pole pelgalt väga mahuka loomepärandi tutvustamise ja analüüsiga, vaid vaadeldud on ka Bachi interpreteerimise paljusid küsimusi (dünaamika, ornamentika, artikulatsioon, fraseerimine, aplikatuur, tempod, agoogika jne), on juttu instrumentidest Bachi ajal, tema parimatest interpreetidest aegade jooksul kuni tänapäevani jpm.

Tegelikult on uus väljaanne juba neljas Toivo Nahkuri pianismiraamat. Esimesena ilmus „Vestlusi Bruno Lukiga" 1989. aastal. Siis alustas ta oma triloogiaga, mis kannab nimetust „Muusika läbi vaimu": esimesena „Raamat pianismist ja pianistidest" (2006), triloogia teine raamat „Renessansist Bachini" ilmus 2010. aastal, ja kolmas raamat jõudis trükikojast välja tänavu.

Raamatu esitlus algab 10. märtsil muusikaakadeemia kammersaalis kell 18 ja sellel viibijad saavad kohapeal ka raamatu endale muretseda väga soodsalt.

Toivo Nahkur (s. 1947 Väike-Maarjas) on pärit õpetajate perekonnast. Klaverit õppis Rakvere muusikakoolis, seejärel Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Bruno Luki klaveriklassis, lõpetades 1972. aastal. 1974-1977 täiendas end Moskvas Maria Grinbergi käe all. Ta on tegutsenud pikki aegu kontsertpianistina, andes väga palju soolokavu ja esinedes solistina koos sümfooniaorkestritega. 1972. aastast on ta muusikaakadeemia klaverieriala õppejõud (1974. aastast õpetab ka Tallinna Muusikakeskkoolis), 1989. aastast muusikaakadeemia pianismiajaloo lektor. Toivo Nahkuri kolmest lapsest on kaks pianistid ja üks viiuldaja.

Täiendus (pärast esitlust).
Raamatu esitlus muusikaakadeemia kammersaalis möödus asjalikus õhkkonnas, kuulajaid-huvilisi oli kogunenud palju. Publiku hulgas oli aukülalisena äsja oma 90. sünnipäeva tähistanud teenekas klaveripedagoog ja pianist, maestra Erna Saar. Ukse juures oli müügilett, kus sai osta uut köidet 10.- euro eest, oli võimalus muretseda ka kogu triloogia 20.- euroga, saadaval oli isegi Toivo Nahkuri esimene raamat Bruno Lukist(!).

Õhtu peakangelane Toivo Nahkur jagas oma väga põhjalikule tööle sisukaid tutvustavaid kommentaare. Oli tõeliselt hea näha kõnelemas suurt asjatundjat, pikki aegu väga süvitsi oma teemat uurinud muusikateadlast-ajaloolast, kes samas on oma käe all seda loomingut ka ise kontsertpianistina läbi tunnetanud, oma õpilastele selgitanud ning võrdleva kõrvaga teiste Bachi interpreetide esitusi üle maailma ja läbi aegade kuulnud.

Sõna võtsid veel raamatut muusikaliselt toimetanud Toomas Siitan ja Priit Kuusk, konsultandid Lembit Orgse ja Imbi Tarum. Arvamusi ja hinnanguid, ka lahkuminevaid (keelelistes-terminoloogilistes, ajaloolistes jm küsimustes), avaldati sõbralikul kollegiaalsel moel.

Võimaluste piires pakuti ka elavat muusikat, seda mängisid kaks Toivo Nahkuri õpilast muusikaakadeemiast: Bachi „Kromaatilise fantaasia ja fuuga" 1730. aastast esitas I kursuse tudeng Kadri Toomoja ning Bach-Busoni „Chaconne'i" magistrant Sandra Meindok. Videovõtete vahendusel saime nautida ka Toivo Nahkurit ennast Chopini mängimas (sh Ballaadi nr 4).

