Priit Kuusk, ERP uudised 10. aprillil 2014

Alates 8. aprillist kuni 13. aprillini annab Madalmaade Kammerkoor Peter Dijkstra dirigeerimisel Hollandi eri paigus viis kannatusaja kontserti. Nendel teevad kaasa ka eesti lauljad, sopran Maria Valdmaa ja tenor Endrik Üksvärav.

Kava kannab pealkirja „Penance and Complaint" („Boete en Beklag") ja selles kõlab Corneliuse, Sweelincki, Křeneki, Brahmsi ja Schützi looming. Kontserdipaikadeks on traditsiooniliselt Arnhemis „Musis Sacrum", Leeuwardeni teater „De Harmonie", Utrechtis Püha Peetri kirik, Haagi Uus kirik ning Amsterdami uus kontserdikeskus, peamiselt nüüdismuusika jaoks mõeldud Muziekgebouw.

Küsitakse, kas on võimalik kannatusajal läbi saada ilma Johann Sebastian Bachi muusikata. Peter Dijkstra veenab, et on võimalik, koostades väga huvitava kava kõikidest ajastutest pärit autoritega. Järgnevalt tuleks seda kindlasti ka tutvustada.

Avanumbriks on saksa helilooja Peter Corneliuse (1824-1874) „Requiem", vokaalteoste vahel ka instrumentaalpalad orelil – hollandi varajase klassiku Jan Pieterszoon Sweelincki (1562-1621) „Mein junges Leben hat ein End" (4 variatsiooni 6-st) ning „Toccata" (esitab Jan Jansen), seejärel austria modernisti Ernst Křeneki (1900-1991) „Prohvet Jeremiase lamentatsioonist" op. 93 esimene osa „In coena Domini: lectio prima". Vokaalteostest on kavas veel Johannes Brahmsi (1833-1897) motett „Warum ist das Licht gegeben" ning lõpetuseks Heinrich Schützi (1585-1672) leinamuusika kahele koorile ja continuole „Musikalische Exequien" op. 7. Vokaalnumbrite saateansamblis on kaastegevad ka theorbi- ja tšellomängija.

Madalmaade Kammerkoori kunstiline juht on 2011. aasta sügisest eesti noor dirigent Risto Joost. 2015. aastal asub tema postile noor hollandlane Peter Dijkstra, koori senine kauaaegne peakülalisdirigent. Teatavasti on koori põhinimekirjas vaid 11 lauljat, aga tavaliselt esinetakse 16-24-liikmelises koosseisus. On märkimist vääriv, et mitte Risto Joosti, vaid Peter Dijkstra uude kavasse on kaasa tegema kutsutud kaks Hollandiga seotud eesti lauljat, kes kuuluvad koori täiendusliikmete nimekirja ja on selles varemgi üles astunud.

Euroopa ühe vanema kammerkoorina on Madalmaade Kammerkoor nüüd 75 aastat vana ning siiani välja lasknud 75 plaati. Koori peadirigent oli lühemat aega (1998-2000) ka Tõnu Kaljuste, kes samal ajal oli varem asunud tööle Rootsi Raadio koori peadirigendina. Rootsi Raadio koori juht on aga ka praegu Peter Dijkstra, jättes koori endale alles Hollandisse peadirigendikski asudes. Nii käib Kaljustest palju noorem, järgmise generatsiooni hollandi muusik tõeliselt Kaljuste jälgedes ning on muuseas end täiendanud ka Tõnu Kaljuste meistriklassis.

Maria Valdmaa läks pärast Otsa-kooli Tallinnas õppima Haagi Kuninglikku Konservatooriumi, kus 2010 sai bakalaureuse kraadi varajase muusika laulu erialal. Praegu lõpetab ta samas magistriõpinguid. Sealmail ja mujalgi on ta korduvalt solistina ja ansamblitega üles astunud. Äsjasel Händeli-nimelisel lauljate konkursil Londonis võitis Maria II preemia ja publikupreemia. 27. aprillil on tal taas sooloesinemine Amsterdami Geelvincki Muuseumi mainekas salongis, klaveril saadab teda Urszula Danieliewicz.

