Priit Kuusk, ERP uudised 25. märtsil 2014

Mihkel Kütson juhatab Saksamaal nii ooperit kui kontserte ja ta on seal ametites olnud juba pikemat aega. Märtsikuu on tal esinemiste poolest väga rikas.

Saksamaal preemiaid võitnud ja mitmel puhul tähelepanu äratanud Mihkel Kütson (s. 1971) töötab praegu Reini alamjooksul, Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuva Krefeldi ja Mönchengladbachi ühendteatri ning teatri sümfooniaorkestri Niederrheinische Sinfoniker Generalmusikdirektor'ina. Küllalt suur koormus oma teatri ja orkestri juures pole tal siiski takistanud ka mujal Saksamaal ja kaugemalgi hinnatud külalisdirigendina esineda.

Märtsikuu esimeseks päevaks valmis Mihkel Kütsonil oma teatris Jules Massenet' koomilise ooperi „Manon" uuslavastus, mis toodi esietendusele Krefeldi teatrimajas. „Manonist" tehti etendusi samas veel ka 9. ja 14. märtsil. Praegu on teatri repertuaaris Mihkel Kütsoni dirigeerida ka Pjotr Tšaikovski ooper „Mazepa", mida ta juhatas Mönchengladbachis 21. märtsil. Aprillis tuleb Kütsonil „Mazepaga" taas jälle neli etendust ning samaviisi ka õhtu „Manoniga".

Selle kuu külalisorkestriks oli Eesti dirigendile Würzburgi Filharmoonia orkester, mida ta juhatas 6. ja 7. märtsil. Üleni vene muusikaga kavas olid Sergei Rahmaninovi „Romanss" ja „Skertso", Dmitri Šostakovitši Tšellokontsert nr 1, Sergei Prokofjevi Sümfoonia nr 7 ja Nikolai Rimski-Korsakovi süit ooperist „Kuldkukeke".

Alates tänasest dirigeerib Kütson taas oma teatri orkestrit Niederrheinische Sinfoniker. Nagu tavaks, antakse sümfooniakontserte sama kavaga mõlemas teatrimajas, seekord kokku neljal õhtul: 25. ja 28. märtsil Krefeldis, kahel vahepealsel päeval aga Mönchengladbachi teatri kontserdisaalis. Selles kavas on lätlaste populaarseima helilooja Pēteris Vasksi orkestripala „Viatore" ning meie kaasaegse ameeriklanna, Pulitzeri preemia laureaadi ja sama teose eest Grammy võitnud Jennifer Higdoni Kontsert löökpillidele ja orkestrile, kuhu solistiks tuleb väga nimekas artist Aleksei Gerassimez. Õhtu teise poole täidab Johannes Brahmsi Sümfoonia nr 4.

Eelmise aasta lõpul tõi Mihkel Kütson oma teatris välja Richard Wagneri aasta puhul tema noorpõlveooperi „Rienzi" ning Giuseppe Verdi tähtpäeva-aastaks tema muusikadraama „Stiffelio".

Sellel aastal on Mihkel Kütson väljaspool koduteatreid dirigeerinud veel Berliini Koomilises Ooperis, maikuul tuleb tal külaliskontsert aga Itaalias Sitsiilia pealinnas Palermos sealses esinduslikus Teatro Massimos.

Priit Kuusk, ERP uudised 24. märtsil 2014

Eesti lauljatar metsosopran Kai Rüütel kutsuti solistiks Dmitri Šostakovitši traagilise ooperi „Mtsenski maakonna leedi Macbeth" uuslavastusse Antwerpenis. Esietendus oli 21. märtsil, etendused toimuvad Antwerpeni Linnateatri laval.

Uuslavastuse on teinud Flaami Ooper (De Vlaamse Opera), kelle pealavaks on Antwerpeni Linnateater (Antwerpen Stadsschouwburg), lavastajaks mõnevõrra skandaalse kuulsusega hispaania teatrimees, 2009. a Euroopa kultuuripreemia laureaat, praegu ka Barcelonas teatrijuhina tegutsev Calixto Bieito.

Lavastuse muusikaline juht ja dirigent on Moskvast pärit, aga Saksamaal õppinud ja debüteerinud Dmitri Jurovski, kes on Flaami Ooperi peadirigendi postil vähemalt 2016. aastani. Nagu meil on Järvid, on ka Jurovskid nimekate dirigentide dünastia – isa Mihhail Jurovski ning pojad Vladimir ja Dmitri Jurovski. Antwerpenis laulab Flaami Ooperi koor ja mängib Flaami Ooperi sümfooniaorkester.

