Priit Kuusk, ERP uudised 25. aprillil 2014

Meie klassikalise kontsertmuusika üks populaarsemaid teoseid, 1961. aastast pärit Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile kõlab Eestit esindava teosena Brüsselis sel nädalal korraldataval Euroopa Muusika Festivalil.

Festivali kontserdid leiavad aset 23.- 27. aprillil Brüsseli Muusikainstrumentide muuseumi (Muziekinstrumentenmuseum) saalis ja niisugust kontserdisarja korraldatakse siin kolmandat korda. Kammerkavadega kontserte tuleb kokku kuus. Tegu oleks nagu otse Euroopa Liidu egiidi all oleva ettevõtmisega, sest igast liidu 28 riigist saab festivalil kuulda vaid üht kammerteost. Nende esitamise võimalus antakse Belgia noortele andekatele muusikutele.

Eestit esindab meie praeguseks vanema põlve meistri, Eesti Heliloojate Liidu omaaegse esimehe Jaan Räätsa populaarne, paljudel maadel ja paljude kammerorkestrite repertuaaaris olnud tuntud teos „Kontsert kammerorkestrile" op. 16 (1961), mille kirjutamisel helilooja oli alles 29-aastane. Brüsselis kõlab see keelpillikvartetiseades, mille tegi Jaan Räätsa kompositsiooniõpilane Mihkel Kerem, tuntud helilooja ja viiuldaja, kes praegu peamiselt Londonis tegutseb.

„Festival L'Europe en Musique" on pidusarja rahvusvaheline nimetus. Korraldajad märgivad, et selles panoraamses kontserdisarjas kuuleb teoseid nii 19., 20. kui 21. sajandist. Neljapäevane ja reedene kontsert algavad kl 12.30, laupäeval ning pühapäeval on kaks kontserti, ikka hommikupoole alustades. 23. aprillil oli festivali avamas lastemuusika programm.

Jaan Räätsa teost mängib 27. aprillil neidudest koosnev, 2012. a alustanud noorte keelpillikvartett 'Quatuor Alcea'. Võiksime nimetada ka, et meie naabritest on Soomet esindamas Aulis Sallinen („Introduktsioon ja tangoavamäng" op. 74), Lätit Pēteris Vasks (Keelpillikvartett nr 5), Leedut Vytautas Barkauskas („Voyage de la Princesse"), Rootsit Kurt Atterberg, Taanit Per Nørgaard, Saksamaad aga Max Reger, Poolat Witold Lutosławski, Ungarit Leo Weiner, Rumeeniat George Enescu...

Priit Kuusk, ERP uudised 24. aprillil 2014

Dzässipianist Kristjan Randalu on aprillis hõivatud mitme eri projektiga mitmel maal, koos oma endiste ja praeguste ansamblikaaslastega, eelkõige aga Tuneesia oudimängija, laulja ja helilooja, kuulsa Dhafer Youssefi kvarteti või kvinteti koosseisus. Täna aga seisab pianistil ees väga tähtis esinemine koos orkestriga Londonis Barbican Hallis ja dirigent Kristjan Järvi juhatusel.

10. aprillist kuni 13. aprillini esineti Dhafer Youssefi Kvartetiga kolme kontserdiga, Youssefi enda ja Randaluga koos briti muusik, praegu New Yorgis elav Phil Donkin kontrabassil ja ungarlane, ka heliloojana tuntud Ferenc Nemeth trummidel: kõigepealt mängiti Bukarestis Rumeenia raadio saalis, seejärel said teoks kaks kontserti Šveitsis, 12. aprillil 33. korda toimunud Cully Jazz Festivalil, 13. aprillil aga Zürichi kontsertlokaalis „Moods".

15. aprillil ühines kvartetiga nimekas norra kitarrist Eivind Aarset, mängiti Prantsusmaal Bordeaux's keskuses „Le Rocher de Palmer". Seejärel esines Dhafer Youssefi Kvintett 16. ja 17. aprillil Hollandis Rotterdamis keskuses „Lantaren Venster" ning Amsterdamis džässi- ja improvisatsioonilise muusika majas „Bimhuis".

Juba 18. aprillil oli Kristjan Randalu tagasi Eestis, õhtul anti „Jazzkaare" avapäeval põnev kava „Lahkhelid" koos Vaiko Eplikuga Haapsalus ja 19. aprillil sama Tallinnas.