Endrik Üksvärav lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistriõpingud koorijuhtimise erialal 2011. aastal ning aastast 2012 täiendab end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis varajase muusika laulu erialal. Esinenud vokaalsolistina paljudes kavades peamiselt Eestis. Õppinud ka trompetit ja metsasarve, esinenud mitmete kollektiivide dirigendina. Praegu on ta menuka kammerkoori Collegium Musicale kunstiline juht ja dirigent, kellega esinenud ja võitnud preemiaid mitmel maal.

nike-dunk-low-coast-uncl | nike air sport attack red bank blue Mid Linen - Grailify - nike sweet classic leather sneaker sandals

Priit Kuusk, ERP uudised 8. aprillil 2014

Leedu sadamalinna Klaipėda kontserdimaja ootab täna õhtul esinema meie kammerorkestrit Klaaspärlimäng Sinfonietta („Glasperlenspiel Sinfonietta"), kus peadirigent Andres Mustoneni käe all tuuakse publiku ette põnev kava koguni kahe Eesti helilooja teosega.

Klaipėda muusikakevad („Klaipėdos Muzikos Pavasaris") toimub tänavu juba 39. korda ning selles on nähtaval kohal kõigi kolme Balti vabariigi muusikud. Eriti oluline on niisugune ühtehoidmise tunne just praeguses poliitilise olukorras.

Andres Mustonen ja tema Eesti kammerorkester on festivali kodulehel ja kogu Klaipėdas väga hästi afišeeritud ning meie dirigenti kenasti tutvustatud ja esile toodud. Tund aega enne kontserti toimub pidustustel traditsiooniliselt õhtu tutvustus, kontsert kannab Peeter Vähi teose nime järgi pealkirja „Antartika kontsert".

Mustonen avab tänase kontsertõhtu Galina Grigorjeva orkestripildiga „Tsaarinna Jevdokia nunnaks pühitsemise laul" (2002), millele järgneb Peeter Vähi ebatavalise kõlamaailma, esituspildi ja orkestratsiooniga kitarrikontsert „Antarctic Concerto" (2012). Kitarrisolistiks on taas selle tähelepanu äratanud kontsertteose esiettekandegi teinud Kanada kitarrikunstnik Rémi Boucher.

Kava teine pool on pühendatud Viini klassikutele Mozartile ja Haydnile. Kõlab Wolfgang Amadeus Mozarti imekaunis Divertisment D-duur KV 136 ning seejärel Franz Joseph Haydni Sümfoonia nr 60 („Il Distratto").

Nädalapäevad pärast Eesti kammerorkestrit mängib festivalil samas saalis Klaipėda Kammerorkester. Nimeka noore dirigendi Modestas Pitrėnase juhatusel on kavas Claude Debussy, Igor Stravinski, Osvaldo Golijov ning leedulanna Loreta Narvilaitė.

Klaaspärlimäng Sinfonietta, kuhu kuulub terve rida meie nimekamaid keelpillimängijaid, esineb sel kuul, 25. ja 26. aprillil veel ka Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis sarja „Kuldne klassika" kuuluva kavaga „Kevad Itaalias" ning viib koguni kaks erinevat programmi XVI Suure-Jaani muusikafestivalile. Orkestri kontsertmeistriteks on vaheldumisi Arvo Leibur ja Sigrid Kuulmann.

nike-dunk-low-coast-uncl | Air Jordan 1 Bubble Gum Atmosphere DD9335 - SBD - 641 Release Date - pallet of nike shoes for women

Priit Kuusk, ERP uudised 4. aprillil 2014

Tallinnas Nõmme muusikakooli saalis toimub laupäeval, 5. aprillil algusega kell 17 teeneka pianisti ja klaveripedagoogi Erna Saare austamine tema hiljutimöödunud 90. sünnipäeva puhul.