Raamatu autor, muusikaakadeemia professor Toivo Nahkur andis uue köite tänuks üle mitmetele kaastöölistele ning raamatu väljaandmist abistanuile. Palju muljeid vahetati veel esitlusele järgnenud kohvilauas.

Tahaks loota, et äsjane Bachi väljaanne ei jää Toivo Nahkurile viimaseks.

Priit Kuusk, ERP uudised 6. märtsil 2014

Dirigent Paavo Järvi märtsikuu on kontsertide poolest eriti pingeline, ta juhatab kolme Saksa orkestri ees sel kuul mitme erineva kavaga kokku 14 kontserti(!).

Märtsi esimesel päeval tõi Paavo Järvi oma Frankfurtis veebruari lõpul esitatud kava külalisõhtuga Aschaffenburgi Linnahalli: Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", Dmitri Šostakovitši Klaverikontsert nr 2, solistiks Aleksandre Toradze, ja Franz Schmidti Sümfoonia nr 3.

Juba 5. märtsil dirigeeris ta õhtut oma praeguse ainsa saksa orkestri, Deutsche Kammerphilharmonie ees, kellega antakse viiekontserdiline seeria: Hamburgi Laeiszhalle järel täna ja homme orkestri kodulinna Bremeni esindussaalis 'die Glocke', seejärel 8. märtsil Luxembourg'i Filharmooniasaalis ning 9. märtsil taas Bremenis. Neis kavades on püsivalt Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontsert nr 3, kus solistiks on Saksamaal elav vene viiulitäht Alina Pogostkina, Hamburgis ja kõigil kolmel õhtul Bremenis Brahmsi Sümfoonia nr 1, Bremenis kolm korda ka Robert Schumanni avamäng „Manfred", veel Joseph Haydni Sümfoonia nr 100 ning Luxembourg'is ka Mozarti balletimuusika ooperist „Idomeneo".

Tähendusrikas kontserdisari järgneb alates 12. märtsist (veel ka 13. ja 16. märtsil) Münchenis filharmooniasaalis „Gasteig", kus Paavo Järvi on dirigentide ühe ihaldatuma Euroopa orkestri, Müncheni Filharmoonikute ees. Sama kava kõlab mainekas saalis kolmel korral: „Armastusstseen" Hector Berliozi ooperist „Romeo ja Julia", Aleksandr Skrjabini Klaverikontsert fis-moll ja Schumanni Sümfoonia nr 1. Skrjabini kontserdi solistiks on juba pikki aegu Viinis elav suurepärane noor serbia pianist Anika Vavic, keda meiegi mäletame ERSO solistina ja Paavo juhatusel suviselt Oistrahhi-festivalilt Pärnust.

Anika Vavic on aina edukas, ta on esinenud niisuguste kuulsuste solistina, nagu Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Daniel Barenboim, ka Mariss Jansons, Valeri Gergiev, kellega mänginud korduvalt Maria Teatri sümfooniaorkestriga, meenutades veel tema läinud aasta esinemisi BBC Promsil Londoni Filharmoonia Orkestriga (dirigent Vladimir Jurovski), „Carinthia suvel" (Gergievi ja Rodion Štšedrini IV klaverikontserdiga), Enescu festivalil Bukarestis jmt. Paavo Järviga on ta varemgi üles astunud mitmel korral.

Huvitava kokkulangevusena kõlab Skrjabini ainus Klaverikontsert fis-moll mõni päev varem ka Estonia kontserdisaalis, kui seda 7. märtsil mängib koos ERSOga Aleksandr Vedernikovi juhatusel Ukrainast pärit, praegu Luzernis elav ja õpetav pianist Konstantin Lifschitz.