Kohe järgmisel päeval 20. aprillil astus Kristjan üles Saksamaal Stuttgartis festivalil „Internationale Theaterhaus Jazztage", nn Baden-Württembergi džässiansamblis (Baden-Württembergi džässipreemia laureaadid) mängisid veel saksofonist Peter Lehel, trompetist Thomas Siffling, bassist Axel Kühn ja trummar Bodek Janke.

Jõuame Kristjan Randalu aprillikuuga tänasesse olulisse päeva, mil kaks Eesti tuntud noort muusikut Kristjani – dirigent Kristjan Järvi ja pianist Kristjan Randalu esinevad Londonis maineka Barbican Halli suures saalis koos tipporkestri London Symphony Orchestraga (LSO). Sellel õhtul on kokku koguni kolm Eesti märki, sest Kristjan Järvi dirigeerib siin ka Arvo Pärdi teoseid „Fratres" (1991) ning Sümfoonia nr 3, millega kontsert algab. Ning seejärel mängib Dhafer Youssefi kvintett koos LSOga Youssefi palu ansambli CD-lt „Birds Requiem". Youssef esineb ka ise LSO suure koosseisuga (sh 13 esimest viiulit!) esmakordselt, väiksemaga on ta varem teises saalis üles astunud. See kavapool koosneb üheksast suurest numbrist, sh kaks süiti „Birds Requiem", orkestriseaded on teinud väga paljude kuulsate muusikutega koostöös olnud norra klahvpillimängija ja helilooja Kjetil Bjerkestrand. Kristjan Järvi on LSOga juba palju kordi esinenud ning ta on ka orkestri eksklusiivlepingu omanik.

Ka londonlaste jaoks väga huvitaval 24. aprilli kaval on mitu reklaampealkirja: „Mystic and Sufi" (Pärt ja Youssef), „Ecclectica at the Barbican", „Dance of Invisible Dervishes". LSO tegevdirektor Kathryn MacDowell kutsub orkestri kodulehel huvitavale muusikaõhtule, vt http://lso.co.uk/images/24_04_Web_53565fc292250.pdf
Teatavasti on Youssef ja Pärt olnud ka omavahel kontaktis, ja Dhafer Youssef on pühendanud Pärdile 2003. aastal oma teose „Cantus Lamentus".

Kristjan Randalu mängib veelkord Dhafer Youssefi Kvarteti koosseisus (nüüd orkestrita) kavas „Birds Requiem" Šveitsis Bernis, sealses Paul Klee keskuses 27. aprillil, trummidele peaks tulema ansambli kauaegse koostööpartnerina hollandi-indoneesia muusik Chander Sardjoe.

Priit Kuusk, ERP uudised 14. aprillil 2014

Eesti dirigent Arvo Volmer on Austraalia mandril juba hästituntud muusikute reas. Ta on Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent alates 2004. aastast, aga juhatanud sealmail ka mujal, sh Sydney kuulsas ooperimajas ning teatri kontsertkollektiivi Sydney Sümfooniaorkestri ees.

Sel kuul on Arvo Volmer dirigeerinud Austraalias juba kaks erinevat kava kokku kolme kontserdiga. 4. ja 5. aprilli õhtud kuulusid Adelaide'i tšellofestivali programmi ning Adelaide'i Linnahalli oli kutsutud külalissolistiks legendaarne USA tšellist Lynn Harrell. Volmer alustas õhtut Gioachino Rossini avamänguga ooperile „Wilhelm Tell", Lynn Harrell mängis Witold Lutosławski suurepärast Tšellokontserti ning kava teise poole täitis Johannes Brahmsi Sümfoonia nr 2.

Teist kava juhatas Eesti dirigent romantilisest vene muusikast 9. aprillil samas saalis. Õhtu kandis pealkirja „Russian Dreams": alustuseks mängiti kaks numbrit Pjotr Tšaikovski ooperitest, need olid „Polonees" „Jevgeni Oneginist" ja sissejuhatus ooperile „Padaemand". Siis kõlas Nikolai Rimski-Korsakovi orkestripala „Fantaasia kahele vene teemale" ning seejärel Tšaikovski Sümfoonia nr 1 („Talveunelmad").

