Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

3. veebruaril 2014

Varajase ja nüüdismuusika tutvustajana rahvusvaheliselt tuntuks saanud Eesti ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esines taas kuulsal Nantes'i muusikafestivalil La Folle Journée“ Prantsusmaal. Seekord toimusid nende ülesastumised 29. jaanuarist 2. veebruarini, mil anti kokku viis kontserti.

Enne Nantes'i kongressilinnakusse jõudmist annavad külalisansamblid kontserte ka Nantes'i ja Loire'i piirkonna teistes paikades, kirikutes ja kultuurikeskustes. Kongressilinnaku eri saalides toimuv on aga ürituste poolest erakordselt tihe, kus viie päeva sees võidakse anda kuni 300 kontserti. Kontserdid ise on tavaliselt üheosalised – et mitte väsitada kuulajat – ja peaksid jääma kuskile 40 minuti piiridesse. See-eest saab iga esineja kontserte mitu, ning seekord toimus üritusi 12 eri saalis.

Vox Clamantis oli Nantes'i kutsutud juba neljandat aastat, ja näiteks nende esmakordsel, 2011. aastal mängis festivalil ka Haagi Residentie-orkester, mida juhatas Neeme Järvi. Nantes'i festivalil on ka mitmed harufestivalid mujal, kuni Jaapanini, kus Eesti ansambel on samuti esinemas käinud. Igal aastal keskenduvad kavad aga teatud sisuliste teemade ümber. Tänavu oli teemaks Ameerika muusika: George Gershwinist kuni Leonard Bernsteini või Samuel Barberi ja Sergei Rahmaninovini... Samuti oli esinemas džässi- ning spirituaalmuusika gruppe, näiteks Voces8 muusikalikavaga või Barbara Hendricks koos džässiansambliga, esitati ameerika filmimuusikat jpm, aga kogu festivali suund põhineb ikka klassikažanritel.

Meie gregoriaani ansamblina tegevust alustanud Vox Clamantis esitas tänavu lausa uut muusikat, kahe ameerika helilooja, nüüdismuusika 20. sajandi klassiku John Cage'i (1912 - 1992) ning 1957. aastal sündinud väga populaarse David Langi loomingut. Vox Clamantise esimene kontsert Jaan-Eik Tulve käe all linnakus Henry Jamesi 300-kohalises saalis 29. jaanuaril kandis juba järjekorranumbrit 18. Kava oli kõikjal sama: kaks John Cage'i teost („The Wonderful Widow of Eighteen Springs“ ja „A Flower“), David Langilt aga viis lugu, lõpetuseks tema „For love is strong“, nende vahel ka kaks gregoriaani graduaali. Ansambel laulis tavapärasest suuremas koosseisus. Kui Vox 30. jaanuaril samas teist kontserti esitas, oli selle järjekorranumber juba 43. Meie ansambli viimane kontsert 2. veebruaril kandis numbrit 252, sel päeval lõppes ka kogu suurfestival.

Festival „La Folle Journée“ („Pöörane päev“, Beaumarchais' komöödia järgi) sündis 1996. aastal (muuseas samal aastal kui ka meie ansambel Vox Clamantis), selle asutajaks ja kunstiliseks juhiks siiani on René Martin. Tänavune oli pidustuste juubeliaasta ja see kandis numbrit 20. Paljude seekordki Nantes'is mänginud tähtede hulgas olid pianist Boris Berezovsky, viiuldaja Nicola Benedetti ja vioolamängija Gérard Caussé.