Pidulikule muusikaüritusele tulevad maestra Erna Saare arvukad klaveriõpilased konservatooriumi-muusikaakadeemia aegadest kuni Tallinna muusikakeskkooli aastatel tema käe all õpetust saanud noored pianistid ja teistegi erialade toonased õpilased. Aga muidugi tulevad ka mitmetel aastakümnetel tema kõrval töötanud paljud kolleegid, arvukad muusikalised sõbrad ning muusikalised tuttavad lähemalt ja kaugemalt.

Erna Saare pedagoogitee algas vahetult pärast Tallinna Riikliku Konservatooriumi kiitusega lõpetamist aastal 1948 ning kestis viis aastakümmet, kuni aastani 1998. Konsultatsioone on temalt saanud paljud veel pikka aega hiljem, kuni tänaseni. Praegu on Erna Saar Eesti Klaveriõpetajate Liidu auliige.

Veel palju pikem on Erna Saare sooloesinemiste aeg, sest oma esimese soolokontserdi andis ta 13-aastasena 1937. aastal Tartu Kõrgema Muusikakooli algosas õppides. Ja viimati salvestas ta oma esinemisi Klassikaraadios veel 2013. aasta lõpul. Ei saa kindel olla, et ta ei mängi meile laupäeval oma 91. eluaastal veel Nõmme muusikakooliski. Vähemalt kui, siis tema jaoks kõigi aegade klaverimuusika suuremat lemmikut Chopini...

Erna Saarest mõni aasta noorem kolleeg Leelo Kõlar kirjutab tema kohta jaanuarikuu Sirbis („Millest tuleb elujõud?", 17. I 2014): „Tema muusikalist väljenduslaadi ja pianismi ilmestavad kõlameisterlikkuse kõrval mõtteselge otsekohesus ja kujundlik arendus, kus agoogilised ja dünaamilised koostisosad on harmoonilises tasakaalus. Tema esitustest kostab südamest ja armastusega pakkuda tahtmine.
Suurt mõju on Erna Saarele tema sõnul avaldanud õpingutejärgne osalus Moskva konservatooriumi klaveriklassides väga tuntud pianistide juures nagu Heinrich Neuhaus, Jakov Flier, Grigori Ginsburg ja Aleksandr Johheles, rääkimata Tšaikovski-nimeliste konkursside klaverivoorude järjepidevast kuulamisest. See avardas silmaringi, tekitas uusi mõtteid, rikastas teadmisi ja elamusi kogu eluks..."

Muidugi, kõik otsesed muusikakontaktid said toona toimuda vaid idasuunal, kuigi Moskva klaverikoolkonnad on muusikamaailmas igati arvestatavad. Legendaarse professori Bruno Luki assistendi ja kolleegina töötades lisandusid mõnedki võimalused vaadata ka lääne suunas, eeskätt helisalvestuste abil.

Tema klaveriõpilaste mõttes juba vanavanaema staatuses Erna Saart on ikka ja jälle rõõmustav näha mõnel pianismiüritusel muusikaakadeemias, või klaverimuusika ja muulgi kontserdil Estonias ehk ooperietendusel maja teises tiivas. Rääkimata sellest, kui rikastav on temaga jutuajamine muusikaliste muljete ja mälestuste radadelt, või tema piiritu kogemuse najalt head nõu saada ükskõik missugusel muusikalisel teemal.

Parimat tervist ja õnnelikke päevi soovib maestrale igaüks meist, kel on olnud õnne teda tunda ja temaga Suures Muusikas koos olla. Sedasama ütleb ka Leelo Kõlar oma sünnipäevakirjutises: „Terve pikk elu on kulgenud klaverimängimise, selle õpetamise ja muusikakuulamise sees, mis kosutab hinge, annab tervist ja elujõudu ning rõõmu täna, iga päev. Soovime, et see jätkuks!"

