Indrek Neivelt, pankur

7. oktoober 2013

 Majandusest

Kakskümmend viis aastat tagasi õppisin ma Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusökonoomikat. Siis üritas õppejõud meile selgitada, et on olemas ökonoomika ja on olemas ehitusökonoomika. Ja ühisosa neil praktiliselt ei ole ehk siis majandusreeglid ehituses ei toimi. Kooli lõpetades oli selge, et majandusseadused toimivad ka ehituses.


Siis läks moodi rahvusvaheline majandus, mis oli ka justkui asi omaette. Ehk siis kodumaal oli majandus ja mujal välismajandus. Täna enam ei räägita välismajandusest ja majandusest eraldi. On olemas optimaalne turg sinu toodangule või teenusele ja nii lihtne see ongi.


Mõni aeg tagasi muutus moesõnaks teadmiste põhine majandus. Justnagu oleks mingi osa majandusest, kus teadmisi polegi vaja. Kus läks piir teadmiste põhise ja tavalise majanduse vahel, oli ebaselge. Kõik said aru, et IT oli teadmistepõhine ja juuste lõikamine ei olnud. Kuigi IT mees juuste lõikamisega üldjuhul hakkama ei saa.

Nüüd on moesõna loovmajandus. Ka siin on ebaselge piir majanduse ja loovmajanduse vahel. Kas Apple on loovmajanduse firma või tehnoloogia firma?


Tänapäeval on loovus tähtis praktiliselt igas majandusvaldkonnas ja loovmajandust eraldi välja tooma ei peaks. Mis ma sellega öelda tahan. Jah vahetevahel on selliste nimede panemine tähelepanu tõmbamiseks vajalik, aga sellega ei saa liiale minna.