Priit Kuusk, ERP uudised 19. mail 2014

Esmaspäeva, 19. mai pärastlõunal tuli Tallinnas kino Artis suures saalis esilinastusele Vahur Laiapea dokumentaalfilm meie teenekaimast ja tuntumast naisheliloojast maestra Ester Mägist.

Helilooja Ester Mägist valminud esmakordse dokumentaalse eluloofilmi „Ester Mägi. Kadents ja teema" režissöör, operaator ja produtsent on Vahur Laiapea, toimetajad Anne Prommik ja Vahur Laiapea, muusika autor Tõnu Kõrvits ja monteerija Urmas Sepp. Filmi pikkus on 65 minutit, selle tootja on filmistuudio Ikoon.

1922. aastal Tallinnas sündinud helilooja ja kauaaegne konservatooriumi õppejõud Ester Mägi on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, peamiselt kammer- ja koorižanris. Ta on oma loomingus olnud enese vastu väga nõudlik, ja ta on suutnud säilitada isikupära ning alalhoidlikkuse. Ester Mägi teoste aluseks on valdavalt eesti rahvaviisil põhinev motiivistik.

Valminud linateose puhul, mis liigub mälus ja muusikas, tuleb eriliselt esile tõsta filmi autori Vahur Laiapea missioonitundlikkust, veel viimsel hetkel jäädvustada meie kultuuriavalikkusele esmakordne eluloofilm meie suurepärasest heliloojast – sest suurem osa filmimaterjalist on salvestatud vaid üheainsa viimase aasta jooksul. See on lugu pikast elutööst, millesse mahub palju teemasid. „Kui mitmel korral üritasime filmimisega algust teha, ja see lõpuks õnnestus, oli Ester Mägi 91-aastane ning filmi tegemise ajal sai ta juba 92-aastaseks..."

Üllatavalt on kõrges eas helilooja filmi tegijatele kenasti avanenud ning räägib endast palju huvitavat ka teda ammu tundvate professionaalsete muusikute jaoks. Ester Mägi on ka ise öelnud: „Mul on tunne, et minu looming ei avane kohe. Sest ma olen niisugune introvertne, nagu eespool jutuks oli, ega avane kergesti. Võib-olla esimene mulje on lüüriline, aga see ei jää nii. Ka interpreedid on öelnud, et minu muusika sisuni ei jõua nad ei kiiresti ega kergesti."

Esilinastusele oli ka Ester Mägi ise kohale tulnud ning rääkis Vahur Laiapea palvel haaravalt saalis viibinutele õhtu sissejuhatuseks. Esilinastusel viibis ka kultuuriminister Urve Tiidus, samas oli filmi vaatamas veel palju Ester Mägi muusika interpreete ning muusikainimesi. Väärt täienduseks kujunes filmivaatuse järgne koosviibimine, kus helilooja samuti osales.

Filmi „Ester Mägi. Kadents ja teema" esimene avalik seanss leiab aset 20. mail kell 17.10 kinos Artis ning film jääb Artise programmi nädalaks.

Priit Kuusk, ERP uudised 18. mail 2014

Vanemuise teatri kodulinnas Tartus tähistab oma suurt juubelipäeva, 90. sünnipäeva täna Eesti üks tuntumaid ja teenekamaid dirigente, Vanemuise teatri kauaaegne muusikajuht, meie vanema põlve maestro Erich Kõlar.

Erich Kõlar sündis Tallinnas 18. mail 1924. aastal. Ta lõpetas 1942. aastal Jakob Westholmi gümnaasiumi, sai sõja lõppedes astuda Tallinna Muusikakoolis Valfried Jakobsoni dirigeerimisklassi ja peatselt selle järel 1946. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Roman Matsovi dirigeerimisklassi. Nad asusid dirigeerimist õppima koos, kaks ansamblikaaslast, suurepärast džässmuusikut, Erich Kõlar ja Vallo Järvi, ja lõpetasidki mõlemad konservatooriumi 1951. aastal ainsate dirigentidena riigieksamil Eesti Raadio sümfooniaorkestrit juhatades. Sõprade teed läksid siit lahku, kuna Vallo Järvi oli kutsutud koosseisuliseks dirigendiks Estonia teatrisse, Erich Kõlar aga vangistati meid okupeerivate punavõimude poolt ja saadeti asumisele Siberisse aastateks 1951-1956.

Erich Kõlar alustas džässipillimehena juba koolipõlves, trummarina 1939. aastal kvartetis Longhairs, seejärel mängis orkestris Kuldne Seitse. Ta oli Kuldse Seitsme taaselustaja ja juht sõja järel 1944-1947 ning samuti džässiseksteti Rütmikud eesotsas 1947-1949. Samas oli ta tegutsenud Eesti Raadio sümfooniaorkestris löökpillide mängijana aastail 1944-1951 ja 1956-1957.