Oakley MOD5 MIPS SNOW HELMET – ADULT - SneakersbeShops | boys nike jordan retro flyknit shoes women High OG Panda - air max 95 cool grey neon yellow - Grailify

Priit Kuusk, ERP uudised 7. aprillil 2014

Dirigent Olari Elts juhatas oma uut kava Briti saarte ühe tuntuma kammerorkestri, Šoti Kammerorkestri (SCO) ees kontsertidega Edinburghis ja Glasgow's.

2007. aasta sügisel kutsuti Olari Elts ka selle nimeka kollektiivi peakülalisdirigendiks, ta oli ametis kuni 2010. aastani ja esines siis orkestriga sagedamini. SCO peadirigent on olnud 1987-1991 ka äsja Lääne-Saksa Kölni raadio orkestriga Tallinnas esinenud soomlane Jukka-Pekka Saraste, kes sai seal ametisse 31-aastasena. SCO armastabki väga noori muusikuid enda ees proovile panna ja neid arendada ning viis aastat tagasi sai 26-aastasena SCO peadirigendiks praeguseni itaalia juurtega briti dirigent Robin Ticciati. Ticciati sai käesoleva aasta algul veel mainekama ametiposti Glyndebourne'i Ooperi muusikadirektorina.

Olari Eltsi koostöö SCO-ga jätkub ning nüüd tõi ta orkestriga välja uue kava neljapäeval 3. aprillil orkestri kodulinna Edinburghi Queen's Hallis, reedel 4. aprillil oli kontserdipaigaks traditsiooniliselt Glasgow City Halls. Eltsi kavad paistavad alati silma teatud ootamatustega ja nüüdki olid siin kõrvuti ukraina nüüdishelilooja Valentin Silvestrov ja Wolfgang Amadeus Mozart.

Kava avas Valentin Silvestrovi pala „The Messenger" („Kuulutaja", 1997), mida Elts on ka varem juhatanud ning mida on palju kordi mänginud Kremerata Baltica. Silvestrovile järgneski vaid Mozart, tema üks populaarsemaid, Sümfoonia nr 40
g-moll KV 550 ning suurmeistri 12-osaline Missa c-moll KV 427. Siin olid nimekateks solistideks sopranid Elizabeth Watts ja Ruby Hughes, tenor Andrew Staples ning bassbariton Stephan Loges, kaastegev oli SCO koor. Kava reklaamis märgiti, et mõlema helilooja oopused on seotud nende naistega – Silvestrov kirjutas oma teose ta varalahkunud naise mälestuseks, Mozart aga arvestas missa loomisel oma tulevase naise, lauljatar Constanze Weberiga, kellele ta kirjutas missa ühe sooloosa „Et incarnatus est".

Olari Eltsil on seljataga menukad kontserdid Helsingi Linnaorkestriga ning Müncheni Kammerorkestriga Kölni Filharmoonias, ees aga esinemised Prantsusmaal Lyonis, taaskord Helsingis, siis Iirimaal Dublinis ning Lääne-Austraalias Perthis.

nike air force 1 low uv | WS327KA - Buy now New Balance 327 SEASONAL CLASSIC - adidas edge lux 120111741 black edition release

Priit Kuusk, ERP uudised 3. aprillil 2014

Vanemuise teatris homme esietenduvas Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja" uuslavastuses teeb kaasa mitmeid eesti tunnustatud lauljaid nii oma teatrimajast kui teistest teatritest.

Eelkõige tuleb tunnustada Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi Paul Mägi algatust, kes selle Eesti kogu ooperiloo väärtteose, Eduard Tubina „Reigi õpetaja" taas, teistkordselt Vanemuise repertuaari on võtnud. Teatavasti valmis ooper heliloojal Stockholmis 1971. aastal, aga alles 1979. aastal sai võimalikuks selle maailmaesilavastus Vanemuises, tookord Erich Kõlari taktikepi all, ja kõigepealt vaid tänu teatrijuhile Kaarel Irdile, kes lõpuks otse Moskvast selle lavaletoomiseks loa nõutas.