Värske uudis on see, et Arvo Volmer on läinud kuul valitud Bolzano ja Trento Haydni orkestri (Fondazione Orchestra Haydn di Bolzano e Trento) peadirigendiks Itaalias alates järgmisest hooajast. Tema ja orkestri esimeseks ühisprojektiks saab Ludwig van Beethoveni IX sümfoonia ettekanne oktoobris, järgmisel kevadel viib ta orkestri ka kontsertidele Milanosse. See on väga rõõmustav uudis, sest Itaaliaga olid Volmeri kontaktid siiani üsna põgusad. Orkestri ees on kunstiliste juhtidena tegutsenud ka Claudio Abbado või Riccardo Muti, 2003-2014 on sellel postil olnud austria maestro Gustav Kuhn. Adelaide'is jätkub sügisest Volmeri töö aga lepingulise peakülalisdirigendina.

Alles hiljaaegu tegi Arvo Volmer debüüdi Leipzigi Raadio (MDR) Sümfooniaorkestri ees, mille peadirigent on Kristjan Järvi.

Märtsikuu lõpul dirigeeris Arvo Volmer taas ka Peterburi Filharmoonia Orkestrit kontserdisarjas „Muusika Viinis", mil kavas olid avamäng Wolfgang Amadeus Mozarti ooperile „Võluflööt" ning helilooja Sümfoonia nr 39, seejärel Johann Straussi avamäng operetile „Nahkhiir" ning Richard Straussi Valsside süit ooperist „Roosikavaler".

Priit Kuusk, ERP uudised 23. aprillil 2014

Neeme Järvi, kes on Jaapanis külalisdirigendina palju kordi esinenud ja sinna külalisturneele ka kõiki oma orkestreid toonud, dirigeeerib Tōkyōs kahes erinevas suures kontserdisaalis jaapanlaste üht kuulsamat sümfooniaorkestrit, NHK Symphony Orchestrat.

Pärast kontserti Singapuris Esplanaadi hallis sealse sümfooniaorkestri ees sõitis Neeme Järvi Jaapanisse, et alustada proove NHK Sümfooniaorkestriga, kus ettekandel kaks erinevat kava.

18.-19. aprillil toimusid esimesed Neeme Järvi kontserdid NHK Sümfooniaorkestriga Tōkyō NHK Hallis. Niisugust põhjamaist kava, nagu nüüd oli Neeme Järvil, kuuleb sealmail küll väga harva – kõlasid norra klassiku Edvard Griegi „Peer Gynti" näidendimuusika 1. süit, teise norralase Johan Svendseni Sümfoonia nr 2 ning meie põhjanaabrite kuulsa klassiku Jean Sibeliuse üks kaunimaid, Sümfoonia nr 2.

23. ja 24. aprillil on Neeme Järvil kontserdid sama orkestriga Tōkyō Suntory Hallis. Ettekandele tuuakse tõeline Richard Straussi sümfooniline portree – „Pidulik prelüüd" op 61, „Pidulik muusika Jaapani keisririigi rajamise 2600. aastapäevaks" op 84 ja balletimuusika „Joosepi legend" op 63.

Neeme Järvi tänaõhtune, 23. aprilli kontsert on suures, enam kui 2000-kohalises Suntory Hallis välja müüdud(!). Sellest teeb otseülekande NHK FM. Kontserti saab otse jälgida ka NHK SO kodulehel, aga ainult Jaapani piires.

NHK SO ees on sel kuul dirigeerinud ka Marek Janowski, tema kavas oli Anton Bruckneri Sümfoonia nr 5. 4. mail annab NHK televisioon eetrisse NHK haridusprogrammis Jean Sibeliuse portree kolme teosega, mida juhatab Tadaaki Otaka, orkestri alaline dirigent aastast 2010. Kontserdi salvestus on tehtud veebruaris NHK Hallis.

Alates 2015. aasta sügisest asub NHK Sümfooniaorkestri muusikadirektori postile Paavo Järvi.

Priit Kuusk, ERP uudised 11. aprillil 2014

Aprillikuu esimesel poolel võib dirigente Järvisid kohata orkestrite ees vähemasati viies riigis Euroopas ja Aasias.