Enne märtsikuu vabaks jäävat viimast nädalat mahuvad Paavo Järvi esinemisgraafikusse veel viis kontserti – taas tema hiljutise oma orkestri, Frankfurti Raadio Sümfooniaorkestriga (peadirigent 2006-2013). Need toimuvad 19.-21. märtsil orkestri residentsis Frankfurti Alte Operis, seejärel Düsseldorfi Tonhalles ning taaskord Müncheni kuulsas „Gasteigis", nüüd siis juba teise orkestriga. See kava on kõikjal ühesugune: Brahmsi Viiulikontsert, solistiks tippviiuldaja Hilary Hahn USAst, keda kuulsime Paavo käe all möödunud suvel ka Pärnu festivalil, ning Anton Bruckneri Kolmas sümfoonia 1889. aasta versioonis.

Põnevaks teeb selle kontserdisarja asjaolu, et, mänginud viis kontserti Paavo Järvi käe all Saksamaal, võtab Frankfurti orkestri sama kavaga kuu lõpul üle Neeme Järvi ning viib saksa muusikud veel kontserdireisile kolme kontserdiga 28.- 30. märtsil Austriasse – Innsbrucki, Linzi ning Viini Musikvereini „Kuldsesse saali".

Priit Kuusk, ERP uudised 8. märtsil 2014

Vanemuise Teatri muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi on juba mitmeid hooaegu enne töö algust Tartus tegutsenud Uppsala Kammerorkestri peadirigendina Rootsis.

Märtsikuu alguspoolel on Paul Mägil orkestriga taas kaks kontserti, millest teine kujuneb ootamatult põnevaks sündmuseks oma uue muusika kava ja esiettekannetega.

6. märtsil andis Uppsala Kammerorkester eesti peadirigendi käe all Uppsala uues Kontserdi- ja Kongressikeskuses samuti väga huvitava kavaga õhtu, kus esitati tuntuma teosena prantsuse klassikast Maurice Raveli „Couperini haud" („La tombeau de Couperin"), selle järel rootslanna Britta Byströmi (s. 1977) orkestripala „Yankadi" (kuuele solistile orkestriga) esiettekandes. Õhtu teises pooles kõlasid Jean Sibeliuse kaasaegse, itaalia helilooja ja klaverivirtuoosi Ferruccio Busoni „Sümfooniline süit" op. 25 ja Erich Wolfgang Korngoldi (1897-1957) „Tantsud vanas stiilis" („Tänzchen im alten Stil"). Brnos sündinud Korngold oli kuulus juba imelaps-heliloojana Viinis, hiljem tunnustatud filmimuusika autor USAs, aga „Tantsud vanas stiilis" kirjutas ta Esimese maailmasõja aegu.

Järgmisel nädalal, pärast praegu toimuvaid proove, teeb Paul Mägi Uppsala Kammerorkestriga teoks koguni kuue uusteose esiettekanded. See on heliloojate konkursi „Uppsala 2014" peakontsert samas keskuses 13. märtsil. Nüüd on kavas konkursilt väljavalituina Uppsala autori Andreas H. Zhibaj „Be reborn. Die again", samuti Rootsist Piteåst pärit Kristofer Morhedi „Lingering Regrets", Stockholmis elava ameeriklanna Molly Kien'i „Pyramid", taanlase Christos Ntovas'i „Nepheles", Lundi helilooja, neist vast kõige tuntuma David Riebe „Geopoliticus Child" (Salvador Dali j) ja Stockholmis elava Matthew Petersoni „And all the trees of the field will clap their hands". Muuseas, kõik autorid on sündinud 1980ndatel. Siit valitakse lõppkontserdil elavas ettekandes kuuldu põhjal välja veel võiduteos ning see kõlab järgmisel hooajal kümne sümfooniaorkestri esituses (9 Rootsi orkestrit ja Vanemuise Sümfooniaorkester).

„Uppsala 2014" kompositsioonikonkursile esitati 51 teost Skandinaavia heliloojatelt, neist valiti välja kuus, mis kõlavadki kontserdil. 7-liikmelise žürii esimees on nimekas rootsi helilooja Sven-David Sandström ja selle liikmete hulgas on ka helilooja Mirjam Tally ning Paul Mägi.