Šostakovitši ooperi solistide hulgas on nimekaid lauljaid. Peaosas Katerina Izmailovana laulab noor leedulannna, praegu Kölni Ooperis töötav Ausrinė Stundytė, Borissi ja Sergei osas esinevad inglise bass John Tomlinson ja tšehhi tenor Ladislav Elgr, Zinovi osas on slovaki tenor Ľudovít Ludha, Kai Rüütel laulab Sonetka osas. Selles koosseisus teeb kaasa veel üks eesti laulja, kelleks on Flandria Ooperis Gentis kui ka Flaami Ooperis püsivamalt töötanud bass Thomas Mürk.

Esietendusele Antwerpenis järgnes teine õhtu eile, veel tulevad etendused 26. ja 29. märtsil, samuti 1., 3. ja 6. aprillil.

Aarne Saluveeri käe all ETV tütarlastekooris alustanud Kai Rüütel lõpetas Tallinnas Otsa-kooli, seejärel Haagi Kuningliku Konservatooriumi ja Hollandi Rahvusliku Ooperiakadeemia (kiitusega). Tema lauljateel on oluline osalemine Jette Parkeri noorte artistide programmis Londoni Kuningliku Ooperi juures aastast 2009, kus ta sai laulda esimesed osad ka kuningliku teatri suurel laval. Hollandi Ooperis Amsterdamis lauliski ta detsembris Sergei Prokofjevi „Õnnemängijas", mai- ja juunikuul ootavad ees etendused kuulsas Barcelona Teatre del Liceus Richard Wagneri ooperis „Valküür".

Priit Kuusk, ERP uudised 15. märtsil 2014

Eesti dirigente on kevadkuul näha esinemas paljudes Euroopa maades, kuulsates saalides, koos tuntud solistidega. Eriti kõnekat teavet tuleb märtsikuu alguspoolelt: neil päevil on olnud või ees ülesastumised vähemalt kümnel meie dirigendil.

1. märtsil juhatas Paavo Järvi Frankfurti Raadio SO-d Aschaffenburgi Linnahallis, kavas ka Arvo Pärdi „Cantus". Tõnu Kaljustel oli esinemine aga Berliini Filharmoonias: festivalil „Nordlichter" astusid tema käe all üles Rias-Kammerchor ja Ensemble Resonanz. Selles kavas olid ka Arvo Pärdi „Cantus" ja „Aadama itk", Tõnu Kõrvitsa „Labürindid" ning kaks osa „Kreegi vihikust", Lepo Sumera „Concerto per voci e strumenti".

Ka Kristjan Järvil oli 1. märtsil kontsert, oma MDR Sümfooniaorkestri ees Leipzigi Gewandhausis, kavas Steve Reich, Udo Zimmermann, Elliott Carteri Tšellokontsert (solist Jan Vogler) ning Aleksandr Skrjabini „Ekstaasipoeem".

4. märtsil seisis Zürichi Tonhalle suures saalis Zürichi Kammerorkestri ees dirigent Anu Tali. Mainekas kontserdipaigas juhatas eestlanna helilooja kohalolekul Arvo Pärdi Sümfooniat nr 4 („Los Angeles") ja esmakordselt kuulis teost elavas ettekandes ka saalis viibinud Mihhail Hodorkovski, kellele teos on pühendatud. Kavas kõlasid veel Tõnu Kõrvitsa „Thule eleegiad" ning Franz Joseph Haydni Tšellokontsert nr 1 trompetiseades, solistiks Sergei Nakarjakov. Vt ka http://www.arvopart.ee/Uudised/ajalooline-kohtumine-zuerichi-tonhalles

5.- 9. märtsil juhatas Paavo Järvi Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie'd, varieerivates kavades kõikjal Wolfgang Amadeus Mozarti 3. viiulikontsert, solistiks Alina Pogostkina, veel Brahms, Schumann, Haydn, Mozart. Kontserdid toimusid Hamburgis, Bremenis ja Luxembourg'is.

Soomes Mikkeli Martti Talvela saalis dirigeeris 6. märtsil Mikkeli Linnaorkestrit Andres Mustonen, olles ise ka viiulisolistiks. Tšellosolist oli Alexander Hülshoff, kavas Pjotr Tšaikovski ning Ernest Blochi virtuoosseid palu ning Antonio Vivaldi Kontsert viiulile ja tšellole.