Eestisse naasnuna kutsuti Erich Kõlar Vanemuise teatri dirigendiks 1957. aastal (debüüt Carl Maria von Weberi ooperiga „Nõidkütt") ja töötas teatris kuni pensionile jäämiseni 1999. aastal. Aastail 1958-1980 ja 1981-1984 oli ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Erich Kõlar taastas 1950ndate lõpul ka Vanemuise sümfooniakontsertide traditsiooni.

Karismaatilise teatrijuhi Kaarel Irdi aegu oli Erich Kõlar väga sagedasti tegev Eesti algupärandite väljatoomisel, kuigi tõi muusikajuhina publiku ette ka kõike muud maailma muusikateatri repertuaarist – kokku enam kui 70 ooperi-, opereti-, muusikali- ja balletiuuslavastust. Erich Kõlari juhatatud algupäranditest saame siin ära märkida vaid meie heliloojate-autorite nimed: Eduard Tubin, Eino Tamberg, Lydia Auster, Veljo Tormis, Evald Aav, Eugen Kapp, Valter Ojakäär, Ülo Vinter, Raimo Kangro, René Eespere.

Teatrimees Jaak Viller on koostanud ja Eesti Teatriliidu tiiva all 2012. aastal välja andnud monograafilise ülevaate „Erich Kõlar: kuulake ennast muusikasse", Kõlarist pool aastat vanem olnud Vallo Järvist on raamat alles teoksil.

Vanemuise Sümfooniaorkester pühendas oma selle hooaja lõppkontserdi peadirigent Paul Mägi juhatusel reedel, 16. mail Erich Kõlari juubelile. Orkester mängis spetsiaalselt maestro auks muusikaõhtu lõpetuseks Jean Sibeliuse „Andante festivo", millele järgnes juubilari austamine.

Priit Kuusk, ERP uudised 12. mail 2014

Dirigent Kristjan Järvi tegutseb sel kuul peamiselt oma Saksa orkestri, MDR (Kesk-Saksa raadio) Sümfooniaorkestri ees. Ta viib Leipzigis resideeriva orkestri samas ka kahele välisreisile.

Aprillikuu lõpul ja maikuu esimesel nädalal tegi Kristjan Järvi põnevat koostööd maailmakuulsa USA helilooja Steve Reichiga, kes ka ise nüüd oma teoste ettekannetel osales. Kristjan Järvi on Steve Reichiga koos töötanud ka varem, aga mitte Saksamaal.

1. mail viis noor Järvi Dresdenis Hellerau Festivalimajas kuulajaile maipühade kingituseks esimese kontserdi koos Steve Reichiga. Kokku kolm kontserti kandsid kõikjal nimetust „Reich-Variationen". 1. mai autoriõhtul toodi ettekandele järgmised teosed: „Duett kahele sooloviiulile ja keelpilliorkestrile" (solistid Waltraut Wächter ja Andreas Hartmann), „Clapping Music" (siin Järvi dirigeeris, aga oli koos Reichiga ka solisti rollis), „The Four Sections" ja „The Desert Music".

3. mail toodi Reichi autorikontsert MDR-i orkestri residentsi, Leipzigi Gewandhausi. Väärib märkimist, et USA maestro pidas uut koostööd Saksa maineka raadioorkestriga Leipzigi Gewandhausis nii oluliseks, et tegi kahest oma kavas olnud tuntud teosest uued redaktsioonid – kavas taas „Duett...", siis „Daniel Variations" (uusversioon), „Clapping Music", „The Four Sections" ning lõpetuseks uusversioonis „You Are Variations".

5. mail viis Kristjan Järvi MDR-orkestri Pariisi, kus Salle Pleyelis mängiti kolmas Reichi autoriõhtu, nüüd esitati Dresdenis mängitud kava, aga pisut muudetud järjekorras. Selles saalis dirigeerib pidevalt Orchestre de Paris'd Paavo Järvi.

Eile tõi Kristjan Järvi Gewandhausis MDR SO-ga välja juba uue kava: Antonín Dvořáki kontsertavamäng „Karneval", seejärel vokaalnumbrid, kus solistiks saksa metsosopran, 2008. aasta Saksa teatripreemia „Faust" laureaat Iris Vermillion: Henri Duparci Kolm laulu häälele orkestriga ja Maurice Raveli „Shéhérazade" (kolm laulu) häälele ja orkestrile. Õhtu lõpetasid Sergei Rahmaninovi „Sümfoonilised tantsud", Kristjani üks viimaste aegade lemmikoopusi.

Homme juhatab Kristjan Järvi oma Saksa orkestri juba teist külaliskontserti välismaal: ilma „Karnevali" avamänguta korratakse eilset kava kuulsas Viini Kontserdimajas.