Märtsikuu lõpul tuli Kristjan Järvi tagasi Jaapanist, nüüd on aga sinna kanti peatselt jõudmas Neeme Järvi. Ta juhatas algul 3. aprillil Türgis Ankaras populaarset kava vene muusikast – kõlasid Sergei Rahmaninovi armastatuim Klaverikontsert nr 2 c-moll op. 18 ning Pjotr Tšaikovski Süit muusikast balletile „Luikede järv". Kontsert toimus Ankaras alles 1993. aastal asutatud Bilkenti Sümfooniaorkestriga Bilkenti 800-kohalises kontserdihallis, Rahmaninovi solistiks oli Ankaras, Pariisis ja Hannoveris õppinud nimekamaid türgi pianiste Gülsin Onay.

12. aprillil seisab maestro Järvi Singapuri Sümfooniaorkestri ees unikaalses ja paljude muusikute ihaldatud enam kui 1800-kohalises mereäärses Esplanaadi kontserdihallis. Sergei Prokofjevi „Klassikaline sümfoonia" (Sümfoonia nr 1) on alustamas, siin on kavas aga Rahmaninovi Esimene klaverikontsert, Boris Giltburg solistiks. Ja veel kõlavad Fritz Kreisleri „Armurõõm" Rahmaninovi seades ning Felix Mendelssohn Bartholdy Sümfoonia nr 4 („Itaalia"). Neeme Järvi on ka varem Singapuris dirigeerinud, ja alles üsna hiljuti.

Singapuri järel on Neeme Järvi teel Jaapanisse, kus teda ootab alates 18. aprillist neli kontserti NHK Sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks saab 2015. aastal ka tema vanem poeg Paavo Järvi.

Paavo ja Kristjan Järvi dirigeerisid mõlemad 3. aprillil Pariisis(!): Kristjanil oli vaid üks külaliskontsert Prantsuse Rahvusorkestri ees Châtelet' teatris, Paavol olid taas oma Orchestre de Paris'ga õhtud 2. ja 3. aprillil Salle Pleyelis. Paavo solist oli legendaarne rumeenia päritolu pianist Radu Lupu, ja ka kava oli omalaadne: Anton Weberni „Langsamer Satz", Ludwig van Beethoveni Klaverikontsert nr 1 ning Gustav Mahleri Sümfoonia nr 4, kus solistiks oli rootsi metsosopran Katija Dragojevic. Omapärane tühi nädal on käesolev Paavo tööplaanis(!), 16. aprillil annab ta vaid ühe kontserdi Deutsche Kammerphilharmonie'ga Hamburgi esindussaalis Laeiszhalles. Nüüd hakkavad Paavo Järvi kavadesse tulema Johannes Brahmsi teosed: Hamburgis esitatakse „Traagiline avamäng" ning Sümfoonia nr 4, nende vahel on Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert nr 23, solistiks kuulus türgi pianist Fazil Say. Mitu Brahmsi teost hakkavad peatselt kõlama ka Orchestre de Paris' kavades.

Kristjan Järvi teeb sel kuul aga koguni kuus ettekannet Arvo Pärdi teostest. Pariisis olid tal kavas Pärdi „Fratres", Edvard Griegi Klaverikontsert, solistiks läänes populaarne ukrainlanna Valentina Lissitsja, ning Griegi süit „Peer Gynt", samuti Carl Nielseni süit „Aladdin". 11. ja 12. aprillil esineb Kristjan koos oma isa Neeme Järvi kunagise orkestri, Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga Edinburghi Usher Hallis ja Glasgow Kuninglikus kontserdimajas. Mõlemal õhtul mängitakse sama omapärast kava, kus kõrvuti Arvo Pärt ja Ravi Shankar: Pärdi „Fratres" ja tema Kolmas sümfoonia ning siis Ravi Shankari neljaosaline Sitarikontsert nr 2 „Raga-Mala", mille solistiks on nüüd juba lahkunud helilooja ja sitarikunstniku tütar Anoushka Shankar. Muuseas, mõlemas mainekas saalis saavad alla 16 aasta vanused kuulajad kontserdile tasuta. Kuu lõpul viib Kristjan Järvi Arvo Pärdi Kolmanda sümfoonia ka Londonisse, kui dirigeerib taas kuulsat Londoni Sümfooniaorkestrit.