Paul Mägi dirigeeris Rootsis Uppsalas sealset kammerorkestrit 6. märtsi abonementkavaga (Ravel, Britta Byströmi pala esiettekanne, Busoni, Korngold), millele järgnes 13. märtsil rahvusvahelise kompositsioonikonkursi „Uppsala 2014“ peakontsert kuue finaali valitud uusteosega. Mõlemad Uppsala Kammerorkestri kontserdid leidsid aset Uppsala uues kontserdi- ja kongressikeskuses.

 

6. ja 7. märtsil juhatas Mihkel Kütson Saksamaal Würzburgi Filharmoonia orkestrit, kava koosnes üleni vene muusikast (Rahmaninov, Šostakovitš, Prokofjev, Rimski-Korsakov). 1., 9. ja 14. märtsil dirigeeris ta oma teatris Krefeldis Jules Massenet' ooperit „Manon".

Arvo Volmer tegi debüüdi Leipzigi Raadio (MDR) sümfooniaorkestri ees, kelle peadirigendiks on Kristjan Järvi. Tema kontserdid leidsid aset 7. märtsil Dessau Teatris ja 9. märtsil Leipzigi Gewandhausis. Solistiks Daniel Hope, olid kavas Claude Debussy „Fauni pärastlõuna", Kurt Weilli muusika filmist „Royal Palace" ning tema Süit viiulile ja orkestrile, Sergei Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 ning Maurice Raveli balletisüit „Daphnis ja Chloe".

Neeme Järvi ja Šveitsi Romaani Orkestri kontsertidel 12.- 14. märtsil Genfis ja Lausanne'is kõlasid Tšaikovski „Pidulik kroonimise marss", Johannes Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole orkestriga, solistideks Vadim Repin ja Truls Mørk, samuti Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 11 ja Prokofjevi Sümfoonia nr 5.

Olari Elts juhatas Jyväskylä Sinfonia't 12. märtsil Jyväskylä teatrimajas, mis oli helilooja Pekka Kostiaineni 70. sünnipäeva kontsert. Ettekandel olid Kostiaineni „Requiem", Erkki-Sven Tüüri „Prophecy" (solist akordionil Mika Väyrynen), Georg Friedrich Haasi „Unheimat" ning Richard Straussi „Kodanlasest aadlimees". 19. ja 20. märtsil on Eltsil ees kontserdid Helsingi Linnaorkestriga.

12. märtsil algasid Paavo Järvi kontserdid Müncheni Filharmoonikutega Müncheni kuulsas „Gasteigis", kordused 13. ja 16. märtsil, solistiks Aleksandr Skrjabini Klaverikontserdi ettekandeil Viinis elav pianist Anika Vavic, kavas veel „Armastusstseen" Hector Berliozi ooperist „Romeo ja Julia" ja Schumanni Sümfoonia nr 1.

Kristiina Poska dirigeerib Berliini Koomilises Ooperis 15. märtsil Mozarti „Võluflööti", järgmine etendus on tal sellega 18. märtsil.

Kuu lõpul juhatab Hendrik Vestmann Bonnis ning Risto Joost Sloveenias ja Austrias, kontserte on ka paljudel teistel juba nimetatud dirigentidel. Dirigent Tarmo Vaask on aga pidevalt ametis Nürnbergi Riigiteatris peakoormeistrina.

Priit Kuusk, ERP uudised 18. märtsil 2014

Täna kell 17.30 leiab Tallinna Kaarli kirikus taas aset traditsiooniline teisipäevane „Muusikatund". Esineb kammertrio koosseisus Maris Lend (flööt), Valju Kasuk (viiul) ja Maie Koldits (klaver). Kavas on eesti klassikalist muusikat ning populaarseid palu maailmaklassikast, kus teise viiuli partiid mängib flööt.

Kava:

Heino Eller Õhtulaul

Heino Eller Allegretto

Arcangelo Corelli Sonaat 2 viiulile ja klaverile

Johann Sebastian Bach Largo Kontserdist 2 viiulile d-moll

Johann Sebastian Bach Aaria Orkestrisüidist nr 3 D-duur

Johann Sebastian Bach HTK Prelüüd es-moll

Henryk Wieniawski Romanss Viiulikontserdist nr 2 op. 2

Joseph Küffner Nokturn op. 110

Claude Debussy Unelm

Melanie Bonis Serenaad ja Pastoraal op. 59

Oscar Fuchs Romanss op. 25

Maris Lend on tegutsenud muusikapedagoogina, praegu on tal oma flöödistuudio laste- ja noorte huvikeskuses „Kullo", tal on ka pianistidiplom konservatooriumist. Valju Kasuk on vabakutseline viiuldaja ja akordionist, mänginud mitmetes orkestrites ja ansamblites. Maie Koldits on praegu Otsa-kooli klaveripedagoog Tallinnas, pikka aega olnud tegev ka klaveriansambliseltsis „Allegro".