Veel kolmandagi kava toob Kristjan Järvi sel kuul välja oma Leipzigi orkestriga (Adams, Rahmaninov, Stravinski, Bartók) 24. mail Suhlis ja 25. mail Leipzigis. Ainsaks külalisorkestriks jääb talle sel kuul 30. ja 31. mail Lyoni Rahvusorkester Prantsusmaal.

Huvitav ja värske uudis tuleb Prantsusmaa kaudu: 6. mail teatas prantsuse heliplaadifirma 'Naïve', et on sõlminud Kristjan Järviga pikaajalise koostöölepingu „Kristjan Järvi Sound Project" tema orkestrite ja põneva repertuaari salvestamiseks. Esimesena ilmub juunis 2014 album „Balkan Fever", kus MDR SO mängib Järvi käe all koos balkani tuntud muusikute Theodossii Spassovi, Miroslav Tadići ja Vlatko Stefanovskiga.

Priit Kuusk, ERP uudised 16. mail 2014

Oma paljudel aastatel tehtud pikkade kontserdireisidega Venemaal, Kasahstanis, Valgevenes ja mujalgi idapoolsetes regioonides tuntuks saanud Eesti pianist Tanel Joamets andis taas üheksa sooloõhtut maikuu esipooles Venemaal.

Peab meenutama, et Tanel Joametsa turneedel sel hooajal Venemaal ja Valgevenes on kõlanud, ja mõned veel ees – kokku rekordiline arv 51 kontserti. Nüüd said 6. kuni 15. maini teoks üheksa soolokontserti ühes kultuurikeskuses ja kolmes filharmooniasaalis ning selle kõrval viies muusikakolledžis.

Kontserdireis algas seekord 6. mail Kandalakša kultuurikeskuses, järgnesid neli kontserti muusikakoolides, 7. mail Olenegorskis ja Montšegorskis, 8. mail Snežnegorskis ning 10. mail Revda's. 11. mail mängis Eesti pianist Murmanski Filharmoonia saalis, 12. mail Pudož'i muusikakoolis, 13. mail Arhangelski Filharmoonias ja eile 15. mai õhtul viimasena Petroskoi (Petrozavodski) Filharmoonia 573-kohalises saalis.

Tanel Joametsa nüüdsetel sooloõhtutel kõlasid teosed kahest kontserdikavast: hilisem neist on „BBB" Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Johannes Brahmsi teostega (seda tutvustas Joamets ka meil, märtsis Tartu Ülikooli aulas ja aprillis EMTA kammersaalis). Teises varasemas kavas esitas ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini, Fryderyk Chopini ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat. Eesti heliloojate loomingust oli kavas Lepo Sumera pala „Pardon, Fryderyk". Kontserdi lõpul, nagu tavaliselt, oli kuulajatel võimalus kuulata pianisti improvisatsioone publiku antud teemadel.

Veel on Tanel Joametsal mängimata kolm soolokontserti juunis: 5. juunil Mahhatškala Filharmoonia saalis ja selle järel kohe 6. juunil Derbenti muusikakolledžis ning 27. juunile on planeeritud tema sooloesinemine Ostaškovi muusikakoolis.

Priit Kuusk, ERP uudised 5. mail 2014

Laupäeva, 3. mai keskpäeval leidis Stockholmi Eesti Majas populaarse kavaga vokaalmuusika kontsert, mille korraldas Estonia Seltsi osakond Rootsis.

Kontserdiga algas ja see oli põhiosaks Rootsi Estonia Seltsi kevadisel koosviibimisel Eesti Majas Wallingatanil. Populaarse repertuaariga eeskavas oli seekord kolm tegelast: peategelane oli Rahvusooper Estonia solist tenor Mart Madiste, kaastegev oli Rootsi Kuningliku Ooperi kooris töötav bass Alar Pintsaar, kogu kava saatis klaveril Stockholmis klaveripedagoogina tegutsev Klarika Kuusk.

Mart Madiste esitas meeleoluka, valdavalt salongliku valiku peamiselt itaalia klassikapärlitest, kus eesti muusikast olid ettekandel Gennadi Podelski „Mõtisklus" ning koos Alar Pintsaarega lauldud „Kõrtsistseen" Gustav Ernesaksa tuntud ooperist „Tormide rand". Teistest autoritest olid kavas Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini, Nicola Valente ja Eugene Tagliaferri, Sigmund Romberg, Eduardo di Capua, Ernesto De Curtis ja Ruggero Leoncavallo.

Mart Madiste on Rahvusooper Estonia solist alates 1999. aastast. Ta repertuaar ooperilaval on olnud väga laialdane, ta on laulnud ka Vanemuises ning solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Mart Madiste on Georg Otsa nimelise preemia laureaat 2009. aastast.