Priit Kuusk, ERP uudised 29. märtsil 2014

Täna tähistab oma juubelisünnipäeva paljude lastelaulude ja koorilaulude looja, muusikapedagoog ja koorijuht Raivo Kõrgemägi.

Raivo Kõrgemägi on sündinud 1944. aastal Amblas, kust on pärit ka meie tuntud helilooja-klassiku Enn Võrgu suguselts. Esimesed tõsisemad teadmised muusika alal sai ta Ambla Keskkoolist, kuhu oli muusikaõpetajaks tulnud pärast konservatooriumi lõpetamist tema tulevane abikaasa Eda Kõrgemägi, tollal Eda Aulis.

Ta õppis koorijuhtimist Tallinna Muusikakoolis, seejärel lõpetas muusikapedagoogika erialal Talinna Pedagoogilise Instituudi. Samal ajal oli huvi heliloomingu vastu viinud teda Heliloojate Liidu juures töötavasse nn. noortesektsiooni, ja ta lõpetas ka sealsed kursused Veljo Tormise ja Heino Jürisalu käe all.

Pikka aega, 1971. kuni 1991. aastani, töötas Raivo Kõrgemägi pedagoogina Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta õpilasteks on olnud mitmed meie praegused tuntud muusikud. 1991. aastal mindi koos abikaasa Edaga prooviks tööle koorijuhi ja muusikaõpetajana Soome, jäädi sinna ametisse aga kaheks aastakümneks, kuni 2011. aastani. Raivo Kõrgemägi oli kõik need aastad Pihtipuda rahvaülikooli väga hinnatud muusikaõpetaja ja koorijuht, juhatades seal nii laste-, nais-, mees- kui segakoori.

Raivo Kõrgemägi on loonud enam kui 300 lastelaulu, millest paljud on saavutanud laialdase tuntuse. Just laste lauluvõistlustel võis ja võib tänaseni sageli kuulda väikestelt solistidelt tema loodud laule, neid on ilmunud kooli muusikaõpikutes, aga ka enam kui kümnes autorikogumikus. Lisaks on ta kirjutanud rohkem kui 50 koorilaulu, mudilaskooridest kuni segakoorideni. Heliloomingu konkurssidel on samuti mitmeid tema teoseid preemiatega pärjatud, nt on viimaste hulgas konkursil „Lastelaul 2005" mudilaskoorile loodud lugu „Sipelgatee".

Saan ka oma pere kandist teha toreda meenutuse, et Eesti Televisiooni laste laulukonkursil „Laulujütsid" 1982. aastal tuli Tallinna tollal väga suure elanikkonnaga Mererajooni laste lauluvõistluse võitjaks minu noorim tütar Pirjo Raivo Kõrgemäe „Jänkude lauluga".

Mitmed Raivo Kõrgemäe laulud on olnud aga ka meie üldlaulupidude kavas, olgu näiteks „Meie laagri poisid" ja „Laulud saatku meid" Neeme Laanepõllu sõnadel, „Lõoke" Julius Oro tekstil, „Lapsed tulid" Maimu Linnamäe sõnadel või „Kui tuju mõnus", mille sõnade autoriks on Leelo Tungal. Tema laule laulavad siiani meie mudilased, suuremad lapsed ja koolijütsid, nii ka eelmise kevadelõpu Suure-Jaani muusikafestivali lastelaulupäeval.

Raivo Kõrgemäe kahest tütrest on vanem Külli Kõrgemägi-Toomast õppinud Eesti muusikaakadeemias koorijuhtimist, praegu töötab aga Euroopa Liidu ametnikuna Saksamaal Münchenis.