Priit Kuusk, ERP uudised 15. märtsil 2014

Euroopa kultuuripealinnas 2014 Riias tuuakse täna maailmaesiettekandele Peeter Vähi kultuuripealinna programmi jaoks tellitud ja spetsiaalselt loodud uus kooriteos „Suure vee taga" ("Aiz Daugavas vara dārzs").

Uue koorimuusika esiettekanded toimuvad kultuuripealinnas Riias Läti Ülikooli aulas nii 15. kui ka 16. märtsil. Tegemist on unikaalse projektiga „Merevaigu laulud" („Dzintara dziesmas"). Kogu suursarja keskmes on valik Läti rahvalaule, millele 17 heliloojat 16 riigist on kirjutanud oma uued teosed. Tellimuse saanud heliloojatele anti valida 30 läti rahvalaulu, need pani kokku nimekas läti etnoloog Valdis Muktupāvels.

Uues projektis kaasalöönute hulgas on meie Peeter Vähi kõrval tuntumad india helilooja Param Vir, Vytautas Miškinis Leedust, baski helilooja Xavier Sarasola, Jan Sandström Rootsist, Vladimir Martõnov Venemaalt, Gabriel Jackson Suurbritanniast, Lätit esindavad aga nooruke naishelilooja Evija Skuķe ja Pēteris Plakidis.

Peeter Vähi „Suure vee taga" (tekst läti rahvaluulest) esiettekandjaks on noortekoor Kamēr oma kunstilise juhi Jānis Liepiņši dirigeerimisel. Noortekoor kannab ette kogu uudisteoste sarja. Tegemist on rahvusvaheliselt menuka kooriga, kelle võitude kontos on ka Euroopa Grand Prix Arezzost 2013. aastal. Ja ka „Merevaigu laulude" sündmus ise on läti meedias väga suurt tähelepanu leidnud.

Peeter Vähi muusika kõlab täna veel ka Pärnus: üleni eesti muusika kavaga astuvad Eliisabeti kirikus üles flötist Leonora Palu ja kitarrist Kristo Käo. Peeter Vähi loomingust mängitakse pala „Müstiline ühinemine". Ja sama pala hakkavad 19.- 21. märtsil koos teiste teostega Eesti Rahvusringhäälingule salvestama flötist Oksana Sinkova ja kitarrist Jelena Ossipova.

Peeter Vähi loomingu ettekannetest sel hooajal väärib esmanimetamist flöödikontserdi „Taevase järve laul" esitus Usedomi festivali lõppkontserdil Saksamaal, kui solistiks oli Maarika Järvi ning dirigeeris Neeme Järvi. Sel aastal on plaadile jõudnud Riiast salvestatuna „Tema Pühadusele" oboele ja kammerorkestrile (esit. Martin Daněk Tšehhimaalt ja Klaaspärlimäng Sinfonietta Andres Mustoneni juhatusel), äsja ka „Maa ja taeva vahel" sümfoonilisele puhkpilliorkestrile USA firmalt Mark Records, esitajaks Christopher Newport University Wind Ensemble Mark Reimeri juhatusel, kes märtsikuu algul ka Eestis esines.

Kui jaanuari lõpul toimus Eesti klassikalise muusika esitlus Londonis, kandis Klaaspärlimäng Sinfonietta Andres Mustoneni juhatusel seal ette Peeter Vähi teose „In memoriam HM". Aprillis toimub aga Kitarrikontserdi nr 2 („Antarctic Concerto") esitus Leedus Klaipeda kevadfestivalil, ja sealgi esitab teost koos Kanada nimeka solisti Rémi Boucher'ga Klaaspärlimäng Sinfonietta Andres Mustoneni dirigeerimisel. Oktoobris soleeris Rémi Boucher selle teosega ka Peterburi Filharmoonias sealse orkestri saatel.

Peeter Vähi vääris oma oratooriumi „Maarja Magdaleena evangeelium" eest 2013. aasta sügisel Balti Assamblee kunstipreemia.