Priit Kuusk,

ERP uudised 17. veebruaril 2014

Eesti keskmise ja vanema põlve silmapaistvamaid tšelliste ja muusikategelasi Allar Kaasik tähistas oma äsjast juubelit pühapäeva pärastlõunal kammerkavaga eesti heliloojate loomingust Tallinnas, Oleviste kiriku Maarja kabelis.

Maarja kabeli hubane ja hea akustikaga saal oli kuulajatest tulvil, kellest paljud teadsid Allar Kaasikut ka kui Oleviste kirikuga seotud ja siin palju varemgi mänginud nimekat muusikut. Oli ju Oleviste kirik tema oluliseks muusikaliseks väljundiks kogu nõukogude aja – just kiriku liinis suudeti kiriku keelpillikvartetiga siit isegi välja saada esinema mitmele maale, kuni USA-ni(!)...

Seekord pandi kõlama rida harukordselt väljendusrikkaid ja suurepäraseid keelpilliteoseid, publiku ees oli esinejaid kokku aga vaid kaheksa: Allar Kaasik solistina kõigis palades, kaassolistiks ka tema tšellistist poeg Holger Kaasik, koos ansambliga kuni keelpillikvintetini, kus mängisid Hendrik Soon ja Kristjan Nõlvak (viiulid), Viljar Kuusk (vioola), Theodor Sink (tšello), Taavo Remmel (kontrabass) ning Marko Martin (klaver).

Mitte iga meie interpreet ei tule ka oma tähtpäevakontserdil välja täiskummardusega eesti heliloojate muusikale, kus mõned oopused olid veel Kaasiku endagi seatud. Eesti muusika sagedase tutvustajana meil ja paljudes maades mujalgi on otse temale oma uusi teoseid kirjutanud kümmekond meie autorit, sh juba manalateele läinud meistrid Kaljo Raid ja Eugen Kapp, varalahkunud Kuldar Sink pühendas Allar Kaasikule aga kõik oma tšelloteosed.

Tolles instrumentaalpaladest koosnevas meeldejäävas kavas tulid ettekandele: Helmut Rosenvaldi (1929) „Meditatsioon Hans Leo Hassleri koraalile „Oh, Jeesus Sinu valu"" tšellole ja keelpillikvintetile, Anne Ellerhein-Metsala (1934) „Mika Piiparineni kuus vaimulikku laulu Ingerimaalt" tšellole ja klaverile, Kuldar Singi (1942-1995) „Gospodi, pomilui nas" soolotšellole, Galina Grigorjeva „Palve" tšellole ja keelpillikvartetile, tundmatu autori „Üksainus elu" Galina Grigorjeva seades kahele tšellole ja keelpillikvintetile. Selle kontserdiga pidas Allar Kaasik meeles ka meie heliloojate mõndki tähtpäeva.

Allar Kaasik on sündinud 14. veebruaril 1949 Pärnus. 1963. aastal algasid muusikaõpingud ja esinemised Tallinna Muusikakeskkoolis, ja nii võib ta nüüd ka oma kutselise muusiku tee 50. aastapäeva tähistada.

1990ndate algusest tegutseb Kaasik küll peamiselt Soomes, kus kirjastuses Alcanto on ka eesti muusikat välja andnud, samuti õpetanud Ida-Helsingi Muusikainstituudis ja Sibeliuse Akadeemias, aga tema kui muusikategelase tööpõld on ikka olnud Eestis. 1997. aastal algatas ta rahvusvahelise David Oistrahhi festivali Pärnus, tutvustades selle kaudu Eestit kogu Euroopas ja kaugemalgi, 2000. aastal oli ta Pärnus Neeme Järvi Suveakadeemia üks algatajaid; praegu jätkab Oistrahhi festivali aga peamiselt suvisel Sillamäel. Festivalidega seotud Euroopa kultuuriprojekte on Allar Kaasiku organiseerimisel koostöödena tehtud kokku 11 riigis.

Kõigis oma muusikalistes ettevõtmistes on Allar Kaasik ka ise alati kaasa löönud huvitava ja kütkestava ning koostööalti tšellokunstnikuna, esitades eesti muusika kõrval põnevat repertuaari varasemast maailmaklassikast kui ka uut meie kaasajast.