„Reigi õpetaja" muusikajuht ja dirigent on nüüd Paul Mägi, homme esietenduva lavastuse on teinud Roman Baskin. Ning peadirigent Paul Mägi on leidnud Tubinat väärikalt laulma meie paremad ooperijõud. Ooperi libreto kirjutas teatavasti oma jutustuse aineil juba 1938. aastal Aino Kallas ning Arne Miku tellimusel andis Jaan Kross sellele lõpliku kuju, et saata see Stockholmi helilooja Eduard Tubinale. Selleks, et pisutki saada ooperi sisule lähemale, ja avada seejärel osatäitjate lauljate nimed, tsiteerime põgusalt kavalehte:

„Tegevus toimub 1642. aastal väikeses Hiiumaa külas Reigis ning Tallinnas. Peategelasteks on Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius ja tema noor naine Catharina, kes armub Stockholmist saabunud uude diakonisse Jonas Kempesse. Külas levivad jutud, et Kempe on Stockholmist pagendatud just seepärast, et pani sealse pastori naise nõiduse abil endasse armuma. Lempelius, nähes oma naise ja uue diakoni lähedasi suhteid, püüab Catharinat päästa ning süüdistab Kempet mustas maagias. Kuid armunud kinnitavad oma vastastikuseid tundeid põgenemisega. Nad tabatakse ning süüdistatuna abielurikkumises hukatakse Tallinna linnaväljakul."

„Reigi õpetaja" peaosalist Paavali Lempeliust kehastab meie nimekas ooperibariton Jassi Zahharov, kes oli aastatel 1980-1997 ka Vanemuises solist, aga Tubina esimeses ooperis „Barbara von Tisenhusen" laulnud üht peaosa juba Rahvusooperis „Estonia".
Võitnud Georg Otsa nim auhinna 1994.

Catharina Vickeni osas on sopran Karmen Puis, kes on Vanemuise ooperi- ja operetisolist juba 1997. aastast, ka oma õpingute ajal. Viimati täitis ta üht peaosalist Liinat Tauno Aintsi ooperi „Rehepapp" esilavastuses. Ta on 2010. aasta Georg Otsa nim auhinna laureaat.

Jonas Kempe ossa on kutsutud esinema vabakutseline solist tenor Mati Turi, kellel on uuema ooperi kogemus Benjamin Britteni, Alban Bergi, Erich Wolfgang Korngoldi jt, aga ka Erkki-Sven Tüüri „Wallenbergis" lauldes.

Siis on ooperis veel kokku seitseteist väiksemat osa. Need on olulisuse järjekorras Viiu (solist Pirjo Püvi), Kristi (Valentina Kremen või Annaliisa Pillak), Sauna-Ann (Merle Silmato Soome Rahvusooperist), Henn (Reigo Tamm), Moritadimüüja (Jaan Willem Sibul), Praeses (Jüri Lumiste), veel kohtuteenrid, pagarisellid, pürjeleid mitut sorti, Uhke proua (Maria Kallaste), Linnavaht (Simo Breede), Vana naine (Merle Jalakas). Osaleb Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja sümfooniaorkester, dirigendi assistent on Taavi Kull.

„Reigi õpetajat" etendatakse Vanemuise väikeses majas. Dekoratsioonikunstnik on Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Kristel Maamägi, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla teatrist), videokujundaja ja koreograaf Janek Savolainen.

Esietendusõhtul Vanemuises viibib ka Eduard Tubina praegu Türgis elav poeg Eino Tubin, kes juba päeval osaleb „Tubina päeva" üritustel Heino Elleri nim Muusikakoolis ning teeb seal konverentsil ka ettekande.

nike-air-force-1-shadow-lucky-charms-dj5197-100-date-sortie | Converse Earthy Tones Unevenness Chuck Taylor All Star - 572547C