Paul Mägi tegutseb Uppsala Kammerorkestri peadirigendina aastast 2004, olles seal lisaks rootsi oma ja Põhjamaade muusikale mitmel puhul ka eesti muusikat tutvustanud. Ta on dirigeerinud Stockholmi Kuninglikus Ooperis ning õpetanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Vanemuise teatri peadirigendina asus Paul Mägi tööle 2011. aastal, 2013. aastal valiti ta aga Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.

Priit Kuusk, ERP uudised 4. märtsil 2014

Tallinnas viibib neil päevil saksa muusikateadlane ja organist Elke Voelker, et tutvustada siinmail oma värskeltvalminud põhjalikku uurimust Eesti muusikaklassiku Rudolf Tobiase (1873-1918) elust ja loometööst.

Alates meie taasvabanemisest palju kordi Eestis käinud, ka Tobiase sünnisaarel Hiiumaal ja Tobiase Päevadel viibinud Elke Voelker tuli nüüd taas Tallinna, kaasas kaante vahel tõeline suurmonograafia, doktoritöö Rudolf Tobiase elust ja loomingust. Võib kindlalt väita (ja usun, et sellele kirjutavad alla ka siinkirjutaja muusikateadlastest kolleegid), et Eestis pole seni tehtud niisuguse põhjalikkusega lõpule viidud tööd ühegi meie helilooja kohta.

Saksamaal peamiselt organisti ja pedagoogina tegutsenud Elke Voelker ütleb, et mõte hakata Tobiase loominguga lähemat tutvust tegema oli tekkinud tal oratooriumi „Joonase lähetamine" Leo Krämeri, tema orelipedagoogi juhatatud ettekande järel Tallinnas 1992. aastal. Materjalide kogumine algas 1996. aastal. Vahepeal, 1994-1996, oli Elke Voelker pingsalt pidanud aga eesti keelt õppima, mis kuulub Saksamaal endastmõistetavalt teises kultuuriruumis tehtava uurimistöö juurde. Ühel või teisel põhjusel tulid töösse vaheajad, kuni 2013. aasta novembris oli 382-leheküljeline suures formaadis käsikiri Heidelbergi Ülikoolis avaldatuna kaante vahel.

Elke Voelkeri dissertatsioon „Der estnische Komponist Rudolf Tobias. Leben und Werk" („Eesti helilooja Rudolf Tobias. Elu ja looming") on valminud Heidelbergi Ülikooli (Ruprecht-Karls-Univärsität Heidelberg) filosoofia fakulteedi Euroopa Ajaloo- ja Kultuuriteaduse keskuse tiiva all. See on avalikuks kasutamiseks arhiveeritud ka Heidelbergi Ülikooli raamatukogu dokumentide serveris:
www.ub.uni-heidelberg.de/archiv/15639. Autori enda kodulehe aadress on www.elkevoelker.de.

Laias laastus koosneb dissertatsioon neljast osast: A – Elulooline osa (lk 21-88), B – Heliloomingu tutvustus (lk 89-222), C – Oratooriumi „Joonase lähetamine" üksikasjalisem analüüs (lk 223-300), D – Lisad. Loomulikult valgustavad paljud käsitlused ja teemad tänuväärselt meie muusikaelu- ja kultuuripilti laiemalt, kui ainult Tobiase vaatenurgast.

Elke Voelker kohtub Tallinnas paljude meie muusikategelastega ning sõlmib uusi sidemeid meie muusika- ja kultuuriasutustega raamatukogudest kuni Eesti Rahvusringhäälinguni. Ta on kinkinud oma uurimuse käsikirja küll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonnale ning raamatukogule, küll Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile, Eesti Rahvusraamatukogule jne.

Meil jääb üle vaid tagasihoidlikult tänada ja tunnustada Saksamaa muusikateadlast Elke Voelkerit osutatud teenete eest meie muusikakultuuri tutvustamisel maailmale.